João 6

Malagano ga Ambi (MWE) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Gakapiteje genego, a Yeshu gubhajombweshe litanda lya Galilaya eu guna lishemwa litanda lya Tibheliya.
1 Depois dessas coisas, Jesus atravessou o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 Lugwinjili lwa bhandu gulwaakagwile, pabha bhashikwiibhonanga ilangulo ibhatendaga ya kwaalamyanga bhalwelenji.
2 Uma grande multidão o seguia, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 A Yeshu gubhakwelile pa shitumbi, gubhatemi na bhaajiganywa bhabho.
3 Então Jesus subiu ao monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Na shikukuu sha Bhayaudi shishemwa Pashaka shashinkubhandishila.
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Bhai, a Yeshu bhakaloleje nikulubhona lugwinjili lwa bhandu lulikwajiila, gubhaalugulile a Pilipi, “Tukaume kwei mikate bhandunjibha bhalyanganje?”
5 Então Jesus, erguendo os olhos e vendo que uma grande multidão se aproximava, disse a Filipe:
6 Bhashinkubheleketa genego nkwaalinga a Pilipi, pabha bhayene bhashimanyi shishibhatende.
6 Mas Jesus dizia isto para testá-lo, porque sabia o que estava para fazer.
7 A Pilipi gubhaajangwile, “Nkali mikate ja mmbiya yaigwinji, nngajenela kwa bhandunjibha nkali kila mundu apate shipande shishokope!”
7 Filipe respondeu: — Nem mesmo duzentos denários de pão seriam suficientes para que cada um recebesse um pedaço.
8 Jumo munkumbi gwa bhaajiganywa bhabho ashemwaga a Ndeleya, mpwabho a Shimoni guna pubhashemwaga a Petili, akwaalugulilaga,
8 Um dos discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse a Jesus:
9 “Apano apali mwana jumo akwete mikate nng'ano ja mbungalai na yamaki ibhili, ikabheje yenei shiipwae nndi na lugwinjili lwa bhandunjilu?”
9 — Aqui está um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isto para tanta gente?
10 A Yeshu gubhashite, “Mwaatendanje bhandunji bhatamangane pai.” Pashinkupagwa manyai gamagwinji penepo. Bhai, bhandu gubhatemingenenje. Bhanabhalume jika pubhalinginji elupu nng'ano.
10 Jesus disse: Havia muita relva naquele lugar. Assim, os homens se assentaram, e eram quase cinco mil.
11 A Yeshu gubhatolile mikate jila, gubhatendile eja kwa a Nnungu, gujigebhenywe ku bhandunji bhatemingenenje bhala, nneyo peyo gubhatendile kwa yamaki ila, kila mundu gwapatile mwapinjile.
11 Então Jesus pegou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, tanto quanto queriam.
12 Bhandu bhakajukutanjeje, a Yeshu gubhaalugulilenje bhaajiganywa bhabho, “Nkundikanyanje makombo galepeshe gala ganaobhe.”
12 E, quando já estavam satisfeitos, Jesus disse aos seus discípulos:
13 Bhai, gubhakundikenyenje ipande ya mikate ibhalepelenje bhandu bhalyangangaga bhala, gubhagumbeyenje ikapu likumi limo na ibhili.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram depois que todos tinham comido.
14 Bhandu bhakashibhonanjeje shene shilangulo shibhatendile a Yeshu, gubhashitenje, “Kweli bhenebha ankulondola bha a Nnungu bhakwiya kushilambolyo.”
14 Quando as pessoas viram o sinal que Jesus havia feito, disseram: — Este é verdadeiramente o profeta que devia vir ao mundo.
15 A Yeshu gubhamumanyi kuti bhandunji bhanapinganga kwaakamula nkupinga bhaatendanje a mpalume bhabhonji, gubhajabhwile kabhili, gubhapite jikape kushitumbi.
15 Jesus ficou sabendo que estavam para vir com a intenção de fazê-lo rei à força. Então ele se retirou outra vez, sozinho, para o monte.
16 Likaisheje ligulo bhaajiganywa bhabho gubhaelelenje mpaka kulitanda,
16 Ao final do dia, os discípulos de Jesus desceram para o mar.
17 gubhakwelilenje mmashua, nigubhatandubhenje kujomboka kwenda ku Kapalanaumu. Gene malangago kuli lubhindu, na a Yeshu bhaliji bhakanabhe ika kulitanda.
