Lucas 11
Malagano ga Ambi (MWE) vs VC
1 Lyubha limo a Yeshu bhashinkutama pa jika bhalikwaajuga a Nnungu, bhakamaliyeje, nkujiganywa jwabho jumo gwabhalugulile, “Mmakulungwa ntujing'anye kwaajuga a Nnungu malinga a Yowana Bhabhatisha shibhajigenye bhaajiganywa bhabho.”
1 Um dia, num certo lugar, estava Jesus a rezar. Terminando a oração, disse-lhe um de seus discípulos: Senhor, ensina-nos a rezar, como também João ensinou a seus discípulos.
2 A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Punkwaajuganga a Nnungu, mmeleketanje nnei,
2 Disse-lhes ele, então: Quando orardes, dizei: Pai, santificado seja o vosso nome; venha o vosso Reino;
3 Ntupe shalya shetu mobha gowe.
3 dai-nos hoje o pão necessário ao nosso sustento;
4 Ntuleshelele yambi yetu,
4 perdoai-nos os nossos pecados, pois também nós perdoamos àqueles que nos ofenderam; e não nos deixeis cair em tentação.
5 Kungai gubhaalugulilenje, Gani akwete mbwiga nnjakwe, nikunnjendela pakati shilo, nikummalanjila, shonde mbwiga nnjangu unyaime mikate jitatu,
5 Em seguida, ele continuou: Se alguém de vós tiver um amigo e for procurá-lo à meia-noite, e lhe disser: Amigo, empresta-me três pães,
6 pabha mmbwiga nnjangu ashiika kukopoka mmwanja, na nne nangali sha kumpa.
6 pois um amigo meu acaba de chegar à minha casa, de uma viagem, e não tenho nada para lhe oferecer;
7 Na jwalakwe ali nnyumba pemo akajangwile, unang'abhuye! Nne nnaino ng'ugele nnango. Nne na ashibhanangu tugonile, ngakombola jumuka kukuupa!
7 e se ele responder lá de dentro: Não me incomodes; a porta já está fechada, meus filhos e eu estamos deitados; não posso levantar-me para te dar os pães;
8 Nkali anajumushe nikumpa kwa ligongo lyabha mmbwiga mwine, ikabheje, kwa ligongo lya punda juga, shajumushe nikumpa shoshowe shaajuga.
8 eu vos digo: no caso de não se levantar para lhe dar os pães por ser seu amigo, certamente por causa da sua importunação se levantará e lhe dará quantos pães necessitar.
9 Kwa nneyo, mmanganya nnjuganje, shimpegwanje, nnoleyanje, shimpatanje, nng'olishiyanje, shinng'ugulilwanje.
9 E eu vos digo: pedi, e dar-se-vos-á; buscai, e achareis; batei, e abrir-se-vos-á.
10 Pabha jojowe ajuga anapegwa, aloleya anapata, na aolishiya anaugulilwa.
10 Pois todo aquele que pede, recebe; aquele que procura, acha; e ao que bater, se lhe abrirá.
11 Igala nng'inamundu jwashi mwanagwe anjugaga shamaki, shampe lijoka paala pa shamaki?
11 Se um filho pedir um pão, qual o pai entre vós que lhe dará uma pedra? Se ele pedir um peixe, acaso lhe dará uma serpente?
12 Eu ajugaga liji, bhampe shibhalabhala?
12 Ou se lhe pedir um ovo, dar-lhe-á porventura um escorpião?
13 Nkali mmanganya, nninginji mmangalinginji bha mmbone, nnakwaapanganga ashibhana bhenu indu ya mmbone. Bhuli, Ainabhenunji bha kunnungu bhakapunda kwaapanganga Mbumu jwa Ukonjelo, bhene bhakwaajuganga bhala?
13 Se vós, pois, sendo maus, sabeis dar boas coisas a vossos filhos, quanto mais vosso Pai celestial dará o Espírito Santo aos que lho pedirem.
14 Lyubha limo a Yeshu bhatendaga kunshoya lioka antendaga mundu jumo abhe bhubhu. Bhai lioka jula akanshosheje, mundu jula gwakombwele kubheleketa, lugwinjili lwa bhandu lukukanganigwaga.
