Atos 7

Malagano ga Ambi (MWE) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Bhai, bhakulungwa bha bhaabhishila gubhaabhushiye a Shitepano, “Genega ga kweli?”
1 Perguntou-lhe então o sumo sacerdote: É realmente assim?
2 Na bhalabho a Shitepano gubhajangwile, “Ashaapwanga na ashaatati, ngunajuga mmbilikanishiyanje! Bhakulungwa a Nnungu bhashinkwaakoposhela atati a Bhulaimu pubhaaliji ku Meshopotamia bhakanabhe kwenda tama ku Alani.
2 Respondeu ele: Irmãos e pais, escutai. O Deus da glória apareceu a nosso pai Abraão, quando estava na Mesopotâmia, antes de ir morar em Harã.
3 A Nnungu gubhaabhanjile a Bhulaimu, ‘Nnjabhule pa shilambo shenu, mwaalekanje ashaalongo ajenunji, nnjende mmbali jishininnanguye.’
3 E disse-lhe: Sai de teu país e de tua parentela, e vai para a terra que eu te mostrar {Gn 12,1}.
4 Kwa nneyo, a Bhulaimu gubhaamile shilambo sha Kalidayo, gubhapite tama ku Alani. Ainabhabho bhakamaleje a Nnungu gubhaashoshiye kabhili gubhaishe tama mmbali jinkutamangana jino.”
4 Ele saiu da terra dos caldeus, e foi habitar em Harã. Dali, depois que lhe faleceu o pai, Deus o fez passar para esta terra, em que vós agora habitais.
5 “A Nnungu wala bhangaapa a Bhulaimu nkali shilambo shimo kubha ulishi gwabho, ikabheje bhashinkwaalajila kuti, shibhaape shene shilambo shino shibhe shabho na ashibhana bhabho, ikabhe gene mobhago a Bhulaimu bhakakweteje mwana.
5 Não lhe deu nela propriedade alguma, nem sequer um palmo de terra, mas prometeu dar-lha em posse, e depois dele à sua posteridade, quando ainda não tinha filho algum.
6 A Nnungu gubhaabhalanjile nnei, ‘Ashibhana bhenu shibhapelekwanje kushilambo shangali shabhonji bhakabhanganje bhatumwa na bhonelwa kwa yaka mia pa sheshe.
6 Eis como falou Deus: Tua descendência habitará em terra estranha e será reduzida à escravidão e maltratada pelo espaço de quatrocentos anos.
7 Ikabheje nne shinishiukumule shene shilambo shishaatolanje ubhandasho. Kungai shinaashoyanje shene shilambosho bhajiyangane apano kubhandindibhalilanje.’
7 Mas eu julgarei a nação que os dominar - diz o Senhor -, e eles sairão e me prestarão culto neste lugar {Gn 15,13s.; Ex 3,12}.
8 Kungai gubhaapele malagano ga jaluka kubha shilangulo shabho. Kwa nneyo a Bhulaimu gubhantajile unyago mwanagwabho Ishaka lyubha lya nane lya bhelekwa kwakwe. Na a Ishaka nneila peila gubhantajile mwanagwabho Yakobho. Na a Yakobho nabhalabho gubhaatendilenje nneyo peyo ashinakulubhetu likumi limo na bhabhili bhala.”
8 E deu-lhe a aliança da circuncisão. Assim, Abraão teve um filho, Isaac, e, passados oito dias, o circuncidou; e Isaac, a Jacó; e Jacó, os doze patriarcas.
9 “Bhanyikala bhetu gubhammonelenje lupimililo mpwabhonji Yoshepu, kwa nneyo gubhang'ushiyenje kuubhanda ku Mishili. Ikabheje a Nnungu pubhaliji pamo naka Yoshepu,
9 Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para o Egito. Mas Deus estava com ele.
10 a Nnungu gubhantapwile mmboteko yakwe yowe, gubhampele kubha mundu jwa mituka na lunda kwa a Palao bhakulungwa bha ku Mishili, mpaka a Palao gubhammishile kubha nkulungwa jwa Mishili na nyumba jabho.”
10 Livrou-o de todas as suas tribulações e deu-lhe graça e sabedoria diante do faraó, rei do Egito, que o fez governador do Egito e chefe de sua casa.
