Lucas 5

Juquila Mixe NT (MXQ_TBL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Tuꞌugʉ xʉʉ ko Jesús ꞌyijty Jenesaret Myejyñbyʉꞌámmʉʉt ja mayjyaꞌay diꞌibʉ jantsytyukmujkʉdʉ ko tmʉdowa̱ꞌa̱ndʉ ja Diosʉ ꞌyayuk,
1 Aconteceu que Jesus estava junto ao lago de Genesaré, e a multidão o apertava para ouvir a palavra de Deus.
2 net tꞌijxy ko jam ꞌyity wingón majtskʉ barkʉ. Ta naty ja a̱jkxma̱jtspʉ pyʉdsʉmdʉ barkoty es tpujtʉ ja ꞌya̱jkxma̱jtsn.
2 Então ele viu dois barcos junto à praia do lago. Os pescadores tinham desembarcado e estavam lavando as redes.
3 Net ja Jesús ttuktʉjkʉ tuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ Simonk jyaꞌaꞌa̱jtypy, es tꞌanma̱a̱y es jawaanʉ tꞌakꞌyajnʉjxʉt mejyñóty. Net ja Jesús ñaxweꞌtsy barkoty, es dyajtsondáky ttukꞌixa̱ꞌa̱ñ ja ja̱ꞌa̱yʉty.
3 Entrando num dos barcos, que era o de Simão, Jesus pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia; e, assentando-se, do barco ensinava as multidões.
4 Es ko ja Jesús kya̱jxta̱a̱y, net ja Simonk tꞌanma̱a̱y: —Yajnʉjxʉ mbarkʉ mejyñgyijky, es kujʉbijpnáxʉ mꞌa̱jkxma̱jtsn es mꞌa̱jkxmátsʉt.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Esʉ Simonk ꞌyadsooy: —Yaꞌʉxpʉjkpʉ, tuk tsuꞌumʉts ʉʉdsʉty tʉ njatundʉ es ni tuꞌugʉts tʉ ngamatstʉ. Per tyámʉts nbʉjta̱ꞌa̱gʉt ja a̱jkxma̱jtsn yʉꞌʉgyʉjxm ko mij mjʉna̱ꞌa̱ñ.
5 Em resposta, Simão disse: — Mestre, havendo trabalhado toda a noite, nada apanhamos; mas, sob esta sua palavra, lançarei as redes.
6 Es ko ja a̱jkxma̱jtsn tkujʉbijpna̱jxy, net tjantsymya̱jtstʉ mayꞌa̱jkx, extʉ kʉꞌtstsondák ja a̱jkxma̱jtsn.
6 Fazendo isso, apanharam grande quantidade de peixes; e as redes deles começaram a se romper.
7 Net ttukꞌijxtʉ ja ijxwʉꞌʉmʉn ja myʉguꞌugʉty ma̱ ja wiinkpʉ barkʉ es min pyudʉ́kʉdʉ. Es myiindʉ yʉꞌʉjʉty, es dyaꞌujtstʉ may ja majtskpʉ barkʉ extʉ kyináñ ja byarkʉ.
7 Então fizeram sinais aos companheiros do outro barco, para que fossem ajudá-los. E foram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase afundarem.
8 Es ko ja Simonk Peedrʉ tꞌijxy ja mayꞌa̱jkx, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ma̱ ja Jesús es jyʉnáñ: —Windsʉ́n, mastútkʉts, ¡ʉjts pojpʉ ja̱ꞌa̱y!
8 Vendo isto, Simão Pedro prostrou-se aos pés de Jesus, dizendo: — Senhor, afaste-se de mim, porque sou pecador.
9 Dʉꞌʉn jyʉnáñ ja Simonk, jaꞌa ko yʉꞌʉ ñayꞌadsʉꞌkʉdʉ mʉt ko tma̱jtstʉ ja mayꞌa̱jkx.
9 Pois, à vista da pesca que fizeram, a admiração se apoderou dele e de todos os seus companheiros,
10 Es nandʉꞌʉn ñayꞌadsʉꞌkʉdʉ ja Simongʉ myʉguꞌugʉty Santya̱ꞌa̱gʉ es ja Fwank, ꞌyuꞌungʉty ja Zebedeeʉ. Esʉ Jesús tꞌanma̱a̱y ja Simonk: —Katʉ mdsʉꞌʉgʉ. Tyam oga̱ꞌa̱n ngaxa̱ꞌa̱ñʉts mij es xyꞌʉxta̱ꞌa̱yʉt ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉts ʉjʉ nꞌʉxpʉjkʉn pyadúndʉp.
