Lucas 12
Malagano ga Ambi (MWE) vs ARA
1 Gene malangago bhashinkuluimana lugwinjili lwa bhandu maelupu, mpaka kuishila kulibhatana, a Yeshu gubhatandwibhe kwaalugulilanga bhaajiganywa bhabho, Mwiiteiganje na ngedule ya mapalishayo, yani ugulumba.
1 Posto que miríades de pessoas se aglomeraram, a ponto de uns aos outros se atropelarem, passou Jesus a dizer, antes de tudo, aos seus discípulos: Acautelai-vos do fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Shakwapi shoshowe shiunishilwe shikaapinga unukulwa, na shoshowe shiishiywe shipinga manyika.
2 Nada há encoberto que não venha a ser revelado; e oculto que não venha a ser conhecido.
3 Kwa nneyo, yowe immeleketenje palubhindu, bhandunji shibhaipilikananje pa shilangaya na yowe imwanyinyitangaga nnyumba nni nng'ugelenje milango, ipinga lunguywa pa shipagala sha nyumba.
3 Porque tudo o que dissestes às escuras será ouvido em plena luz; e o que dissestes aos ouvidos no interior da casa será proclamado dos eirados.
4 Ngunakunnugulilanga mwashaambwiga ajangu, nnaajogopanje bhabhulaganga shiilu bhala, ikabheje bhakaakombolanga kutenda shina kupunda shenesho.
4 Digo-vos, pois, amigos meus: não temais os que matam o corpo e, depois disso, nada mais podem fazer.
5 Shininnangulanje gani apinjikwa kujogopwa. Munnjogopanje jwene akombola kubhulaga, na abhulagaga anakombola kunnjaa mundu ku moto gwa kujeanamu. Elo, ngunakummalanjilanga, munnjogopanje jwenejo.
5 Eu, porém, vos mostrarei a quem deveis temer: temei aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno. Sim, digo-vos, a esse deveis temer.
6 Bhuli ndyondyo nng'ano ikaushwa kwa ela ishokope? Ikabheje nkali jumo akalibhalika na a Nnungu.
6 Não se vendem cinco pardais por dois asses? Entretanto, nenhum deles está em esquecimento diante de Deus.
7 Nkali umbo ya mmitwe jenunji a Nnungu bhaimanyi pwili ilingwa. Bhai, nnajogopanje, mmanganya mmambonenji kupunda ndyondyo yaigwinji!
7 Até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais! Bem mais valeis do que muitos pardais.
8 “Kweli ngunakummalanjilanga, mundu jojowe ashangunde palugwinjili, Mwana juka Mundu shankunde pa ashimalaika bha a Nnungu.
8 Digo-vos ainda: todo aquele que me confessar diante dos homens, também o Filho do Homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 Ikabheje, mundu jojowe angana pa bhandu najwalakwe apinga kanwa pa ashimalaika bha a Nnungu.
9 mas o que me negar diante dos homens será negado diante dos anjos de Deus.
10 “Jojowe abheleketa malobhe ga nyata kuka Mwana juka Mundu shaleshelelwe, ikabheje akunkupulu Mbumu jwa Ukonjelo akaleshelelwa.
10 Todo aquele que proferir uma palavra contra o Filho do Homem, isso lhe será perdoado; mas, para o que blasfemar contra o Espírito Santo, não haverá perdão.
11 “Mmanganya pushibhampelekanje mmashinagogi kuukumulwa na bhatagwala na bhakulungwanji, nnakolanje lipamba lya shana bhuli pushimwitapulanje eu muubheleketelo.
11 Quando vos levarem às sinagogas e perante os governadores e as autoridades, não vos preocupeis quanto ao modo por que respondereis, nem quanto às coisas que tiverdes de falar.
12 Pabha popo pepo Mbumu jwa Ukonjelo shannjiganyanje sha bheleketa.”
12 Porque o Espírito Santo vos ensinará, naquela mesma hora, as coisas que deveis dizer.
13 Mundu jumo nnugwinjili lwa bhandu lula gwabhalugulile a Yeshu, “Mmaajiganya, munnugulile nkulwangu tugabhane ulishi gubhatuleshele atati.”
13 Nesse ponto, um homem que estava no meio da multidão lhe falou: Mestre, ordena a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 A Yeshu gubhannjangwile, “Ambwiga, gani amishile nne kubha akimu na nkugabhanya jwenunji?”
14 Mas Jesus lhe respondeu: Homem, quem me constituiu juiz ou partidor entre vós?
15 Bhai a Yeshu gubhaalugulilenje bhowenji, “Mwiiteiganje na shilokoli shoshowe, pabha gumi uka mundu ukatamila ga gwinji gwa indu yakwete.”
