1 Coríntios 15

Zacatepec Mixtec NT (MZA) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Ndyo'o yani, kùuni̱ ña na kuku'uni ndo ma tu'un va'a cha'a' Jesucristu ña kātitu'in nuu ndo. Vati ma tu'un i'ya kùu ma tu'un ña nda ora tāso'o ndo yi, ta kīcha'a ndo chìnuni ndo yi, ta juuni jà'a yi ña jàndeeni ndo ña ìyo va'a ndo nda vitin ndia.
1 Ora, eu vos lembro, irmãos, o evangelho que já vos anunciei; o qual também recebestes, e no qual perseverais,
2 Ta juuni cha'a' ma tu'un va'a i'ya kùu yi ña kàkú ndo tuva endee chìnuni va'a ndo yi ma takua kātitu'in yi nuu ndo. Va tu töve nī jachi'in ndo ma ña kà'an yi, kùuni yi ka'an yi ña töve ndicha ña chìnuni ndo ma ña kà'an yi tuva takan.
2 pelo qual também sois salvos, se é que o conservais tal como vo-lo anunciei; se não é que crestes em vão.
3 Vati taku ma tu'un ka'nuga ña kātitu'in nuu ndo, yakan kùu ma tu'un ña nī'i̱ nuu Racha'nu ña kūtu'vai. Ta te'en kà'an ma tu'un ikan ña chī'í ma Racha'nu Jesucristu cha'a' ma kuati yo indukuni takua kà'an ma tu'un Ndioo ña ni kuu.
3 Porque primeiramente vos entreguei o que também recebi: que Cristo morreu por nossos pecados, segundo as Escrituras;
4 Ta kūchi ndio na ra, ta tichi uni kivi, ta nātaku ndiko ra, takua kà'an ma tutu Ndioo ña ni kuu yi ndia.
4 que foi sepultado; que foi ressuscitado ao terceiro dia, segundo as Escrituras;
5 Ta juuni chā'i kuenda nuu ndo ña ji'na kēta Cristu ora cha nātaku ndiko ra nuu ma Petu', tajan kēta ndio ra nuu ma ndi uchi uvi ma ndra jàkua'a chi'in ra.
5 que apareceu a Cefas, e depois aos doze;
6 Takan kūu ta ikan jan kēta ra nuu ka'ìin ti'vi kua'a' ma ndian yani yo ndian chìnuni. Ta ndiakan ti ya'aga u'un cientu ta'an na kùu na ña ndē'e na ña nātaku ndiko ra. Ta ìyo ma ndian juuni takuu ga ma nda vitin, ta ìyo ma ndian cha tüva takuu ti cha chī'í na.
6 depois apareceu a mais de quinhentos irmãos duma vez, dos quais vive ainda a maior parte, mas alguns já dormiram;
7 Ta juuni kēta ra nuu ma Jandiau, ta tiá iti' nuu tandi'i ma ndra kùu tatun ra ndia.
7 depois apareceu a Tiago, então a todos os apóstolos;
8 Ta ma nuu ndi'inia, ma ora yā'a kua'a' kivi kùu yi ña kēta ra nuu yu'u, jin nākotoi ra kua'a' tiempu iti' nuu kua ma inga na.
8 e por derradeiro de todos apareceu também a mim, como a um abortivo.
9 Vati yu'u kùu ma ra ta'a tiá kàa ña kùu tatun Jesuu, ña ni tüvi ìyo yi ña ka'an ma ñivi ña tatun Jesuu kùi, vati ya'aga chāndikuin na kuenda ña jànde'i tundo'o ma ndian chìnuni tu'un Cristu niku.
9 Pois eu sou o menor dos apóstolos, que nem sou digno de ser chamado apóstolo, porque persegui a igreja de Deus.
10 Va vitin kùi takua kùu ma ra kùi, ti maa ma Racha'nu Ndioo jā'a ña na kui takan, ti iin ra ya'a va'a kùu ra, ta ma ñamani ña jā'a ra chi'i̱n, na tüvi ni ja'a maani ra yi, vati vi'a ni'iga jātiñui kua inga ma ndra kùu tatun ra cha'a' ma ñamani ikan, vaji na yüvi mai kùu ma ra jà'a yi, ti ma ña jà'a yi kùu ma ñamani Ndioo ña ìyo chi'i̱n.
10 Mas pela graça de Deus sou o que sou; e a sua graça para comigo não foi vã, antes trabalhei muito mais do que todos eles; todavia não eu, mas a graça de Deus que está comigo.
