Lucas 22

Malagano ga Ambi (MWE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Shikukuu sha mikate jangatagwa ngedule, shishemwa pashaka, shatendaga bhandishila.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Ashikalongolele bha bhaabhishila na bhaajiganya bha shalia, bhatendaga loleyanga mwa kwabhulajila a Yeshu, ikabhe bhatendaga kwaajogopanga bhandunji.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Bhai, Lishetani akwaajinjilaga a Yuda Ishikaliote, bhaliji munkumbi gwa mitume kumi na bhabhili bhala.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 A Yuda gubhapite kunguluka na ashikalongolele bha bhaabhishila na bhakulungwanji bha manjola, shibhapinga kwaendebhuka a Yeshu.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Nabhalabhonji guyaanonyelenje nigubhalegenenje kwaapa mmbiya.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 A Yuda gubhakundile, gubhatemi nkuloleya malanga ga mmbone ga kwaatendebhuka a Yeshu gwangali kumumanya bhandu bhabhagwinji.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Bhai, lyubha lya mikate jangatagwa ngedule guliishile. Lyubhalyo lya ingwa mwana jwa ngondolo jwa pashaka.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Kwa nneyo a Yeshu gubhaatumilenje a Petili na a Yowana, gubhaalugulilenje, “Nnjendangane nkakolokoyanje shalya tulye pashaka.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Gubhaabhushiyenje, “Punkupinga tukakolokoye kwei?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Gubhaalugulilenje, “Mpilikananje! Pushinnjendangane kunnjini, shinng'imikananje na jwannume jumo ajigele lulo lwa mashi. Munkagulanje mpaka nnyumba jashaajinjile.
10 Jesus respondeu:
11 Mwaalugulilanje bhayene nyumba, ‘Bhaajiganya bhanakummuya, jili kwei kati jibhapinga lila pashaka na bhaajiganywa bhabho?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Na bhenebho shibhannangulanje kati jikulungwa kugolopa jikonjeleywe, nnkolokoyanje mwenemo.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Bhai, gubhapitengene, gubhaimenenje indu yowe malinga shibhabhalanjilwenje na a Yeshu, gubhakolokoyenje shalya sha pashaka.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Malanga gakatimilileje, a Yeshu gubhatemi pamo na mitume bhabho nkulya shalya.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Gubhaalugulilenje, “Njilokolila kaje kulya pashakaji pamo na mmanganya nganabhe potekwa.
15 e lhes disse:
16 Pabha ngajilya kabhili mpaka penepo pushijimalile mu Upalume gwa a Nnungu.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Kungai gubhatolile shikombe sha divai, gubhatendile eja, gubhashite, “Ntolanje nnepesheyane mmowe.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Pabha ngunakummalanjilanga, ngang'wa kabhili divai ja shabhibhu mpaka Upalume gwa a Nnungu pushuishe.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Kungai, gubhatolile nkate, gubhatendile eja, gubhaugebhenye, gubhaapelenje bhalinkuti, “Sheshino shiilu shangu shipinga shoywa kwa ligongo lyenunji. Ntendanje nnei kwa ngumbushila nne.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Nneyo peyo bhakalyanganjeje gubhatolile shikombe, gubhashite, “Ashino shikombe shino, sha malagano ga ambi gakong'ondelwa na minyai jangu jijitika kwa ligongo lyenunji.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 “Ikabheje, nnolanje! Andendebhuka jula pali na nne pamesha pepano.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Kweli Mwana juka Mundu anakwenda bhulagwa malinga shiipanjilwe, ikabheje ole, mundu andendebhuka.”
22 Pois o
23 Penepo gubhatandubhenje kubhuyana ashaayene, gani shatende yeneyo.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Na kabhili nikoposhela mitau munkumbi gwabonji, kuti gani shabhe nkulungwa kupunda bhananji.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Bhapalume bha ilambo bhanakwaatagwalanga bhandu bhabhonji kwa mashili, ikabhe pubhaashemwanga ‘Bhamituka.’