15 Então, lhes recomendou: Tende cuidado e guardai-vos de toda e qualquer avareza; porque a vida de um homem não consiste na abundância dos bens que ele possui.
16 Kungai gubhaatanjilenje lutango, “Ashinkupagwa mundu jumo tajili, atungwile yalya munngunda gwakwe.
16 E lhes proferiu ainda uma parábola, dizendo: O campo de um homem rico produziu com abundância.
17 Jwene mundujo gwaganishiye muntima gwakwe, ‘Shindende bhuli na nne nangali pagosheya yalya yangu?
17 E arrazoava consigo mesmo, dizendo: Que farei, pois não tenho onde recolher os meus frutos?
18 Shindende nnei, shimomole nngokwe yangu na shinjenje jikulungwa, mwenemo shimishe yalya yowe na indu yangu.
18 E disse: Farei isto: destruirei os meus celeiros, reconstruí-los-ei maiores e aí recolherei todo o meu produto e todos os meus bens.
19 Penepo shiniibheleketele shamuntima, nnaino ukwete shibhiko sha pwaa yaka ya igwinji. Bhai pumulila, gwiilile na gwiing'wele na kuangalila.’
19 Então, direi à minha alma: tens em depósito muitos bens para muitos anos; descansa, come, bebe e regala-te.
20 Ikabheje a Nnungu gubhannugulile, ‘Mmangumba mmwe, shilo sha lelo ntima gwenu upinga tolwa. Na indu yowe imwiibhishile ila shiibhe ikeni?’”
20 Mas Deus lhe disse: Louco, esta noite te pedirão a tua alma; e o que tens preparado, para quem será?
21 A Yeshu gubhamalishiye kwa bheleketa, “Na malinga mundu akwiibhishila indu nnyene, ikabheje kwa a Nnungu jwangali shindu.”
21 Assim é o que entesoura para si mesmo e não é rico para com Deus.
22 Kwa nneyo a Yeshu gubhaabhalanjilenje bhaajiganywa bhabho, “Kwa lyene ligongolyo, nnakolanje lipamba ga shalya sha lamila, wala ga iwalo.
22 A seguir, dirigiu-se Jesus a seus discípulos, dizendo: Por isso, eu vos advirto: não andeis ansiosos pela vossa vida, quanto ao que haveis de comer, nem pelo vosso corpo, quanto ao que haveis de vestir.
23 Pabha gumi ni gwa mmbone kupunda shalya, na shiilu ni sha mmbone kupunda iwalo.
23 Porque a vida é mais do que o alimento, e o corpo, mais do que as vestes.
24 Nngalolanje makungulu, gakapanda na gakaneng'ena na wala gangali nngokwe jojowe. Nkali nneyo a Nnungu bhanakugaliya. Mmanganya ni bhammbonenji kupunda ijuni!
24 Observai os corvos, os quais não semeiam, nem ceifam, não têm despensa nem celeiros; todavia, Deus os sustenta. Quanto mais valeis do que as aves!
25 Gani munkumbi gwenunji kwa lajilila kwakwe akombola kwiijenjesheya kapela lyubha limo lya gumi gwakwe?
25 Qual de vós, por ansioso que esteja, pode acrescentar um côvado ao curso da sua vida?
26 Bhai, monaga nkakombolanga kutenda shindu shishoko malinga shenesho, kwa nndi nnajililanje na ganago?
26 Se, portanto, nada podeis fazer quanto às coisas mínimas, por que andais ansiosos pelas outras?
27 Nnolanje malubha ga mukonde shigakuti bhulika. Gakapota wala gakaluka. Ikabheje ngunakummalanjilanga, nkali a Shelemani na shuma kwabho kowe bhangawashwa kwa konja malinga lilubha limo.
27 Observai os lírios; eles não fiam, nem tecem. Eu, contudo, vos afirmo que nem Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como qualquer deles.
28 Bhai ibhaga, a Nnungu bhanakuliwasha nneyo liamba lya mukonde linkulibhonanga lelo na malabhi linaleshelwa pamoto, bhuli, mmanganya bhakanng'washanga kupunda genego? Mmanganya bha ngulupai jishoko!
28 Ora, se Deus veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, quanto mais tratando-se de vós, homens de pequena fé!
29 “Bhai nnaabhushilanje ga shalya eu ga ya papila wala nnakolanje lipamba.
29 Não andeis, pois, a indagar o que haveis de comer ou beber e não vos entregueis a inquietações.
30 Pabha bhandu bhowe bhakakwaamanyanga a Nnungu, yeneyo peyo ni ibhaabhushilanga. Ikabheje Ainabhenunji bhamumanyi kuti mmanganya nnakwiipinganga yene induyo.