10 bem como de Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram seus sócios. Então Jesus disse a Simão:
11 Es ko dyajmiindʉ ja barkʉ jam puꞌujótm, net tnikaktʉ tʉgekyʉ es ñʉjxtʉ mʉt ja Jesús.
11 E, arrastando eles os barcos para a praia, deixando tudo, o seguiram.
12 Es ko Jesús ꞌyijty ma̱ tuꞌugʉ ka̱jpn, net ñimiinʉ tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱ꞌa̱m. Es ko tadʉ yedyʉjk tꞌijxy ja Jesús, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es ñaxkuꞌijxʉ es tmʉnuꞌxtáky dʉꞌʉn: —Windsʉ́n, pʉn mdsejpy, mba̱a̱dʉts xyaꞌꞌagʉdaꞌaky.
12 Aconteceu que, estando Jesus numa das cidades, um homem coberto de lepra veio à sua presença. Quando ele viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e pediu: — Senhor, se quiser, pode purificar-me.
13 Net ja Jesús ja kyʉꞌʉ tpʉjtáky es ttooñ es tꞌanma̱a̱y: —Ndsejpyʉts es nyaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱gʉt. Es netyʉ myastutʉ ja leprʉ pa̱ꞌa̱m es ꞌyagʉdaky.
13 E Jesus, estendendo a mão, tocou nele, dizendo: E, no mesmo instante, a lepra daquele homem desapareceu.
14 Net ja Jesús ꞌyanaꞌamʉ: —Katʉ xyꞌawanʉ ni pʉ́n. Nʉjx ma̱ yʉ teety es xytyukꞌíxʉt ko tʉ mmastuꞌudyʉty ja leprʉ pa̱ꞌa̱m. Es mʉnʉjx ja windsʉꞌkʉn diꞌibʉ kyajxypy ja Moisés es ñayyajwa̱ꞌa̱dsʉdʉt diꞌibʉ tʉ myastuꞌudyʉty ja leprʉ pa̱ꞌa̱m. Es dʉꞌʉn ja ja̱ꞌa̱y xytyukꞌíxtʉt ko kyaj xyñakymyʉdatyʉ tadʉ leprʉ pa̱ꞌa̱m.
14 Jesus ordenou-lhe que não contasse isso a ninguém. E acrescentou:
15 Per ja ja̱ꞌa̱yʉty tmadyaktʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn wiꞌix ja Jesús ttuuñ mʉt ja myʉjꞌa̱jtʉn, es mayʉ ja̱ꞌa̱y myiindʉ ma̱ ja Jesús es tmʉdowa̱ꞌa̱ndʉ es yaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱gʉdʉt.
15 Porém o que se dizia a respeito de Jesus se espalhava cada vez mais, e grandes multidões afluíam para o ouvir e para serem curadas de suas enfermidades.
16 Es ja Jesús oj ñejxy ka̱jxtákpʉ adʉkʉtuuy.
16 Jesus, porém, se retirava para lugares solitários e orava.
17 Tuꞌugʉ xʉʉ ko Jesusʉ naty yaꞌʉxpeky, jamʉ naty ꞌyuꞌuñʉdʉ ja fariseeʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp. Es yʉꞌʉjʉty tsyoꞌondʉ ma̱jatyʉ kya̱jpnꞌuꞌungʉ Galileeʉ, Judeeʉ, es nandʉꞌʉnʉ ma̱ Jerusalén ka̱jpn, es tmʉdooꞌíttʉ es tꞌixtʉ éxtʉm ja Jesús jyʉnaꞌañ es ttuñ. Esʉ Dios myʉkꞌa̱jtʉngyʉjxm ja Jesús dyaꞌꞌagʉdaky ja puma̱ꞌa̱y.
17 E aconteceu que, num daqueles dias, Jesus estava ensinando, e achavam-se ali assentados fariseus e mestres da Lei, vindos de todas as aldeias da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar.
18 Net jyajty ja ja̱ꞌa̱yʉty tkʉꞌʉydyʉ tuꞌugʉ mabajnuꞌunk ma̱ kyoꞌknʉ tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xux. Es tjayajtʉkʉyándʉ tʉgoty es tpʉjta̱ꞌa̱gándʉ ma̱ ja Jesús.
18 Vieram, então, alguns homens trazendo um paralítico deitado num leito. Eles procuravam levá-lo para dentro e colocá-lo diante de Jesus.
19 Per kyaj mba̱a̱t oj dyajtʉ́kʉ, jaꞌa ko naty mayjyaꞌay. Net pyajttʉ ma̱ tʉjkniꞌx es tnikʉʉydyúttʉ es tkutʉʉyña̱jxtʉ ja xux ja̱ꞌa̱y mʉt ja myabajnuꞌunk jap Jesús winduuy mayjyaꞌay agijky.
19 E, não encontrando uma forma de fazer isso por causa da multidão, subiram ao telhado e, por entre as telhas, desceram o paralítico no seu leito, deixando-o no meio das pessoas, diante de Jesus.