11 Ta na tüva kuu, vaji yu'u a inga ndra kùu ma ndra kàtitu'un ma tu'un va'a cha'a' Cristu nuu ndo, vati ña'a kùu ma ña va'a ña kàtitu'un ndi, ta yakan kùu ma tu'un ña chìnuni ndo ma vitin.
11 Então, ou seja eu ou sejam eles, assim pregamos e assim crestes.
12 Vati tu ma tu'un kàtitu'un ndi kùu yi ma tu'un cha'a' ña cha nātaku ndiko ma Cristu, ¿ta naja juuni kà'an ga iin ma ndian ìyo tañu ndo ña ma ndian cha chī'í na tüvi nàtaku na?, tuva takan.
12 Ora, se prega que Cristo foi ressuscitado dentre os mortos, como dizem alguns entre vós que não há ressurreição de mortos?
13 Vati tu tüvi nàtaku ndiko ma ndian cha chī'í, tajan kùuni yi ka'an yi ña nda ma Racha'nu Cristu, na tüvi ndicha ña nātaku ndiko ra ndia, tuva takan.
13 Mas se não há ressurreição de mortos, também Cristo não foi ressuscitado.
14 Yakan va tu ma Racha'nu Cristu na tüvi nī nataku ra, tajan yakan kùuni yi ka'an yi, ña na tüvi nda kuenda ma tu'un ña chàkuu ndi ña kàtitu'un ndi nuu ndo. Ta juuni induku tüvi nda kuenda ma tu'un ña chìnuni ndo ndia, tuva takan.
14 E, se Cristo não foi ressuscitado, logo é vã a nossa pregação, e também é vã a vossa fé.
15 Ta tu ndicha ña takan kùu yi, tajan kùuni yi ka'an yi ña ndyu'u kùu ma ndra kà'an tu'un vatani chata ma Racha'nu Ndioo, cha'a' ña kàtitu'un ndi ña ma Racha'nu Ndioo kùu ra ña jānataku ra ma Cristu. Ta ña'a kùu ma tu'un vata, tu töve ndicha ña nàtaku ndiko ma ndian cha chī'í, tuva takan.
15 E assim somos também considerados como falsas testemunhas de Deus que ele ressuscitou a Cristo, ao qual, porém, não ressuscitou, se, na verdade, os mortos não são ressuscitados.
16 Ti tu ma ndian cha chī'í, na tüvi nàtaku ndiko na, ta ña'a kùuni yi ka'an yi ña ni ma Cristu, töve nī natuku ndiko ra ndia.
16 Porque, se os mortos não são ressuscitados, também Cristo não foi ressuscitado.
17 Yakan va tuva ndicha ña Cristu tüvi nī nataku ndiko ra, tajan nda ma tu'un chìnuni ndo, na tüvi ndakutiñu yi ndia, ta kùuni yi ka'an yi ña juuni ìyo ga ma kuati chi'in ndo, ti Ndioo töve nī janaa ra ma kuati ndo nda vitin, tuva takan.
17 E, se Cristo não foi ressuscitado, é vã a vossa fé, e ainda estais nos vossos pecados.
18 Ta tu ndicha ña takan kùu yi, tajan ni ma ndian chìnuni tu'un Cristu ña cha chī'í, na töva ni koo na endeeni chi'in ra ndia, tuva takan.
18 Logo, também os que dormiram em Cristo estão perdidos.
19 Vati tu ndàtu yo ma Racha'nu Cristu, cha'a' ña chànini yo ña ni tindee ra ma yo ìyo nditoni ñuñivi i'ya ma vitin, kùuni yo. Ta kùuni yi ka'an yi ña vi'a nda'vi ga ni kuuni yo kua ma inga ñivi, cha'a' ña chànini yo takan tu töve ndicha yi niku.
19 Se é só para esta vida que esperamos em Cristo, somos de todos os homens os mais dignos de lástima.
20 Va töve takan kùu yi, ti cha chìto va'a yo ña ndicha ña ma Racha'nu Cristu kùu ra ma ra nunuu ña nātaku tañu ma ndian cha chī'í, ta ikan jan, chā'a ndio yo kuenda ña juuni nàtaku ma ndisaa ma ndian chì'í ndia.