30 Porque os gentios de todo o mundo é que procuram estas coisas; mas vosso Pai sabe que necessitais delas.
31 Ikabhe nng'abhushilanje oti Upalume gwa a Nnungu, na ina yowe shimpatanje.”
31 Buscai, antes de tudo, o seu reino, e estas coisas vos serão acrescentadas.
32 “Nnajogopanje, mmandunji bha likundi lishoko! Pabha Ainabhenunji bhashiengwa kumpanganga Upalume gwabho.
32 Não temais, ó pequenino rebanho; porque vosso Pai se agradou em dar-vos o seu reino.
33 Nng'ushanje indu yenunji, mmbiyayo mwaapanganje bhaalaga. Mwialashiyanje mipatila jangalala nikwiibhishila shibhiko kunnungu kuikaamala. Kweneko bhagwii bhakajinjilanga, wala mang'ong'ota gakaalibhia.
33 Vendei os vossos bens e dai esmola; fazei para vós outros bolsas que não desgastem, tesouro inextinguível nos céus, onde não chega o ladrão, nem a traça consome,
34 Pabha pushili shibhiko shenu na ntima gwenu shigubhe popo.
34 porque, onde está o vosso tesouro, aí estará também o vosso coração.
35 “Mmanganje tayali kwa liengo, na kandili yenunji ilikolela,
35 Cingido esteja o vosso corpo, e acesas, as vossas candeias.
36 mmanganje malinga bhatumishi bhakwaalindililanga bhakulungwa bhabhonji bhabhuje kukopoka kundoa, nkupinga shangu bhaugulilanje pushibhaolishiyepo.
36 Sede vós semelhantes a homens que esperam pelo seu senhor, ao voltar ele das festas de casamento; para que, quando vier e bater à porta, logo lha abram.
37 Mbaya bhene bhatumishi bhakulungwa bhabhonji pushibhabhuje, shibhaaimananje bhalisheyanga! Kweli ngunakummalanjilanga, bhene bhakulungwabho shibhaibhishe ukoto kwa liengo, nikwaatamikanga bhalyanganje shalya, akuno bhalikwaatumishilanga.
37 Bem-aventurados aqueles servos a quem o senhor, quando vier, os encontre vigilantes; em verdade vos afirmo que ele há de cingir-se, dar-lhes lugar à mesa e, aproximando-se, os servirá.
38 Nkali bhabhuje pakati shilo eu kumashelo, mbaya bhene bhatumishi bhushiaimananje bhalisheyanga!
38 Quer ele venha na segunda vigília, quer na terceira, bem-aventurados serão eles, se assim os achar.
39 Mmumanyanje kuti, kaliji nnyene nyumba akagamanyi malanga ga kwiya nngwii, akasheshiye, wala akanaleshe nyumba jakwe jibhomolwe.
39 Sabei, porém, isto: se o pai de família soubesse a que hora havia de vir o ladrão, [vigiaria e] não deixaria arrombar a sua casa.
40 Nneila peila numbe mmanganya mmanganje muulolelo, pabha Mwana juka Mundu anakwiya malanga gunkakugalolelanga.”
40 Ficai também vós apercebidos, porque, à hora em que não cuidais, o Filho do Homem virá.
41 A Petili gubhaabhushiye a Yeshu, “Mmakulungwa, lwene lutangolu ntutanjile uwepe, eu bhandu bhowe?”
41 Então, Pedro perguntou: Senhor, proferes esta parábola para nós ou também para todos?
42 Bhakulungwa gubhajangwile, Bhai, igala gani ali nkulungwa jwa bhatumishi akwete lunda, lwa kwaatenda bhakulungwa bhakwe bhammishe kubha nkulungwa jwa bhatumishi bhabho, nkupinga abhapanganje shalya malanga ga pwaa?
42 Disse o Senhor: Quem é, pois, o mordomo fiel e prudente, a quem o senhor confiará os seus conservos para dar-lhes o sustento a seu tempo?
43 Shiibhe mbaya jwene nkulungwa jwa bhatumishijo, bhakulungwa bhakwe pushibhabhujepo bhanng'imane alitenda nneyo.
43 Bem-aventurado aquele servo a quem seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Kweli ngunakummalanjilanga, shibhantende nkulungwa jwa indu yabho yowe.
