Atos 23
Malagano ga Ambi (MWE) vs NVI
1 A Pauli gubhaakolondolesheyenje meyo bhalukumbi bhala, kungai gubhashite, “Ashaapwanga, mpaka lelo juno njikwakagula a Nnungu kwa tumbilila na ng'aniyo ya muntima.”
1 Paulo, fixando os olhos no Sinédrio, disse: "Meus irmãos, tenho cumprido meu dever para com Deus com toda a boa consciência, até o dia de hoje".
2 Penepo Bhakulungwa bha Bhaabhishila a Anania gubhaamulishenje bhalinginji tome na a Pauli bhala bhaakomanje lipapa pakang'wa.
2 Diante disso o sumo sacerdote Ananias deu ordens aos que estavam perto de Paulo para que lhe batessem na boca.
3 Bhai, a Pauli gubhaabhalanjile, “Na mmwe a Nnungu shibhankome, mmwe nni mbuti langalanga likuju nkati mbamba jika! Mmwe ntemi nkung'ukumula nne kwa kaguya shalia akuno nkakagula malajilo kwa amulisha bhandunji bhangomanje?”
3 Então Paulo lhe disse: "Deus te ferirá, parede branqueada! Estás aí sentado para me julgar conforme a lei, mas contra a lei me mandas ferir? "
4 Bhandunji bhajimingenenje tome na a Pauli bhala gubhaabhalanjilenje, “Bhuli, mmwe nnakwatukana Bhakulungwa Bhaabhishila bha a Nnungu!”
4 Os que estavam perto de Paulo disseram: "Você ousa insultar o sumo sacerdote de Deus? "
5 A Pauli gubhajangwile, “Ashapwanga nangamumanya kuti bhenebho ni Bhakulungwa Bhaabhishilla, pabha ishijandikwa kuti, ‘Nnaabheleketele yangali ya mbone bhakulungwa bha bhandunji bhenu.’ ”
5 Paulo respondeu: "Irmãos, eu não sabia que ele era o sumo sacerdote, pois está escrito: ‘Não fale mal de uma autoridade do seu povo’ ".
6 A Pauli bhakamumanyeje kuti nkumbi gumo gwa bhalukumbi bhala pugwaaliji gwa ashi Mashadukayo na guna gwa a Shimapalishayo. Bhai, gubhautiye lilobhe lyabho pa lukumbi pala bhalinkuti, “Ashapwanga nne Nampalishayo, mwana juka Mpalishayo, ngunaukumulwa kwa ligongo lya ngulupai ja yuka bhawilenje.”
6 Então Paulo, sabendo que alguns deles eram saduceus e os outros fariseus, bradou no Sinédrio: "Irmãos, sou fariseu, filho de fariseu. Estou sendo julgado por causa da minha esperança na ressurreição dos mortos! "
7 Bhakabheleketeje genego, ashi Mapalishayo na ashi Mashadukayo gubhataukengenenje na shitamo gushigabhanishe ikundi ibhili.
7 Dizendo isso, surgiu uma violenta discussão entre os fariseus e os saduceus, e a assembléia ficou dividida.
8 Pabha ashi Mashadukayo bhakutinji kwakwa kuyuka kwa bhandunji bhawilenje, wala bhakwapinji ashimalaika bha a Nnungu wala ashimaoka, ikabheje ashi Mapalishayo bhanakulupalilanga yoweyo.
8 ( Os saduceus dizem que não há ressurreição nem anjos nem espíritos, mas os fariseus admitem todas essas coisas. )
9 Nyenye guipundile na bhaajiganya bhananji bha Malajilo ga a Musha munkumbi gwa Mapalishayo, gubhajimingenenje kubheleketa kwa utiya bhalinkutinji, “Tukakushibhona shoshowe shibhalebhile abha bhandubha, pana mbumu eu malaika jwa a Nnungu ashikunguluka nabho.”