20 Mas na realidade Cristo foi ressuscitado dentre os mortos, sendo ele as primícias dos que dormem.
21 Vati cha'a' ña chī'í iin ra'ii ña nàni Adán kùu yi ña chì'í ndisaa ndio ma ñivi nda vitin, tajan juuni takan kùu yi ña cha'a' inga ra'ii ña nàni Cristu kùu yi ña cha kīcha'a nàtaku ndiko ma ndian cha chī'í ndia.
21 Porque, assim como por um homem veio a morte, também por um homem veio a ressurreição dos mortos.
22 Ta takan kùu yi ña cha'a' ña ndisaa yo kùu yo ñivi Adán, ta yakan kùuni yi ka'an yi ña ndisaa yo cha chī'í yo. Takan kùu yi chi'in ndisaa yo ndian ìyo kuenda Cristu, ni nataku ndiko yo, ta endeeni ni koo yo chi'in ra ndia.
22 Pois como em Adão todos morrem, do mesmo modo em Cristo todos serão vivificados.
23 Va ta'ii'iin yo ku'un yo takua ora kāchin Ndioo ña ku'un yo. Vati ra nunuu ña nàtaku kùu ma Racha'nu Cristu. Ta ikan jan ni janataku ndiko ra ndisaa yo ma ndian chìnuni tu'un kà'an ra ma ora ni kichi ra.
23 Cada um, porém, na sua ordem: Cristo as primícias, depois os que são de Cristo, na sua vinda.
24 Tajan ni kindaa ndio ra ma ndatu ña ìyo chi'in tandi'i ma ndra kumitiñu, ta chi'in tandi'i ndatu ña ìyo chi'in tati xaan ta inga tuku nuu ndatu ndian kini ndia. Ta ikan jan ni ku'va ndio ra ma nuu chà'nda ra tiñu nuu ma Racha'nu Ndioo Tatá ra ma ora ni chaa ndio ma tiempu ni naa ma nuñu'u' ñuñivi i'ya.
24 Então virá o fim quando ele entregar o reino a Deus o Pai, quando houver destruído todo domínio, e toda autoridade e todo poder.
25 Va ma Racha'nu Cristu ìyo yi ña ka'nda ra tiñu, nda kati jakanaa ji'na ga ra ma ndian xaani nde'e na ra, ta ikan jan kani ndoyo ra na iti' cha'a ra.
25 Pois é necessário que ele reine até que haja posto todos os inimigos debaixo de seus pés.
26 Va ma ña nuu ndi'i nia ña ni jandi'i ra nuu, kùu ma ndatu kui'na ña chà'ni yi yo.
26 Ora, o último inimigo a ser destruído é a morte.
27 Ta te'en kà'an ma tutu Ndioo: ma Racha'nu Ndioo chà'a ra tandi'i ndatu kuenda ña na ka'nda ma Racha'nu Cristu tiñu nuu tandi'i ña ìyo, vati takan kà'an ma Tutu Ndioo. Ta ña'a tüvi kùuni yi ka'an yi ña Cristu ni ka'nda ra tiñu nuu ma Racha'nu Ndioo, ti ma Racha'nu Ndioo kùu ra ma ra chā'a ma ndatu ikan nuu ra.
27 Pois se lê: Todas as coisas sujeitou debaixo de seus pés. Mas, quando diz: Todas as coisas lhe estão sujeitas, claro está que se excetua aquele que lhe sujeitou todas as coisas.
28 Yakan va ora chaa ma kivi ña Cristu ra kùu se'e Ndioo, ni ka'nda ra tiñu nuu ndisaa ña ìyo. Ta ikan ni jana'a ra ra nuu ma Tatá ra, ña ji'na rakan chā'a ra ndatu ikan nuu ma ra kùu se'e ra. Ta ma se'e ra ni ku'va ndiko ra ma ndatu nuu ra, ikan ma Tatá ra, ni ka'nda ra tiñu nuu tandi'i ma ña ìyo. Ta takan ni kuu ikan nuu ndi'inia ma Racha'nu Ndioo ni kuxini ra nuu tandi'i ña ìyo.
28 E, quando todas as coisas lhe estiverem sujeitas, então também o próprio Filho se sujeitará àquele que todas as coisas lhe sujeitou, para que Deus seja tudo em todos.
29 Ta tu kà'an na ña ma ndian cha chī'í na tüvi nàtaku ndiko na, tajan, ¿nda kuenda kùu yi ña ìyo iin ma ndian kùnduta cha'a' ma inga ndian cha chī'í?, tuva chànini na ña na tüvi nàtaku ndiko na.