11 “Kungai gushikoposhele shibhanga shilambo showe sha Mishili na ku Kanani nibha shilaje shikulungwa. Ashinakulubhetu bhakakwetenjeje shalya.
11 Sobreveio depois uma fome a todo o Egito e Canaã. Grande era a tribulação, e os nossos pais não achavam o que comer.
12 Bhai, a Yakobho bhakapilikaneje kuti ku Mishili shishipagwa shalya, gubhaatumilenje ashinakulubhetu ku Mishili
12 Mas quando Jacó soube que havia trigo no Egito, enviou pela primeira vez os nossos pais para lá.
13 Mwanja gwa bhili, a Yoshepu bhakwitagulilaga kwa ashaakulu bhabho na a Palao gubhaamanyinji ashaakulu bhabho a Yoshepu.
13 Na segunda, foi José reconhecido por seus irmãos, e foi descoberta ao faraó a sua origem.
14 A Yoshepu gubhatumile ntenga kwa ainabhabho a Yakobho na ashalongo ajabho bhowe, bhajiyangane ku Mishili, pubhalinginji bhandu makumi shabha na nng'ano.
14 Enviando mensageiros, José mandou vir seu pai Jacó com toda a sua família, que constava de setenta e cinco pessoas.
15 Kwa nneyo, a Yakobho gubhapite ku Mishili na ashinakulubhetu bhananji gubhawililenje kweneko.
15 Jacó desceu ao Egito e morreu ali, como também nossos pais.
16 Bhai, iilu yabhonji ikujigalwaga mpaka ku Shekemu, gwiishishilwe nnikabhuli libhaumile a Bhulaimu kubhandunji bha likabhila lya Bhaamoli.
16 Seus corpos foram trasladados para Siquém, e foram postos no sepulcro que Abraão tinha comprado, a peso de dinheiro, dos filhos de Hemor, de Siquém.
17 “Jikaishileje miongwe ja malila malagano ga a Nnungu gubhalegene na a Bhulaimu, bhandunji bhetu ku Mishili kula gubhapundilenje kujenjesheka nibha likundi likulungwa.
17 Aproximava-se o tempo em que devia realizar-se a promessa que Deus havia jurado a Abraão. O povo cresceu e se multiplicou no Egito
18 Kungai, bhakulungwa bhamo bhakaamanyiji a Yoshepu gubhatemi muupalume ku Mishili.
18 até que se levantou outro rei no Egito, o qual nada sabia de José.
19 Bhene bhakulungwabho bhashinkwaatendelanga yangali ya mmbone na kwaapotekanga ashinakulubhetu, bhalikwaamulishanga bhaalekanje palanga ashinambombe nkupinga bhawanganje.
19 Este rei, usando de astúcia contra a nossa raça, maltratou nossos pais e obrigou-os a enjeitar seus filhos para privá-los da vida.
20 A Musha pubhabhelekwe gene mobhago, Musha pabhelekwe ashinkukonja. Kwa myei jitatu gwalelilwe nnyumba ja ainagwe.
20 Por este mesmo tempo, nasceu Moisés. Era belo aos olhos de Deus e por três meses foi criado na casa paterna.
21 Bhakalepelanjeje kung'iya nnyumba gubhammishilenje palanga, abhiti Palao gubhannokwete, gubhannelile mbuti mwanagwabho.
21 Depois, quando foi exposto, a filha do faraó o recolheu e o criou como seu próprio filho.
22 A Musha gubhajigenywe indu yowe ya lunda lwa Bhamishili, nibha bhandu bha manyika nkubheleketa na mwitendi.
22 Moisés foi instruído em todas as ciências dos egípcios e tornou-se forte em palavras e obras.
23 “Bhakaishileje yaka makumi nsheshe gubhatumbilile kwenda kwaalolanga ashaalongo ajabhonji bha Ishilaeli shibhakuti tendelwanga.
23 Quando completou 40 anos, veio-lhe à mente visitar seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Kweneko gubhammweni Mwishilaeli jumo alibhonelwa naka Mmishili, gubhapite kunnjangutila Mwishilaeli jula nkumpindikulila yatendelwe ila, gubhammuleje Mmishili jula.