14 Jesus expelia um demônio que era mudo. Tendo o demônio saído, o mudo pôs-se a falar e a multidão ficou admirada.
15 Ikabheje bhandunji bhana gubhashitenje, “Bhanashoya maoka kwa mashili gaka Bhelishebhuli nkulungwa jwa maoka.”
15 Mas alguns deles disseram: Ele expele os demônios por Beelzebul, príncipe dos demônios.
16 Bhananji nkwaalinga, gubhapinjilenje bhatende ilapo, imanyishe kuti mashili gabho, gaakopoka kwa a Nnungu.
16 E para pô-lo à prova, outros lhe pediam um sinal do céu.
17 Ikabheje a Yeshu bhaimanyi ng'aniyo yabhonji, gubhaalugulilenje, “Upalume gogowe ugabhanikaga ukalonjeya, likaja lyolyowe lilekanaga shilipalaganishe.
17 Penetrando nos seus pensamentos, disse-lhes Jesus: Todo o reino dividido contra si mesmo será destruído e seus edifícios cairão uns sobre os outros.
18 Monaga Lishetani anakwikana nnyene, upalume gwakwe shuulonjeye bhuli? Bhai ngunabheleketa nnei pabha nnanugulanga kuti, ngunashoya maoka kwa mashili gaka Bhelishebhuli?
18 Se, pois, Satanás está dividido contra si mesmo, como subsistirá o seu reino? Pois dizeis que expulso os demônios por Beelzebul.
19 Monaga nne ngushoya maoka kwa mashili gaka Bhelishebhuli, bhaakagula bhenunji bhashoyanga maoka kwa mashili gaka gani? Kwa nneyo, bhanganyabho shibhanng'ukumulanje.
19 Ora, se é por Beelzebul que expulso os demônios, por quem o expulsam vossos filhos? Por isso, eles mesmos serão os vossos juízes!
20 Monaga ngushoya maoka kwa mashili ga a Nnungu, bhai mmumanyanje kuti Upalume gwa a Nnungu unng'ishilenje.”
20 Mas se expulso os demônios pelo dedo de Deus, certamente é chegado a vós o Reino de Deus.
21 Mundu akwete mashili ali na ikomanilo yakwe, atamaga muulinda gwa nyumba jakwe, indu yakwe yowe shiilame.
21 Quando um homem forte guarda armado a sua casa, estão em segurança os bens que possui.
22 Ikabheje aikaga akwete mashili ga kumpunda nikunkombola, jwenejo shampokonyole ikomanilo yakwe yowe yaikulupalilaga na kumpokonyola indu yakwe.
22 Mas se sobrevier outro mais forte do que ele e o vencer, este lhe tirará todas as armas em que confiava, e repartirá os seus despojos.
23 Jojowe akakwiilunda na nne, anaangana na jojowe akalopola na nne, anajaanga.
23 Quem não está comigo, está contra mim; quem não recolhe comigo, espalha.
24 “Lioka jwangali jwa mmbone abhingwaga kukamundu, anapita jimajima nng'anga kuloleya pa pumulila. Akapabhone anakwibhalanjila, ‘Shimuje kundamo jangu.’
24 Quando um espírito imundo sai do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso; não o achando, diz: Voltarei à minha casa, donde saí.
25 Abhujaga nikujiimana nyumba jila jipajilwe na jikonjeleywe,
25 Chegando, acha-a varrida e adornada.
26 bhai, anakwenda kwaatolanga ashimaoka bhana shabha, bhangalinginji bha mmbone kupunda jwenejo, na bhowe bhanakunnjinjilanga mundu jula. Kwa nneyo mundu jula, ali jakwe ja kumpelo, jinabha mbaya ja kundandubho jila.”
26 Vai então e toma consigo outros sete espíritos piores do que ele e entram e estabelecem-se ali. E a última condição desse homem vem a ser pior do que a primeira.
27 Bhalibheleketa genego, bhakongwe bhamo nnugwinjili lwa bhandunji lula, kwa lilobhe lya utiya gubhashite, “Mbaya bhakongwe bhankwete na libhele linnjonjile.”
27 Enquanto ele assim falava, uma mulher levantou a voz do meio do povo e lhe disse: Bem-aventurado o ventre que te trouxe, e os peitos que te amamentaram!
28 Ikabheje a Yeshu gubhashite, “Mbaya kaje bhene bhakulipilikananga lilobhe lya a Nnungu nikunda.”
28 Mas Jesus replicou: Antes bem-aventurados aqueles que ouvem a palavra de Deus e a observam!
29 Lugwinjili lwa bhandu lukajenjeshesheje, a Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Alu lubheleko lwa lebha, lunapinga shilangulo. Ikabheje lukapegwa shilangulo shoshowe ikabhe shilangulo sha a Yona.