44 Verdadeiramente, vos digo que lhe confiará todos os seus bens.
45 Ikabheje jwene ntumishijo aibheleketelaga sha muntima, bhakulungwa bhangu bhanakabha kubhuja, nitandubha kwaakomanga bhatumishi ajakwe, bhanabhalume na bhanabhakongwe, nilya na ng'wa na kolelwa,
45 Mas, se aquele servo disser consigo mesmo: Meu senhor tarda em vir, e passar a espancar os criados e as criadas, a comer, a beber e a embriagar-se,
46 bhakulungwa bhakwe shibhabhuje lyubha lyangalilolela na malanga gangagamanya, shibhanngabhanye ipande ibhili, nikummika pamo na bhangakulupalikanga.
46 virá o senhor daquele servo, em dia em que não o espera e em hora que não sabe, e castigá-lo-á, lançando-lhe a sorte com os infiéis.
47 Ntumishi akugamanya gubhapinga bhakulungwa bhakwe, ikabhe akaatenda ibhapinga, shapanyangulwe kaje.
47 Aquele servo, porém, que conheceu a vontade de seu senhor e não se aprontou, nem fez segundo a sua vontade será punido com muitos açoites.
48 Ikabheje akakumumanya jula, atendaga ya kummulaya apanyangulwe, shapanyangulwe kashoko. Jojowe apegwilwe yaigwinji, shalongwe yaigwinji, akulupalilwe kwa yaigwinji, shiipinjikwe yaigwinji.
48 Aquele, porém, que não soube a vontade do seu senhor e fez coisas dignas de reprovação levará poucos açoites. Mas àquele a quem muito foi dado, muito lhe será exigido; e àquele a quem muito se confia, muito mais lhe pedirão.
49 “Njikwiya koleya moto pa shilambolyo, mbaya ukaliji ukoleywe!
49 Eu vim para lançar fogo sobre a terra e bem quisera que já estivesse a arder.
50 Ikabheje njikola ubhatisho gungupinjikwa matishwe, ngunapupa ntima mpaka gwene ubhatishogo umalile!
50 Tenho, porém, um batismo com o qual hei de ser batizado; e quanto me angustio até que o mesmo se realize!
51 Punkuganishiyanga nyile peleka ulele pa shilambolyo? Wala kashoko, nngabha ulele ikabhe malekano.
51 Supondes que vim para dar paz à terra? Não, eu vo-lo afirmo; antes, divisão.
52 Na kutandubhila nnaino, bhandunji nng'ano bha likaja limo bhapinga taukangana, bhatatu kwa bhabhili, na bhabhili kwa bhatatu.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos numa casa: três contra dois, e dois contra três.
53 Ainamundu shibhantaushe mwanagwabho, na mwana shabhataushe ainagwe, anyinamundu shibhantaushe mwali jwabho, na jwalakwe mwali shabhataushe akwabhe, akwemundu shibhantaushe nkamwanagwabho na nkamwanamundu shabhataushe akwebhakwe.”
53 Estarão divididos: pai contra filho, filho contra pai; mãe contra filha, filha contra mãe; sogra contra nora, e nora contra sogra.
54 A Yeshu gubhabhekete kabhili na lugwinjili, “Punkugabhonanga maunde galikoposhela kulititimila lyubha, shangupe nnabheleketanga, ‘Shijinye ula,’ na jinanya.
54 Disse também às multidões: Quando vedes aparecer uma nuvem no poente, logo dizeis que vem chuva, e assim acontece;
55 Nnjibhonangaga mbungo ja kwibhanda jinipuga, nnabheleketanga, ‘Kupingabhala lyubha,’ na pwikubha nneyo peyo.
55 e, quando vedes soprar o vento sul, dizeis que haverá calor, e assim acontece.
56 Mmanganya mmagulumba! Nnamanyanga kulondola kunya kwa ula eu kubhala kwa lyubha, kwa lola shilambo na kunani, bhai kwa nndi nkakujimanyanga jene miongwe jino?
56 Hipócritas, sabeis interpretar o aspecto da terra e do céu e, entretanto, não sabeis discernir esta época?
57 “Kwa nndi mwaashayene nkaamuanga kutenda ya aki?
57 E por que não julgais também por vós mesmos o que é justo?
58 Monaga mmagongo nnjenu alikwenda kunshitakiya, mbaya kujuga kuleshelelwa nninginji mumpanda, nkupinga anampeleshe ku bhaukumula, na bhaukumula bhanakunkamuya kwa ashimanjola, na bhalakwe ashimanjola bhanakuntabha.
58 Quando fores com o teu adversário ao magistrado, esforça-te para te livrares desse adversário no caminho; para que não suceda que ele te arraste ao juiz, o juiz te entregue ao meirinho e o meirinho te recolha à prisão.
59 Kweli ngunakummalanjila nkakopoka mwenemo, mpaka nnipe mmbiya ja malishiya.”
59 Digo-te que não sairás dali enquanto não pagares o último centavo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.