24 Viu que um deles era maltratado; tomou-lhe a defesa e vingou o que padecia a injúria, matando o egípcio.
25 Bhaliganishiya kuti Bhaishilaeli ajabhonji shibhamumanyanje kuti a Nnungu bhanakwaatuma kubhaagombolanje, ikabheje bhangamumanyanga.
25 Ele esperava que os seus irmãos compreendessem que Deus se servia de sua mão para livrá-los. Mas não o entenderam.
26 Malabhi gakwe, gubhaabhweninji Bhaishilaeli bhabhili bhalikomananga, gubhalinjile kwaatapulanyanga bhalinkuti, ‘Mmanganya mmaulongo, kwa ndi nnabhonelana?’
26 No dia seguinte, dois dentre eles brigavam, e ele procurou reconciliá-los: Amigos, disse ele, sois irmãos, por que vos maltratais um ao outro?
27 Ammonelaga mwine jula gwabhanokolele a Musha kunyenje alinkuti, ‘Gani ammishile mmwe kubha bhaukumula bhetu?
27 Mas o que maltratava seu compatriota o repeliu: Quem te constituiu chefe ou juiz sobre nós?
28 Bhuli, nkupinga mulaga malinga shimummuleje liyo Mmishili jula?’
28 Porventura queres tu matar-me, como ontem mataste o egípcio?
29 “A Musha bhakapilikaneje gene malobhego gubhabhutwishe, gubhapite tama ujeni kushilambo sha Midiani, kweneko gubhakwete bhana bhabhili bhanabhalume.
29 A estas palavras, Moisés fugiu. E esteve como estrangeiro na terra de Madiã, onde teve dois filhos.
30 “Ikapiteje yaka makumi nsheshe, malaika jwa Bhakulungwa gwabhakoposhele a Musha pashitekete shakolelaga moto kuanga tome na Shitumbi sha Shinai.
30 Passados quarenta anos, apareceu-lhe no deserto do monte Sinai um anjo, na chama duma sarça ardente.
31 A Musha gubhakanganigwe kwa kaje bhakagabhoneje genego, bhakaegejeleje nkupinga bhalolesheye, gubhapilikene lilobhe lya Bhakulungwa.
31 Moisés, admirado de uma tal visão, aproximou-se para a examinar. E a voz do Senhor lhe falou:
32 ‘Nne a Nnungu bha ashinakulubhenu, a Nnungu bha a Bhulaimu na a Ishaka na a Yakobho!’ A Musha gubhajogwepe niungumila na wala bhangalinga kulolesheya kabhili.
32 Eu sou o Deus de teus pais, o Deus de Abraão, de Isaac, de Jacó. Moisés, atemorizado, não ousava levantar os olhos.
33 Bhakulungwa gubhaabhalanjile. ‘Nng'ule ilatu yenu pabha punnjimi pano pa ukonjelo.
33 O Senhor lhe disse: Tira o teu calçado, porque o lugar onde estás é uma terra santa.
34 Gubhaalugulile, nikubhweni kubhonelwa kwa bhandu bhangu ku Mishili kula. Mbilikene shililo shabhonji, njituluka kukwaatapulanga. Bhai lelo, ngunakuntuma nnjende ku Mishili.’
34 Considerei a aflição do meu povo no Egito, ouvi os seus gemidos e desci para livrá-los. Vem, pois, agora e eu te enviarei ao Egito.
35 “A Musha pebho bhakanilwe na Bhaishilaeli bhalinkutinji, ‘Gani ammishile mmwe kubha mmakulungwa bhetu bha kutuukumula?’ Ni bhobho abhakoposhele malaika jwa kunnungu pashitekete shakolelaga moto, a Nnungu gubhaatumile a Musha kubha akalongolele na bhaukumula.
35 Este Moisés que desprezaram, dizendo: Quem te constituiu chefe ou juiz?, a este Deus enviou como chefe e libertador pela mão do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 “Bhenebho ni bhaashoshiyenje bhandunji ku Mishili kula kwa ilapo nshilambo sha Mishili na pa bhaali ja Shamu na nng'anga, kwa yaka makumi nsheshe.