25 Então Jesus disse:
26 Ikabheje mmanganya, inabhe nneyo, ali nkulungwa jwenunji anapinjikwa abhe nshoko jwa bhowe, na ali kalongolele abhe malinga ntumishi.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Igala jwei ali nkulungwa, atama kulya shalya, eu akolokoya jula? Penepo nkulungwa ni atama kulya! Ikabheje nne munkumbi gwetu muno, ni malinga ntumishi.”
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 “Mmanganya ntemingene na nne mobha ga lingwa kwangu,
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 na malinga atati shibhangamwiye upalume, nneyo peyo numbe nne ngunakunkamuyanga mmanganya.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Nkupinga nniyanganje na papila pamesha jangu, muupalume gwangu, na shintamangane mwiitengu ya ukulungwa kugaukumula makabhila kumi na gabhili ga Ishilaeli.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 A Yeshu gubhashite “A Shimoni, a Shimoni! Mpilikane! Lishetani anapinga ampembulanje mmanganya mbuti ngano.
31 Jesus continuou:
32 Ikabheje nne ninnjujile mmwe a Shimoni, nkupinga ngulupai jenu jinapungushe. Na mmwe pushimmujilepo mwaataganje ntima ashaapwenu.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Na a Petili gubhaajangwile, “Mmakulungwa, nne apano nili tayali kwenda tabhwa kumagelesha, nkali kuwa na mmwe.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 A Yeshu gubhaajangwile, “Ngunakummalanjila mmwe a Petili, lelo lipongo likanabhe kongobhela shinngane patatu.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Kungai a Yeshu gubhaabhushiyenje bhaajiganywa bhabho, “Punantumilenje gwangali nng'uko gwa ela, wala nkobha gwa ilatu, mwatubhilwenje shoshowe?” Gubhajangwilenje, “Nng'oo twanngatubhilwa.”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Gubhaalugulilenje, “Ikabheje nnaino, jwene akwete nng'uko gwa ela jula ajigale, na akwete nkobha, nneyo peyo. Na jojowe jwangali upanga, aushe likoti lyakwe aume gumo.
36 Então Jesus disse:
37 Ngunakummalanjilanga, ganapinjikwa gatimilile majandiko gaanugula nne kuti, ‘Bhashinkubhikwa likundi limo na bhaalebhanga,’ elo, gowe gajandikwe kunugula nne ganapinjikwa gamalile.”
37 Pois as
38 Na bhalabhonji gubhashitenje, “Mmakulungwa, nnole, apano jipali mipanga jibhili.” Na bhalabho gubhashite, “Bhai shijipwae.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Na malinga shibhayobhelele, a Yeshu gubhapite kushitumbi sha Misheituni, bhaajiganywa bhabho gubhaakagwilenje.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Bhakaikanganeje kweneko gubhaalugulilenje, “Mwaajuganje a Nnungu nnajinjilanga mmalinjilo.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Kungai gubhaaleshilenje bhaajiganywa bhabho, gubhapite kwa taliya kashoko kwa leshela mundu liganga kuika, gubhatindibhele nkwaajuga a Nnungu
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 bhalinkuti, “Atati, ibhaga nkupinga, nnjosheye shikombe sha mbotekoshi, nkali nneyo, itendeshe malinga shinkupinga mmwe, na wala nngabha malinga shingupinga nne.”
42 dizendo:
43 Malaika kukopoka kunnungu akwaakoposhelega kukwaataga ntima.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Bhali mmboteko ya kaje, gubhamindile kwaajuga a Nnungu, na matukuta gabho nibha mbuti mandondo ga minyai, galindolishila pai.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Bhakaajuganjeje a Nnungu, gubhabhujile kubhaajiganywa bhabho, gubhaaimenenje bhagonilenje lugono kwa totoshela nkuinjika.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Gubhaabhushiyenje, “Pakubha nnagonanga? Nnjumukanje maajuganje a Nnungu, nnajinjilanga mmalinjilo.”