29 De outra maneira, que farão os que se batizam pelos mortos? Se absolutamente os mortos não ressuscitam, por que então se batizam por eles?
30 Ta ndyu'u tu töve ndàtu ndi ña nàtaku ndiko ndi ma ora chì'í ndi, ña'a kùuni yi ka'an yi ña, ¿nda kuenda ìyo tu'va ndi ña nde'e ndi tundo'o nani kivi?, tuva takan.
30 E por que nos expomos também nós a perigos a toda hora?
31 Ndyo'o yani, kùuni̱ ña na koto ndo ña nani kivi chà'i kuenda ña ni kuvi̱, vati cha chìto va'i ña ni chaa iin kivi ña ni ka'ni na yu'u, ta indukuni kua ikan kùuni ña na koto ndo ña kindoo va'ani̱ cha'a' ña chìnuni ndo ma tu'un Jesucristu.
31 Eu vos declaro, irmãos, pela glória que de vós tenho em Cristo Jesus nosso Senhor, que morro todos os dias.
32 Yakan va yu'u nduva'a ndē'i tundo'o jā'a ma ndian xaan ìyo ma ñuu Efesu, ta tu chànini̱ ña na tüvi ndicha ña nàtaku ndiko ma ndian cha chī'í, ta takan kùu yi, ¿nayi jākanai chi'in ma ña jā'i?, tuva takan, kùuni ndo. Ta ikan jan, na te'en ka'an ndio yo: ¡Na kacho, ta ko'o yo, ti itaan ni kuvi yo!, tuva ndicha ña na töve nàtaku ndiko yo.
32 Se, como homem, combati em Éfeso com as feras, que me aproveita isso? Se os mortos não são ressuscitados, comamos e bebamos, porque amanhã morreremos.
33 Ta koto kü'va ndo ña jànda'viña'a ma ñivi ndo, vati ìyo ndian kà'an te'en: “Tu ndikita'un chi'in iin ra nàkotoun ña tüvi jà'a tiñu va'a, ninduvi ndo ni ja'a ndo yi, vaji ra va'a kùu̱n.”
33 Não vos enganeis. As más companhias corrompem os bons costumes.
34 Yakan va na ti'i va'a ndo chìnituni ndo, ta na jaña ndo ña jà'a ndo ma kuati. Takan kàti̱ chi'in ndo, ikan na koo tukanuu nuu ndo cha'a' ña ìyo ndian tañu ndo ña töve nàkoto na ma Ndioo.
34 Acordai para a justiça e não pequeis mais; porque alguns ainda não têm conhecimento de Deus; digo-o para vergonha vossa.
35 Tajan iin nda ndyo'o ña te'en ni ndakatu'un ndo chi'in juuni maa ndo:
35 Mas alguém dirá: Como ressuscitam os mortos? e com que qualidade de corpo vêm?
36 ¡Ta naja ya'a ndava xini ndo ña chìkatu'un ndo takan! ¿A tüvi chà'a ndo kuenda ña ma ora tàchi yo ma chiti tata, na tüvi kana yi, nda kati ta'yu ndi'i ji'na yi, tajan keta ma ña chaa?
36 Insensato! o que tu semeias não é vivificado, se primeiro não morrer.
37 Vati ìyo ma nuni tata ña tàchi ndo, chi'in inga tuku nuu ma chiti tata, va ma itu, ti ma ora kàna yi, na tüvi kàa yi takua kàa inga nuu ma chiti ikan, ti ma chiti ikan ma ora kàna yi siin kuii kàa yi.
37 E, quando semeias, não semeias o corpo que há de nascer, mas o simples grão, como o de trigo, ou o de outra qualquer semente.
38 Ta tiá iti' nuu tajan ja'a ndio ma Racha'nu Ndioo ña ma ta'ii'iin nuu yi, na koo yi naja kua kùuni maa ra ña koo yi, takua kùu nuni tata ña ora tachi yo yi ta ndakuu yi itu, ta takan kùu yi chi'in inga nuu chiti ndia.
38 Mas Deus lhe dá um corpo como lhe aprouve, e a cada uma das sementes um corpo próprio.
39 Ta na yüvi ndisaa yo inuu kàa ma kuñu yo, vati siin kàa ma iki kuñu ma yo kùu ñivi, ta siin kàa ma iki kuñu ma kiti ku'u, ta siin kàa ma iki kuñu ma saa, ta kuñu ma tiaka' siin kàa yi ndia.