36 Ele os fez sair do Egito, operando prodígios e milagres na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, por espaço de quarenta anos.
37 A Musha ni bhaalugulilenje Bhaishilaeli. ‘Bhakulungwa a Nnungu bhenunji, shibhanng'agulilanje nkulondola jwabho jwa malinga nne kukopoka munkumbi gwa ashaalongo ajenunji, mumpilikanishiyanje jwenejo.’
37 Foi este Moisés que disse aos filhos de Israel: Deus vos suscitará dentre os vossos irmãos um profeta como eu.
38 A Musha pubhaaliji na bhandu bha a Nnungu kuanga naka malaika jwa kunnungu abhelekete nabho kushitumbi sha Shinai jula na ashainabhetu. Bhalabho ni bhapegwilwe malobhe ga taga gumi bhatulungushiye uwe.
38 Este é o que esteve entre o povo congregado no deserto, e com o anjo que lhe falara no monte Sinai, e com os nossos pais; que recebeu palavras de vida para no-las transmitir.
39 “Ikabheje ashinakulubhetu gubhakanilenje kwaapilikanila, nikwanokolelanga kunyenje mmitima jabhonji bhalilokolilanga kubhuja ku Mishili.
39 Nossos pais não lhe quiseram obedecer, mas o repeliram. Em seus corações voltaram-se para o Egito,
40 Gubhaabhalanjilenje a Aluni. ‘Ntualashiye ashinnungu bha yanamu bhatulongoleyanje mumpanda, pabha a Musha bhatulongolele kukopoka ku Mishili tukakwiimanya yaakoposhele!’
40 dizendo a Aarão: Faze-nos deuses, que vão diante de nós, porque quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que foi feito dele.
41 “Penepo gubhaialashiyenje shanamu sha litumbwe lya ng'ombe, gubhatandubhenje kushibhishila mbepei akuno bhalikushiangalilanga shindu shaalaya ashaayene kwa makono gabhonji.
41 Fizeram, naqueles dias, um bezerro de ouro e ofereceram um sacrifício ao ídolo, e se alegravam diante da obra das suas mãos.
42 Ikabheje a Nnungu gubhaaleshilenje, nkupinga bhaitindibhalilanje indu ya kunani kuliunnde, malinga shiyajandikwe nshitabhu sha ashinkulondola bha a Nnungu,
42 Mas Deus afastou-se e os abandonou ao culto dos astros do céu, como está escrito no livro dos profetas: Porventura, casa de Israel, vós me oferecestes vítimas e sacrifícios por quarenta anos no deserto?
43 Mmanganya gunnjigelenje liema lika nnungu Moleki,
43 Aceitastes a tenda de Moloc e a estrela do vosso deus Renfão, figuras que vós fizestes para adorá-las! Assim eu vos deportarei para além da Babilônia {Am 5,25ss.}.
44 “Kuanga kula ashinakulubhetu bhakwetenje liema lya kong'ondela ndamo ja a Nnungu. Lyashinkualaywa na a Musha malinga shibhalugulilwe na languywa na a Nnungu.
44 A Arca da Aliança esteve com os nossos pais no deserto, como Deus ordenou a Moisés que a fizesse conforme o modelo que tinha visto.
45 Kungai ashinakulubhetu bhatendaga poshelananga liema lila mpaka mobha ga a Yoshua, pubhatolilenje shilambo, ashaayene shilambo bhakabhingwanjeje na a Nnungu. Penepo gulitemi mpaka mobha ga a Daudi.
45 Recebendo-a nossos pais, levaram-na sob a direção de Josué às terras dos pagãos, que Deus expulsou da presença de nossos pais. E ali ficou até o tempo de Davi.
46 A Daudi gubhatendelwe mituka na a Nnungu, gubhaajujile bhenebho bhaashenjele ndamo a Nnungu bha a Yakobho.
46 Este encontrou graça diante de Deus e pediu que pudesse achar uma morada para o Deus de Jacó.
47 Ikabheje a Shelemani ni bhaashenjele nyumba a Nnungu.
47 Salomão foi quem lhe edificou a casa.
48 “Nkali nneyo Bhakulungwa a Nnungu bhakaatama nnyumba ja shenga mundu, malinga shibhaabheleketa ankulondola bha a Nnungu,
48 O Altíssimo, porém, não habita em casas construídas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 Bhakulungwa bhakuti,
49 O céu é o meu trono, e a terra o escabelo dos meus pés. Que casa me edificareis vós?, diz o Senhor. Qual é o lugar do meu repouso?