29 Afluía o povo e ele continuou: Esta geração é uma geração perversa; pede um sinal, mas não se lhe dará outro sinal senão o sinal do profeta Jonas.
30 A Yona bhaliji shilangulo sha bhandunji bha ku Ninawi, nneyo peyo Mwana juka Mundu shapingabha shilangulo kwa lwene lubhelekolu.
30 Pois, como Jonas foi um sinal para os ninivitas, assim o Filho do Homem o será para esta geração.
31 Lyubha lya ukumu, a Malikia bha ku Shebha shibhakoposhele kukulukana lwene lubhelekolu. Pabha bhenebho bhashinkukoposhela kwaataliya, kwiya pilikanishiya malobhe ga lunda ga a Shelemani, ikabheje apano apali ali jwankulungwa kupunda a Shelemani.
31 A rainha do meio-dia levantar-se-á no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque ela veio dos confins da terra ouvir a sabedoria de Salomão! Ora, aqui está quem é mais que Salomão.
32 Bhandunji bha ku Ninawi shibhakoposhelanje lyubha lya ukumu, kukulukana lwene lubhelekolu. Pabha bhandunji bha ku Ninawi bhaipetilenje kwa ligongo lya ntenga gwa a Yona, ikabheje apano apali ali nkulungwa kupunda a Yona!
32 Os ninivitas levantar-se-ão no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque fizeram penitência com a pregação de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
33 “Jwakwa mundu akoleya kandilili nikujiunishila eu nikujiiya, ikabhe pakujibhika panani itengu nkupinga bhandunji bhaajinjilangana bhashibhonanje shilangaya.
33 Ninguém acende uma lâmpada e a põe em lugar oculto ou debaixo da amassadeira, mas sobre um candeeiro, para alumiar os que entram.
34 Liyo lyenu ni kandili ja shiilu shenu, libhaga lyalikoto, shiilu showe shishibhe nshilangaya. Liyo lyenu likalole, shiilu shenu shishibhe nnubhindu.
34 O olho é a lâmpada do corpo. Se teu olho é são, todo o corpo será bem iluminado; se, porém, estiver em mau estado, o teu corpo estará em trevas.
35 Bhai mwiiteije, shilangaya shinkwetesho shinatendebhushe kubha lubhindu.
35 Vê, pois, que a luz que está em ti não sejam trevas.
36 Bhai monaga shiilu shenu showe shikolaga shilangaya gwangali pakwete lubhindu, shene shiilusho shishibhe na shilangaya kwa kaje, malinga kandili shijikuti kummulishila kwa shilangaya shakwe.”
36 Se, pois, todo o teu corpo estiver na luz, sem mistura de trevas, ele será inteiramente iluminado, como sob a brilhante luz de uma lâmpada.
37 A Yeshu bhakabheleketeje genego, Apalishayo bhamo gubhaashemele shalya kunngwabho, gubhapite tama kulya.
37 Enquanto Jesus falava, pediu-lhe um fariseu que fosse jantar em sua companhia. Ele entrou e pôs-se à mesa.
38 Apalishayo bhala gubhakanganigwe bhakabhoneje kuti bhanalya gwangali kunabha.
38 Admirou-se o fariseu de que ele não se tivesse lavado antes de comer.
39 Bhakulungwa gubhaabhalanjile, “Mmanganya Ashimapalishayo nnaukanganga shikombe na shaani kua, ikabheje nkati nngumbelenje kukwetela indu na yangali ya mmbone.
39 Disse-lhe o Senhor: Vós, fariseus, limpais o que está por fora do vaso e do prato, mas o vosso interior está cheio de roubo e maldade!
40 Mmanganya mmagulumba! Bhuli, aeleye kua nngati jojo aeleye na nkati?
40 Insensatos! Quem fez o exterior não fez também o conteúdo?
41 Bhai nshoyanje mbepei kwa indu inkwetenje, na yowe shiinkonjelanje.”
41 Dai antes em esmola o que possuís, e todas as coisas vos serão limpas.
42 “Ikabheje ole, Mapalishayo, pabha nnakwaapanganga a Nnungu lipungu lya kumi nkali lya maamba ga liponda, ikabheje nkakwaatendelanga bhandu ipinjikwa na ibhapinga a Nnungu. Punkupinjikwanga nshoyanje yeneyo, gwangali kuleka gana gala.”