17 E, entrando num barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já estava escuro, e Jesus ainda não tinha ido até onde eles estavam.
18 Kwa ligongo lya mbungo japugaga, mabhimbili gugatandwibhe nnitanda.
18 E o mar começava a ficar agitado, porque soprava um vento forte.
19 Bhaajiganywa bhala bhali bhapitengenenje kwaataliya mbuti maili gatatu eu nsheshe, gubhaabhweninji a Yeshu bhali bhabhandishile mashua bhaliowa pantundu mashi, gubhajogwepenje kwa kaje.
19 Os discípulos já tinham navegado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram com medo.
20 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nnajogopanje, ni nne!”
20 Mas Jesus lhes disse:
21 Bhai gubhakundilenje kwaajigala mmashua mula, kashokope gubhaikengenenje kung'ambu kubhajendanganaga kula.
21 Então eles o receberam com alegria, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Pa lyamba lyakwe lugwinjili lwa bhandu bhalepekenje kung'ambo jina ja litanda, gubhang'amwilenje kuti gupali ntumbwi gumope pepala na a Yeshu bhangajinjila muntumbwi pamo na bhaajiganywa bhabho, ikabhe bhaajiganywa bhala pubhapitengenenje jikape.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar notou que ali havia apenas um pequeno barco e que Jesus não tinha entrado nele com os seus discípulos, tendo estes partido sozinhos.
23 Mitumbwi jina gujiishe kukopoka ku Tibheliya kubhalilenje bhandu mikate jila, a Yeshu bhakatendeje eja kwa Bhakuungwa a Nnungu.
23 Entretanto, outros barquinhos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde a multidão havia comido o pão depois que o Senhor deu graças.
24 Bhai, bhandunji bhala bhakang'amulanjeje kuti a Yeshu na bhaajiganywa bhabho bhakwapinji pepala, gubhakwelilenje muntumbwi gubhapitengenenje ku Kapalanaumu kukwaaloleya.
24 Quando aquela multidão viu que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, entraram nos barcos e partiram para Cafarnaum à procura de Jesus.
25 Bhandunji bhala bhakaaimananjeje a Yeshu kung'ambo jabhili ja litanda gubhaabhushiyenje, “Mmaajiganya, nng'ishe shakani kwekuno?”
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: — Mestre, quando o senhor chegou aqui?
26 A Yeshu gubhaajangwilenje, “Kweli ngunakummalanjilanga, nnanoleyanga nngabha kwa ligongo lya kugamanya malombolelo ga ilangulo, ikabhe pabha mwashinkulyanganga mikate nijukuta.
26 Jesus respondeu:
27 Nnaabhushilanje shalya shiangabhanika, nng'abhushilanje shalya shikaangabhanika shilonjeya nipeleshela gumi gwa pitipiti. Nne Mwana juka Mundu jubhankong'ondele Atati, shampanganje shene shalyasho.”
27 Trabalhem, não pela comida que se estraga, mas pela que permanece para a vida eterna, a qual o Filho do Homem dará a vocês; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Bhalabhonji gubhaabhushiyenje, “Tutende bhuli nkupinga tukombole kutenda maengo ga a Nnungu?”
28 Então lhe perguntaram: — Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 A Yeshu gubhaajangwilenje, “Liengo libhaapinga a Nnungu ntendanje ni kuti, munkulupalilanje jubhantumile jula.”
29 Jesus respondeu:
30 Penepo gubhabhaalanjilenje, “Shintende shilangulo shashi tushibhone nkupinga tunkulupalile? Shintende shindu shashi?
30 Então eles disseram: — Que sinal o senhor fará para que vejamos e creiamos no senhor? O que o senhor pode fazer?
31 Bhanangulungwa bhetu bhalilenje mana nng'anga mula, malinga shigaalugula Majandiko ga Ukonjelo, ‘Bhashinkwaaliyanga shalya sha kopoka kunnungu.’ ”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: “Deu-lhes a comer pão do céu.”
32 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Kweli ngunakunnugulilanga, a Musha bhangampanganga shalya kopoka kunnungu, ikabheje Atati nibhakumpanganga shalya sha kweli kopoka kunnungu.