50 Indu yowei ng'eleye nne.’
50 Acaso não foi minha mão que fez tudo isto {Is 66,1s.}?
51 “Mmanganya bha mbwinya! Mitima na makutu genunji gakakwakunda a Nnungu! Punninginji malinga ashinakulubhenunji. Mobha gowe nnakuntaukanga Mbumu jwa Ukonjelo.
51 Homens de dura cerviz, e de corações e ouvidos incircuncisos! Vós sempre resistis ao Espírito Santo. Como procederam os vossos pais, assim procedeis vós também!
52 Bhuli, apali nkulondola jojowe jwa a Nnungu ashinakulubhenunji jubhanga mpotekenga? Bhashinkwaabhulaganga bhalondolenje kwiya kwa Bhakwete Unguja, mmanganya gumwaakanilenje nikwaabhulaga.
52 A qual dos profetas não perseguiram os vossos pais? Mataram os que prediziam a vinda do Justo, do qual vós agora tendes sido traidores e homicidas.
53 Mmanganya mwaposhelenje shalia jimwapegwilwenje naka malaika jwa kunnungu, ikabheje mwangakundanga.”
53 Vós que recebestes a lei pelo ministério dos anjos e não a guardastes...
54 Bhanangulungwa bha lukumbi bhakapilikananjeje genega, gujaapotekenje mitima, bhalikwiilumanga meno kwa shimwa.
54 Ao ouvir tais palavras, esbravejaram de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Ikabheje a Shitepano akuno bhali bhagumbelwe naka Mbumu jwa Ukonjelo, gubhalolile kunani, gubhagubhweni Ukonjelo Gwa puya gwa a Nnungu na a Yeshu bhajimi kunkono nnilo gwa a Nnungu.
55 Mas, cheio do Espírito Santo, Estêvão fitou o céu e viu a glória de Deus e Jesus de pé à direita de Deus:
56 Gubhashite, “Nnolanje! Ngunakukubhona kunnungu kushiunukulwa na Mwana juka Mundu ashijima kunnilo kwa a Nnungu.”
56 Eis que vejo, disse ele, os céus abertos e o Filho do Homem, de pé, à direita de Deus.
57 Penepo, bhandunji bhowe pa lukumbi pala gubhajobhelenje akuno bhaliibhanga makutu gabhonji na makono. Kungai gubhaaumbilenje kwapamo,
57 Levantaram então um grande clamor, taparam os ouvidos e todos juntos se atiraram furiosos contra ele.
58 gubhaakopoyenje palanga shilambo, gubhaakomilenje maganga. Bhakong'ondelenje bhala gubhabhishilenje nngubho yabhonji muulinda guka nshanda jumo ashemwaga Shauli. A Shitepano Bhanaakomwa Maganga|alt="Being Stoned" src="NT-19 Being Stoned.jpg" size="col" ref="7:58"
58 Lançaram-no fora da cidade e começaram a apedrejá-lo. As testemunhas depuseram os seus mantos aos pés de um moço chamado Saulo.
59 Gubhapundilenje kwaakoma maganga akuno a Shitepano bhalijuga Nnungu bhalinkuti, “Mmakulungwa a Yeshu mposhele mbumu yangu!”
59 E apedrejavam Estêvão, que orava e dizia: Senhor Jesus, recebe o meu espírito.
60 Gubhatindibhele, nigubhagutile kwa lilobhe likulungwa bhalinkuti. “Mmakulungwa nnaalombolanje kwa shene shilebhoshi.” Bhakabheleketeje genego gubhamalile. Na bhalabho a Shauli gubhashibhweni shitendi sha kwabhulaga a Shitepanosho, kuti sha mmbone.
60 Posto de joelhos, exclamou em alta voz: Senhor, não lhes leves em conta este pecado... A estas palavras, expirou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.