20 Ko Jesús tꞌijxy ko taadʉty myʉbʉjkʉdʉ, net tꞌanma̱a̱y ja xux ja̱ꞌa̱y: —Mʉguꞌuk, nmeꞌxypyʉts yʉ mbojpʉ.
20 Vendo-lhes a fé, Jesus disse ao paralítico:
21 Net ja fariseeʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ wyinma̱ꞌa̱ñóty: “Tya̱dʉ yedyʉjk kyaj tmʉjꞌíxy ja Dios ko dʉꞌʉn kyajxy, jaꞌa ko yʉꞌʉ naydyuꞌugʉ Dios kʉꞌʉm mba̱a̱t tmeꞌxy yʉ pojpʉ.”
21 E os escribas e fariseus começaram a pensar: — Quem é este que diz blasfêmias? Quem pode perdoar pecados, a não ser um, que é Deus?
22 Esʉ Jesús ñija̱ꞌa̱p éxtʉm ja ja̱ꞌa̱y jyʉnáñ wyinma̱ꞌa̱ñóty, es tꞌanma̱a̱y: —¿Ti ko mwinma̱ꞌa̱ñ xyajjʉna̱ꞌa̱ndʉ ko ʉj kyajts nwindsʉꞌʉgʉ Dios?
22 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse-lhes:
23 Miits mjʉnándʉp kots ʉj kyaj nmʉdaty ja kutujkʉn esʉts ʉj nmaꞌxʉt yʉ pojpʉ. Es mjʉna̱a̱mp kots ʉj kyaj mba̱a̱t nyaꞌꞌagʉdaꞌagyʉ tya̱dʉ yedyʉjk esʉts nyajꞌyoꞌoyʉꞌʉgʉt. Pa̱a̱ty miits mjʉna̱ꞌa̱ndʉ ko kyaj ñimʉja̱a̱ty esʉts ʉj dʉꞌʉn njʉna̱ꞌa̱nʉt: “Ʉjts mij nbojpʉmaꞌxʉp.” Es jantsy nimʉja̱a̱ es ʉj njʉna̱ꞌa̱nʉdʉts: “Pʉdʉꞌʉk es myoꞌoyʉt”, ¿kʉdii?
23 O que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
24 Es tyámʉts miidsʉty ndukꞌixa̱ꞌa̱ñ ja nmʉjꞌa̱jtʉn esʉts ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñʉ tadʉ yedyʉjk es dʉꞌʉn miidsʉty ndukꞌíxʉt kots ʉj nmʉdaty ja kutujkʉn esʉts nmaꞌxʉt ja pojpʉ. Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja xux ja̱ꞌa̱y: —Pʉdʉꞌʉk, yajmúk ja mmabajnuꞌunk es nʉjx ma̱ mdʉjk.
24 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. E disse ao paralítico:
25 Netyʉ ja yedyʉjk pyʉdeꞌky es dyajmujknʉ ja mabajnuꞌunk es ñʉjxnʉ ma̱ tyʉjk es tꞌawda̱jty ja Dios.
25 E imediatamente ele se levantou diante de todos e, pegando o leito em que até então estava deitado, voltou para casa, glorificando a Deus.
26 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ es tꞌawda̱jttʉ ja Dios, es niꞌigʉ tsyʉꞌkʉdʉ es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ niduꞌuk niduꞌuk: —Tyam tʉ nꞌijxʉm diꞌibʉty jantsy mʉj.
26 Todos ficaram muito admirados, davam glória a Deus e, cheios de temor, diziam: — Hoje vimos coisas extraordinárias!
27 Ko ja Jesús tsyoꞌonnʉ ma̱ ja ka̱jpn, net tꞌijxy jap ka̱jpnbʉꞌa̱jp tuꞌugʉ yajkugʉbajtpʉ ꞌyuꞌuñʉ ma̱ yajkugʉbéty, es jaꞌa txʉꞌaty Leví. Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ: —Pamiingʉts mij éxtʉmdsʉ nꞌʉxpʉjkpʉ.
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano, chamado Levi, sentado na coletoria. E lhe disse:
28 Net ja Leví pyʉdeꞌky, es tmastuty tʉgekyʉ ja tyuunk es tpanejxy ja Jesús.
28 Ele se levantou e, deixando tudo, o seguiu.
29 Es óknʉm ja Leví ttuuñ tuꞌugʉ mʉj xʉʉ ma̱ ja tyʉjk mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Jesús. Es jamʉ naty may ja yajkugʉbajtpʉ esʉ wiinkpʉ ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyuꞌuñʉdʉ ma̱ ja meesʉ es kyaydyʉ mʉt ja Jesús es ja diꞌibʉ yaꞌʉxpejkypy.
29 Então Levi lhe ofereceu um grande banquete em sua casa; e era grande o número de publicanos e outras pessoas que estavam com eles à mesa.