9 Houve um grande alvoroço, e alguns dos mestres da lei que eram fariseus se levantaram e começaram a discutir intensamente, dizendo: "Não encontramos nada de errado neste homem. Quem sabe se algum espírito ou anjo falou com ele? "
10 Mpwai gukapundeje, bhakulungwa bha ashimanjola gubhajogwepe a Pauli bhanapopotolwa na bhandunji bhala, kwa nneyo gubhaamulishenje ashimanjola bhakaashoyanje a Pauli kwa mashili pa lugwinjili pala, nikwajinjiya nnugwani lwa ashimanjola.
10 A discussão tornou-se tão violenta que o comandante teve medo que Paulo fosse despedaçado por eles. Então ordenou que as tropas descessem e o retirassem à força do meio deles, levando-o para a fortaleza.
11 Pa shilo shakwe Bhakulungwa gubhaikopweye gubhajimi tome na a Pauli, gubhaabhalanjile, “Mwilume ntima pabha malinga shinshite ngong'ondela pa Yelushalemu pano, nneyo peyo nnapinjikwa kungong'ondela ku Loma.”
11 Na noite seguinte o Senhor, pondo-se ao lado dele, disse: "Coragem! Assim como você testemunhou a meu respeito em Jerusalém, deverá testemunhar também em Roma".
12 Kukasheje, Bhayaudi gubhatabhilenje shitabho kuti bhakalyanganga wala bhakapapilanga mpaka bhaaabhulaganje a Pauli.
12 Na manhã seguinte os judeus tramaram uma conspiração e juraram solenemente que não comeriam nem beberiam enquanto não matassem Paulo.
13 Bhene bhandunji bhatabhilenje shene shitabhosho, pubhalinginji kupunda makumi nsheshe.
13 Mais de quarenta homens estavam envolvidos nessa conspiração.
14 Bhai gubhapitengenenje kubhakulungwanji bha bhaabhishila na bhanangulungwa, gubhashitenje, “Uwe tushitabha shitabho kuti tunalye shoshowe mpaka twabhulaje a Pauli.
14 E, dirigindo-se aos chefes dos sacerdotes e aos líderes dos judeus, disseram: "Juramos solenemente, sob maldição, que não comeremos nada enquanto não matarmos Paulo.
15 Kwa nneyo bhai, mmanganyanji na bhalukumbi mwaabhalanjilanje bhakulungwa bha bhakomana ngondo bhampeleshelanje a Pauli kwitembanga kuti nnapinganga kujimanya ngani jabho ukoto. Na uwe shitwabhulaje bhakanabhe bhandishila.”
15 Agora, portanto, vocês e o Sinédrio peçam ao comandante que o faça comparecer diante de vocês com o pretexto de obter informações mais exatas sobre o seu caso. Estaremos prontos para matá-lo antes que ele chegue aqui".
16 Ikabheje mwipwagwabho a Pauli gwapilikene jene nganijo, gwapite jinjila nnugwani lwa ashimanjola mula gwabhalugulile a Pauli jene nganijo.
16 Entretanto, o sobrinho de Paulo, filho de sua irmã, teve conhecimento dessa conspiração, foi à fortaleza e contou tudo a Paulo,
17 Penepo a Pauli gubhaashemile bhakulungwa bhamo bha ashimanjola gubhaabhalanjile, “Muntole aju nshandaju mumpeleshe ku bhakulungwa bha bhakomana ngondo shipali shindu shapinga kwaalugulila.”
17 que, chamando um dos centuriões, disse: "Leve este rapaz ao comandante; ele tem algo para lhe dizer".
18 Bhai, linjola jula ankutolaga nshanda jula gwampeleshe ku bhakulungwa bha bhaakomana ngondo, gwashite, “A Pauli bhatabhwilwe bhala bhashinkunnjema ninyuga nimpeleshe aju nshandaju kwenu mmwe pabha ashikola lilobhe lyapinga kunnugulila.”
18 Assim ele o levou ao comandante. Então disse o centurião: "Paulo, o prisioneiro, chamou-me, pediu-me que te trouxesse este rapaz, pois ele tem algo para te falar".
19 Bhakulungwa bha bhakomana ngondo bhala gubhankamwile nkono nshanda jula, gubhapite najo kujika, gubhammushiye, “Upinga malanjila nndi?”