46 E disse:
47 A Yeshu bhakanabhe peya kubheleketa, likundi lya bhandunji guliishe lililongoywa na Yuda, bha munkumbi gwa kumi na bhabhili bhala. A Yuda gubhaabhandishile a Yeshu nkupinga kwaalamba.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Ikabheje a Yeshu gubhaabhalanjile, “A Yuda! Bhuli, nnakuntendebhuka Mwana juka Mundu kwa kunnamba?”
48 Mas Jesus disse:
49 Bhaajiganywa bhabho bhakabhonanjeje nneila gubhashitenje, “Mmakulungwa, tutole mipanga jetu twaakapanje?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Na jumo gwaleshele upanga mukantumishi jwa bhakulungwa bha bhaabhishila, gwankatile likutu lya kunnilo.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Penepo a Yeshu gubhashite, “Bhai nnekanje!” Gubhalikwashiye likutu lila, gubhannamiye.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Kungai a Yeshu gubhaabhalanjilenje ashikalongolele bha bhaabhishila, na ashikalongolele bha bhalinda bha liekalu, na bhanangulungwa bhajilengene kukwakamula, “Bhuli, nnshikwiyangana kungamula na mipanga na ndonga mbuti nne nankupokonyola?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Mobha gowe gunaliji na mmanganya nniekalu nkangamulanga nkangamulangaga. Ikabheje gegano ni malanga genunji, malanga ga upalume gwa lubhindu.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Bhai, gubhaakamulenje, gubhaatolilenje kwendanabhonji kwa akalongolele bha bhaabhishila. A Petili gubhakagwile nnyuma kwa kwaataliya.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Moto gwashinkukumbanywa pakati lugwani, gwaatemingene penepo pamo, na a Petili pubhaaliji popo.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Ntumishi jumo jwankongwe gwabhabhwene a Petili bhatemi tome pamoto, gwabhakolondolesheye meyo, nigwashite, “Abha bhandubha nnepeila pubhaliji na a Yeshu.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Ikabheje a Petili gubhakanile bhalinkuti, “Gwee! Nne ngakwaamanya.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Kashokope, mundu juna akwaabhonaga a Petili, nigwashite, “Numbe mmwe ni nkumbi gula.” Ikabheje a Petili gubhajangwile “Ika mmwe, nngabha nne!”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Ikapiteje malanga ga shaa jimo, mundu juna gwakomelesheye, “Kweli abha bhandubha pubhaliji na a Yeshu, pabha na bhalabho Bhagalilaya.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Ikabheje a Petili gubhashite, “Ika mmwe, ngakwiimanya inkubheleketayo!” Na popo pepo, bhakanabhe maliya kubheleketa, lipongo gulikongobhele.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Bhakulungwa gubhatendebhwishe nikwaalola a Petili, na bhalabho a Petili gubhakumbushile gubhabhalanjilwe na Bhakulungwa, “Lipongo likanabhe kongobhela lelo, shinngane patatu.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Penepo gubhakopweshe palanga gubhagutile kwa kaje.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Bhandunji bhaabhikaangaga a Yeshu muulinda, gubhaakomilenje na kwaalembula.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Gubhaatabhilenje shimbala kumeyo, nikwabhuyanga, “Nnondole! Ntulugulile gani ankomile.”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Gubhaabheleketelenje malobhe gamagwinji ga matukano.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Kukasheje, bhanangulungwa gubhaimenenje yani, ashikalongolele bha bhaabhishila na bhaajiganya bha shalia. A Yeshu gubhapelekwe kulukumbilo.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Nigubhashitenje, “Ibhaga mmwe a Kilishitu ntubhalanjile?”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 nkali nimmuyanje nkanyangulanga.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Ikabheje kutandubhila nnaino, Mwana juka Mundu shatame kunkono nnilo gwa Bhakulungwa a Nnungu Bhakwete Mashili.”
69 Mas de agora em diante o
70 Penepo bhowenji nigubhashitenje “Igala tutende mmwe bhanabhabho a Nnungu?” Na bhalabho gubhashite, “Mmanganya ninkutinji Nne ni Jwenejo.”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Na bhalabhonji nigubhashitenje, “Bhuli, tupinga ukong'ondelo guna? Twaashayene tupilikene bhalibheleketa pa kang'wa jabho bhayene.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.