39 Nem toda carne é uma mesma carne; mas uma é a carne dos homens, outra a carne dos animais, outra a das aves e outra a dos peixes.
40 Ta juuni kua ikan kùu yi chi'in ma kuñu ma ña ìyo andivi ndia, vati siin kàa ma kuñu yi, ta siin kàa ma kuñu ma ña ìyo nuñu'u' ñuñivi i'ya. Va vii kàa ma kuñu ma ña ìyo andivi, ta siin tiá kàa yi kua ma kuñu ma ña ìyo nuñu'u' ñuñivi i'ya.
40 Também há corpos celestes e corpos terrestres, mas uma é a glória dos celestes e outra a dos terrestres.
41 Vati taku ma ña tacha jà'a nikandii siin kàa yi kua ma ña tacha jà'a ma yoo, ta juuni siin kàa ña tacha yi kua ma chele ndia, ta nda ta'ii'iin nuu ma chele, siin siin ma kua tacha jà'a yi ndia.
41 Uma é a glória do sol, outra a glória da lua e outra a glória das estrelas; porque uma estrela difere em glória de outra estrela.
42 Ta juuni indukuni kùu yi chi'in ma ña nàtaku ma ndian cha chī'í ndia, vati ma kuñu ña kùchi na, tà'yu yi, ta ikan jan nàtaku ndiko iin ma ña tüvi chì'í inga cha'a'.
42 Assim também é a ressurreição, é ressuscitado em incorrupção.
43 Yakan va taku ma ña ni kuchi yo, iin ña tüvi ndakutiñu kùu yi va ma ora nàtaku ndiko yi, tajan kùu ndio yi iin ña ka'nu, ta tacha. Ta ma ora kùchi na yi, ti na tüvi ñandee yi, va ma ora nataku ndiko yi, ikan kèta ndio iin ma ña ya'a ìyo ñandee.
43 Semeia-se em ignomínia, é ressuscitado em glória. Semeia-se em fraqueza, é ressuscitado em poder.
44 Vati ma kuñu ña kùchi yo ma nuñu'u' ñuñivi i'ya, kuenda ma nuñu'u' ñuñivi i'yani kùu yi. Va ma ora nàtaku ndiko yi jà'a ma Tati Ií Ndioo, tajan kùu ndio yi iin kuñu va'a kuenda ma Racha'nu Ndioo. Ti tu chìto yo ña ìyo ma kuñu yo kuenda ma nuñu'u' ñuñivi i'ya, tajan juuni ìyo yi ña koto yo ña ìyo ma kuñu yo kuenda Ndioo ndia.
44 Semeia-se corpo animal, é ressuscitado corpo espiritual. Se há corpo animal, há também corpo espiritual.
45 Vati nuu ma tutu Ndioo te'en kà'an yi: “Adán kūu ma ra nunuu ña ndākuu ra iin ra chīyo ndito niku”, va inga Adán ra nuu ndi'inia, ra juuni kùu Cristu, ndākuu ra Tati ña chà'a ña na koo ndito ma ñivi endeeni.
45 Assim também está escrito: O primeiro homem, Adão, tornou-se alma vivente; o último Adão, espírito vivificante.
46 Va ma kuñu nunuu ña nì'i yo töve kùu yi ma ña ni koo yi endeeni chi'in Ndioo, va kùu yi ma ña ìyo ma nuñu'u' ñuñivini, ta ma kuñu yo ña nì'i yo iti' nuu kùu yi ma ña ni koo yi endeeni chi'in Ndioo.
46 Mas não é primeiro o espiritual, senão o animal; depois o espiritual.
47 Ti ma ra nunuu kūva'a ra chi'in ma ñu'u', ta kùu ra kuenda ma ñu'u', va ma ra uvi, rakan kùu ra ma ra kīchi iti' andivi.
47 O primeiro homem, sendo da terra, é terreno; o segundo homem é do céu.
48 Yakan va tandi'i ma yo ìyo ma nuñu'u' ñuñivi, kūva'a yo chi'in ñu'u', takua kūva'a ma Adán, ta tandi'i ndian ni ni'i koo andivi kùu na takua kùu ma Racha'nu kīchi iti' andivi.
48 Qual o terreno, tais também os terrenos; e, qual o celestial, tais também os celestiais.
49 Va tu indukuni kàa yo kua kàa ma ra kùva'a chi'in ñu'u', tajan kùuni yi ka'an yi ña juuni indukuni ni kuu yo takua kùu ma Racha'nu kīchi iti' andivi ndia.