30 Es ja fariseeʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp tniꞌoꞌo tniyáxʉdʉ ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty: —¿Ti ko dʉꞌʉn mgay mꞌuuktʉ miidsʉty mʉt ja yajkugʉbajtpʉty es mʉt ja pekyjyaꞌayʉty?
30 Os fariseus e seus escribas murmuravam contra os discípulos de Jesus, perguntando: — Por que vocês comem e bebem com os publicanos e pecadores?
31 Net ja Jesús ꞌyadsooy: —Kyaj dyajtʉgoyꞌáty yʉ kudsooy diꞌibʉ mʉkꞌa̱jt oyꞌa̱jtp, yʉꞌʉyʉ diꞌibʉ pʉjkʉp.
31 Jesus tomou a palavra e disse:
32 Tʉts nmiñ es nyáxʉts yʉ pekyjyaꞌaydyʉjk es jyodʉmbíttʉt. Pʉ́n jʉna̱a̱mp: “Ʉj kyajts mbekyjyaꞌayʉty”, ¿yʉ tadʉ ja̱ꞌa̱yʉty wiꞌix mba̱a̱t jyodʉmbittʉ?
32 Não vim chamar justos, e sim pecadores, ao arrependimento.
33 Net tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Yʉ Fwangʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ kana̱k ok ꞌyayuꞌattʉ es kya̱jxta̱ꞌa̱ktʉ. Es ja fariseeʉdyʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ nandʉꞌʉn ttundʉ. ¿Es ti ko mij mꞌʉxpʉjkpʉ dʉꞌʉñʉm kyay ꞌyuuktʉ?
33 Então eles disseram a Jesus: — Os discípulos de João frequentemente jejuam e fazem orações, e os discípulos dos fariseus fazem o mesmo; mas os seus discípulos comem e bebem.
34 Es ja Jesús ꞌyadsoojʉdʉ: —¿Ti mba̱a̱t miits xyaꞌꞌayuꞌattʉ yʉ myʉtnaymyaayʉbʉ tadʉ pʉjkpʉ ko meerʉ ijt xondakʉn tyúñʉty es ko tadʉ pʉjkpʉ ꞌyakꞌittʉ mʉt ja myʉtnaymyaayʉbʉtʉjk?
34 Jesus, porém, lhes disse:
35 Per pya̱a̱dʉp ja tiempʉ ko ja pʉjkpʉ yajpʉjkʉt, net ꞌyayuꞌáttʉt.
35 No entanto, virão dias em que o noivo lhes será tirado, e então, naqueles dias, eles vão jejuar.
36 Es nandʉꞌʉn ja Jesús tpʉjtáky majtskʉ ijxpajtʉn es ttukꞌʉxpejky ko kyaj mba̱a̱t ñaydyuktʉ́kʉty yʉ tukpʉ winma̱ꞌa̱ñ mʉt ja jembyʉ. Es jyʉnáñ: —Kyaj pʉ́n tpukeepy tuk pedazʉ jembyʉ wit es yajtukꞌabátsʉt tuꞌugʉ vestiidʉ tukpʉ. Jaꞌa ko dʉꞌʉn yajtúnʉt, nʉʉmujkp ja jembyʉ wit es kyʉʉdsʉt ja vestiidʉ tukpʉ es kyaj ja jemywyit kyʉxʉꞌʉgʉt yajxón ma̱ ja tuk wit.
36 Também lhes contou uma parábola:
37 ’Es nan kyaj yaꞌꞌadamʉ yʉ vinʉ jembyʉ ma̱ yʉ tukpʉ nʉʉꞌabutsʉnbyoꞌo. Pes ko jap yajpʉjta̱ꞌa̱gʉt, tʉ naty tyʉgoy ja jembyʉ vinʉ ko kyʉʉdsʉt ja tukpʉ nʉʉꞌabutsʉnbyoꞌo.
37 E ninguém põe vinho novo em odres velhos, porque, se fizer isso, o vinho novo romperá os odres, o vinho se derramará, e os odres se estragarão.
38 Pa̱a̱ty ꞌyóyʉty yajpʉjta̱ꞌa̱gʉt yʉ vinʉ jembyʉ ma̱ yʉ poꞌojʉ jembyʉ es dʉꞌʉn kyaj ti wyindʉgóyʉt.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Es pʉ́n ꞌyikypy ja vinʉ diꞌibʉ tʉ tsya̱a̱mnʉ, kyaj tnakytsyeky yʉ vinʉ jembyʉ, jaꞌa ko jyʉnaꞌañ: “Diꞌibʉ tʉ tsya̱a̱mnʉ niꞌigʉ ꞌyóyʉty.”
39 E ninguém, tendo bebido o vinho velho, prefere o novo, porque diz: “O velho é excelente.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.