32 Jesus lhes disse:
33 Pabha shalya sha a Nnungu ni jwene atuluka kopoka kwa a Nnungu nikwapanganga gumi bhandu pashilambolyo.”
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Bhai, gubhaalugulilenje, “Mmakulungwa, ntupe uwe shene shalyasho mobha gowe.”
34 Então lhe disseram: — Senhor, dê-nos sempre desse pão.
35 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nne ni shalya shipeleshela gumi. Anyiila nne wala akakola shibhanga, na angulupalila nne, wala akakola njota.
35 Jesus respondeu:
36 Ikabheje malinga shinammalanjilenje kuti mmweninjii ikabhe mwangangulupalilanga.
36 Porém eu já disse que vocês não creem, embora estejam me vendo.
37 Bhowe bhungupegwa na Atati shibhang'ishilanje, jojowe shanyiile nne, wala ngamminjila palanga.
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 Pabha njituluka kopoka kunnungu, nngabha kuutenda ingupinga nne, ikabhe kuutenda ibhapinga bhandumile bhala.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Na bhandumile bhala shibhapinga ni kuti, ngunanng'obhiye nkali jumo jwabhonji bhubhambele bhala, ikabhe naayuyanje bhowe lyubha lya mpelo.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que eu não perca nenhum de todos os que ele me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Pabha shibhapinga Atati ni kuti, mundu jojowe akunnola Mwana nikunkulupalila, akole gumi gwa pitipiti, numbe nne shininnyuye lyubha lya mpelo.”
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo aquele que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Bhai, Bhayaudi gubhatandwibhenje kwainginishila, pabha bhashinkubheleketa kuti, “Nne shalya shitulwishe kopoka kunnungu.”
41 Então os judeus começaram a murmurar contra ele, porque tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Gubhashitenje, “Bhuli, aju nngabha Yeshu mwana gwabho a Yoshepu? Twaamanyi ainagwe na akwabhe! Bhai abheleketa bhuli kuti ashituluka kopoka kunnungu?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, o filho de José? Por acaso não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que ele agora diz: “Desci do céu”?
43 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nnekanje kutaukangana mwaashayenenji.
43 Jesus respondeu:
44 Jwakwa mundu shang'ishile nne, akashemwe na Atati bhandumile, nne shininyuye jwene mundujo lyubha lya mpelo.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Ashinkulondola bha a Nnungu bhajandikenje Mmajandiko ga Ukonjelo kuti, ‘Bhandu bhowe shibhajiganywanje na a Nnungu.’ Mundu jojowe akwaapilikana Atati nikwiijiganya ga bhenebho, ananyiila nne.
45 Está escrito nos Profetas: “E todos serão ensinados por Deus.” Portanto, todo aquele que ouviu e aprendeu do Pai, esse vem a mim.
46 Penepo nngabha kuti apali mundu abhabhweni Atati, ikabhe jwene akoposhele kwa a Nnungu, jwenejo ni abhabhweni Atati.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; este já viu o Pai.
47 Kweli, ngunakunnugulilanga, akulupalila anapata gumi gwa pitipiti.
47 — Em verdade, em verdade lhes digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Nne ni shalya shipeleshela gumi.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Bhanangulungwa bhenunji bhalilenje mana nng'anga, ikabheje bhawilenje.
49 Os pais de vocês comeram o maná no deserto e morreram.
50 Ikabheje sheshino ni shalya shituluka kopoka kunnungu, nkupinga jojowe shaalye anawe.”
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 “Nne ni shalya sha gumi shitulwishe kopoka kunnungu. Mundu jojowe alyaga shene shalyashi shalame pitipiti. Na shalya shishinimpanganje ni shiilu shangu shingushishoya ligongo lya gumi gwa bhandu pashilambolyo.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém comer deste pão, viverá eternamente. E o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Penepo Bhayaudi gubhatandwibhenje kupwatanga ashaayenenji bhalinkutinji, “Bhaakombola bhuli bhenebha kutupa shiilu shabho tulye?”
52 Então os judeus começaram a discutir entre si, dizendo: — Como é que este pode nos dar a sua própria carne para comer?