42 Ai de vós, fariseus, que pagais o dízimo da hortelã, da arruda e de diversas ervas e desprezais a justiça e o amor de Deus. No entanto, era necessário praticar estas coisas, sem contudo deixar de fazer aquelas outras coisas.
43 “Ole Ashimapalishayo, pabha nnapinganga kutama itengu ya mmujo mmashinagogi, na komaywa pa lugwinjili.
43 Ai de vós, fariseus, que gostais das primeiras cadeiras nas sinagogas e das saudações nas praças públicas!
44 Ole, pabha nshibhanganga mbuti makabhuli gangabhikwa shilangulo, bhandunji bhalilibhatanga pantundu jakwe gwangali kumumanya.”
44 Ai de vós, que sois como os sepulcros que não aparecem, e sobre os quais os homens caminham sem o saber.
45 Bhaajiganya bhamo bha shalia, gubhaalugulile, “Mmaajiganya, malobhe genu ganakutupetekuya nkali uwe.”
45 Um dos doutores da lei lhe disse: Mestre, falando assim também a nós outros nos afrontas.
46 A Yeshu gubhaajangwile, “Na mmanganya mmaajiganya bha shalia ole, pabha nnakwaatwikanga bhandunji mishigo jatopa jikajigalika, akuno mwaashayene nkaakwayanga nkali kwa lukowe lumo kwaajangutanga.
46 Ele respondeu: Ai também de vós, doutores da lei, que carregais os homens com pesos que não podem levar, mas vós mesmos nem sequer com um dedo vosso tocais os fardos.
47 Ole, pabha nnashenjelanga makabhuli ga ashinkulondola bha a Nnungu bhabhulegwenje na bhanangulungwa bhenunji.
47 Ai de vós, que edificais sepulcros para os profetas que vossos pais mataram.
48 Kwa nneyo nnakong'ondelanga itendi ya bhanangulungwa bhenunji, pabha bhashikwabhulaganga ashinkulondola bha a Nnungu, na mmanganya nnashenjelanga makabhuli gabhonji.
48 Vós servis assim de testemunhas das obras de vossos pais e as aprovais, porque em verdade eles os mataram, mas vós lhes edificais os sepulcros.
49 Kwa nneyo, kwa Lumanyiyo lwa a Nnungu gubhashite, ‘Shinaapeleshelanje ashinkulondola na mitume, ikabheje bhananji shibhaabhulaganje, na bhananji shibhaapotekanje.’
49 Por isso, também disse a sabedoria de Deus: Enviar-lhes-ei profetas e apóstolos, mas eles darão a morte a uns e perseguirão a outros.
50 Kwa nneyo lwene lubhelekolu lupingagambwa kwa ligongo lya minyai ja ashinkulondola bha a Nnungu bhowe, bhabhulegwenje kuumila ku ndandubho ja shilambolyo.
50 E assim se pedirá conta a esta geração do sangue de todos os profetas derramado desde a criação do mundo,
51 Kutandubhila kubhulagwa kwa a Abheli mpaka a Shakalia bhabhulegwe pakati pakati shitala na pa ukonjelo. Elo, ngunakummalanjilanga lwene lubhelekolu shilugambwe kwa yene itendiyo.
51 desde o sangue de Abel até o sangue de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o templo. Sim, declaro-vos que se pedirá conta disso a esta geração!
52 “Ole gwenunji mmanganya bhaajiganya bha shalia, pabha nshishoyanga nshungulo gwa nnango gwa lumanyiyo, mwaashayene mwangajinjilanga na bhajinjilanga bhala nshikwaibhililanga bhanajinjilanje.”
52 Ai de vós, doutores da lei, que tomastes a chave da ciência, e vós mesmos não entrastes e impedistes aos que vinham para entrar.
53 A Yeshu bhakakoposheje mwemula, ashimapalishayo na bhaajiganya bha shalia bhala gubhatandubhenje kwaashimanga na kwaatega kwa ibhuyo yaigwinji,
53 Depois que Jesus saiu dali, os escribas e fariseus começaram a importuná-lo fortemente e a persegui-lo com muitas perguntas,
54 nkupinga bhapatanje mwakwaakamulila kwa malobhe gabho.
54 armando-lhe desta maneira ciladas, e procurando surpreendê-lo nalguma palavra de sua boca.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.