49 E, assim como trouxemos a imagem do terreno, traremos também a imagem do celestial.
50 Takan kà'in chi'in ndo ndyo'o yani, vati taku ma kuñu ña ìyo sa'an ta iki, na küu ni'i yi ma nuu chà'nda Ndioo tiñu, ti na tüvi induku kuu yi takua kùu ma kuñu ña kùndee ndisaa tiempu.
50 Mas digo isto, irmãos, que carne e sangue não podem herdar o reino de Deus; nem a corrupção herda a incorrupção.
51 Ta vitin kùuni̱ katitu'in nuu ndo iin tu'un xe'e Ndioo ña jāna'a ra nuu ndi. Vati na yüvi ndisaa yo ni kuvi, va ndisaa yo ni ndakuu yo takua kùu ma Racha'nu.
51 Eis aqui vos digo um mistério: Nem todos dormiremos mas todos seremos transformados,
52 Ta iin nunuu kuiini kùu yi takua kùu iin ña nakuani yo ña ni ja'a ra yi, tajan ma yu'u nuu ndi'i nia ña ni tivi ma tati jàkuu tiñu nuu Ndioo chi'in ma yutun tivi, tajan ni nataku ndio ma ndian chī'í, ti ikan ni ni'i ndio na ma kuñu ña tüva ni kuvi, ta maa yo ndian ndito, ni ndakuu yo kuu yo takua kùu ma Racha'nu.
52 num momento, num abrir e fechar de olhos, ao som da última trombeta; porque a trombeta soará, e os mortos serão ressuscitados incorruptíveis, e nós seremos transformados.
53 Vati takan ìyo yi ña ja'a ma Racha'nu chi'in ma kuñu yo ña tüvi kùndee, ikan na ni'i yo ma kuñu chaa ña kùndee yi endeeni, ta tüva kuvi yi.
53 Porque é necessário que isto que é corruptível se revista da incorruptibilidade e que isto que é mortal se revista da imortalidade.
54 Tajan ma ora cha ndōchaa ma kuñu yo ña tüvi kùndee, jā'a ndio ma kuñu ña kùndee ndisaa tiempu, ta ma ora cha ndōchaa ma kuñu yo ña jā'a ma ña töve chì'í, tajan ikan kùu ma nuu ni chinu ndio ma tu'un kà'an ma tutu Ndioo ña kà'an te'en: “Ndioo cha jāndi'i ra ma ndatu kui'na ña chà'ni yo.”
54 Mas, quando isto que é corruptível se revestir da incorruptibilidade, e isto que é mortal se revestir da imortalidade, então se cumprirá a palavra que está escrito: Tragada foi a morte na vitória.
55 Ta yo'o, ra kùu kui'na, ¿ndanu ìyo ma ndatun vitin ña chà'niun ndi?, ta, ¿ndanu kuà'an ma ndàtun ña tìndee ñuu̱n ña jàkanaun niku?
55 Onde está, ó morte, a tua vitória? Onde está, ó morte, o teu aguilhão?
56 Vati juuni ma kuati jà'a yo kùu yi ña chìkan yi ña kuvi yo. Ta juuni Ley Ndioo, ìyo ndatu yi kuenda tìso yi kuati nuu yo ndia.
56 O aguilhão da morte é o pecado, e a força do pecado é a lei.
57 Va na ku'va yo ta'vindioo nuu ma Racha'nu Ndioo cha'a' ña cha jàndi'i ra ma ndatu ikan, cha'a' ma tiñu ña jā'a ma Racha'nu yo Jesucristu.
57 Mas graça a Deus que nos dá a vitória por nosso Senhor Jesus Cristo.
58 Ta cha'a' yakan kùu yi, ndyo'o yani ndian ya'a kùuni̱ nde'i, na koo ma tundeeni Ndioo chi'in ndo, ta na koo tu'va ndo, ta koto jäña ndo ña na jakuu ndo ma tiñu ña chà'a ma Racha'nu Ndioo nuu ndo ndisaa tiempu, vati cha chìto ndo ña chi'in ma tiñu ikan, ni ndo'iin ga ndo chi'in ma Racha'nu chito'o yo, ta ni ni'i ndo ma ya'vi ndo jà'a ra, vati yüvi ra vata kùu ra.
58 Portanto, meus amados irmãos, sede firmes e constantes, sempre abundantes na obra do Senhor, sabendo que o vosso trabalho não é vão no Senhor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.