53 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Kweli ngunakummalanjilanga, nkalyanganje shiilu shangu nne Mwana juka Mundu, na papila minyai jangu, nkakolanga gumi nkati jenunji.
53 Jesus respondeu:
54 Alya shiilu shangu na papila minyai jangu, akwete gumi gwa pitipiti, na nne shininnyuye lyubha lya mpelo.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Pabha shiilu shangu ni shalya sha kweli, na minyai jangu, ni sha papila sha kweli.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Alya shiilu shangu na papila minyai jangu, analundana na nne, numbe nne ngunalundana naka jwenejo.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim, e eu permaneço nele.
57 Atati bhakwete gumi bhashinkunduma, numbe nne ngunalama kwa ligongo lyabho, nneyo peyo apingalya shiilu shangu, shalame kwa ligongo lyangu.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo por causa do Pai, também quem de mim se alimenta viverá por mim.
58 Bhai, ashino ni shalya shitulwishe kopoka kunnungu, nngabha malinga mana jibhalilenje bhanangulungwa bhenunji nng'anga, ikabheje nkali nneyo bhawilenje. Ikabhe shaalye shene shalya shino, shakole gumi gwa pitipiti.”
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os pais de vocês comeram e, mesmo assim, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 A Yeshu pubhabhelekete genego bhalijiganya nshinagogi, ku Kapalanaumu.
59 Jesus disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Bhai, bhabhagwinji bha bhaajiganywa bhabho bhakapilikananjeje genego gubhashitenje, “Aga malobhe ga ukomu, gani shakombole kugapilikanishiya?”
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: — Duro é este discurso; quem pode suportá-lo?
61 A Yeshu gubhamumanyi gwangali kubhalanjilwa naka mundu kuti bhaajiganywa bhabho bhanainginikanga ligongo lya gene malobhego, gubhaabhushiyenje, “Bhuli lyeneli linakumpanganga lipamba?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que os seus discípulos murmuravam a respeito do que ele havia falado, disse-lhes:
62 Bhai shiibhe bhuli, pushimummonanje Mwana juka Mundu aliikwela kubhuja kwakoposhele?
62 Que acontecerá, então, se virem o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Mbumu jwa a Nnungu ni apeleshela gumi, shiilu jikape nngakombola shindu. Malobhe gunimmalanjilenje ni Mbumu na gumi.
63 O Espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita. As palavras que eu lhes tenho falado são espírito e são vida.
64 Nkali nneyo, bhapalinji bhananji bhakaakulupalilanga.” A Yeshu bhashinkubheleketa nneyo pabha bhamumanyi kuumila bhukala ashigani bhakaakulupalilanga na jwene apinga kwaatendebhuka.
64 Mas há descrentes entre vocês. Ora, Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem iria traí-lo.
65 Kungai gubhashite, “Kwa lyene ligongoli, nammalanjilenje kuti, jwakwapi akombola kung'ishila akajaliwe na Atati.”
65 E prosseguiu:
66 Ligongo lya genego, bhaakulupalila bhabho bhabhagwinji gubhaaleshilenje, ninngaakagulanga kabhili.
66 Diante disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Bhai, a Yeshu gubhaabhushiyenje likumi limo na bhabhili bhala, “Bhuli, na mmanganyanji nkupinga jabhulangana?”
67 Então Jesus perguntou aos doze:
68 A Shimoni Petili gubhaajangwile, “Mmakulungwa, tujende kukeni? Mmwe ni nkwete malobhe ga gumi gwa pitipiti.
68 Simão Pedro respondeu: — Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna,
69 Uwe tukulupalile na tumumanyi kuti mmwe ni Mundu jwa ukonjelo jwa a Nnungu.”
69 e nós temos crido e conhecido que o senhor é o Santo de Deus.
70 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Bhuli, nanganng'agulanga mmanganya likumi limo na bhabhili? Nkali nneyo, jumo munkumbi gwenunji ni Lishetani!”
70 Então Jesus lhes disse:
71 A Yeshu bhashinkubheleketa genego kwa ligongo lya a Yuda, bhana bhabho a Shimoni Ishikaliote, pabha bhenebho bhapinga kwaatendebhuka, nkali na bhalabho bhaliji munkumbi gwa likumi limo na bhabhili bhala.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque este, sendo um dos doze, era quem o haveria de trair.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.