19 O comandante tomou o rapaz pela mão, levou-o à parte e perguntou: "Que você tem para me dizer? "
20 Jwalakwe gwashite, “Bhayaudi bhashilagana, malabhi bhannjuganje mmwe mwaapeleshe a Pauli ku lukumbi bhaitembanje kuti bhalukumbi bhanapinganga bhajimanyanje ukoto ngani jabho.
20 Ele respondeu: "Os judeus planejaram pedir-te que apresentes Paulo ao Sinédrio amanhã, sob pretexto de buscar informações mais exatas a respeito dele.
21 Ikabheje mmwe nnakunde pabha bhandunji bha punda makumi nsheshe bhanakwajubhililanga. Bhashilumbilanga kuti bhakalyanganga wala papila mpaka bhaabhulaganje a Pauli. Na nnaino bhalinginji tayali pilikana nkubheleketa bhuli.”
21 Não te deixes convencer, pois mais de quarenta deles estão preparando uma emboscada contra Paulo. Eles juraram solenemente não comer nem beber enquanto não o matarem. Estão preparados agora, esperando que prometas atender-lhes o pedido".
22 Bhakulungwa bha bhakomana ngondo gubhanneshile nshanda jula aijendele gubhannajile, anammalanjile mundu jojowe kuti ashikwaabhalanjila genego.
22 O comandante despediu o rapaz e recomendou-lhe: "Não diga a ninguém que você me contou isso".
23 Bhai, bhakulungwa bha bhakomana ngondo bhala gubhaashemilenje bhakulungwanji bha manjola bhabhili gubhaabhalanjilenje, “Mwaabhikanje tayali ashimanjola mmia pabhili, bhaakwelanga palashi makumi shabha na ashimanjola mmia pabhili bha mapanga, bhajendangananje ku Kaishalia ikanabhe ishila shaa tatu ja shilo.
23 Então ele chamou dois de seus centuriões e ordenou-lhes: "Preparem um destacamento de duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros a fim de irem para Cesaréia esta noite, às nove horas da noite.
24 Gubhaabhalanjilenje bhabhikanje bhannyama tayali bha kwakweya a Pauli na bhaapelekanje kwa ulele kwa a Pelikishi, bhakulungwa bha ku Yudea.”
24 Providenciem montarias para Paulo, e levem-no em segurança ao governador Félix".
25 Bhakulungwa bha bhakomana ngondo bhala gubhajandishe bhaluwa nnei.
25 O comandante escreveu uma carta nestes termos:
26 “Mmakulungwa a Pelikishi, shalamu! Nne a Kilaudiashi Lishiashi ngunakunjandishila.
26 Cláudio Lísias, ao Excelentíssimo Governador Félix, Saudações.
27 “Bhayaudi bhashikunkamulanga jwene munduju na pubhalinginji tome na kummulaganga, ngapilikaneje kuti nshilambo jwa ku Loma gumbite na ashimanjola gunintapwile.
27 Este homem foi preso pelos judeus, que estavam prestes a matá-lo quando eu, chegando com minhas tropas, o resgatei, pois soube que ele é cidadão romano.
28 Nikumpeleka kulukumbi lwabhonji nkupinga nishimanye shiumilo shibhakunnugulanga jweneju.
28 Querendo saber por que o estavam acusando, levei-o ao Sinédrio deles.
29 Guniimanyi kuti ibhakunnugulanga ni ya mitau ja shalia jabhonji gubhapegwilwenje na a Musha, ikabheje nangashibhona shoshowe shakuntenda abhulagwe eu atabhwe.
29 Descobri que ele estava sendo acusado em questões acerca da lei deles, mas não havia contra ele nenhuma acusação que merecesse morte ou prisão.
30 Ngabhalanjilweje kuti Bhayaudi bhashilagananga kummulaga jwene munduju, shangupe ngunakumpeleshela mmwe, njikwaalajilanga bhakunnugulangabho, bhannugulanje kwenu mmwe.”
30 Quando fui informado de que estava sendo preparada uma cilada contra ele, enviei-o imediatamente a Vossa Excelência. Também ordenei que os seus acusadores apresentassem a Vossa Excelência aquilo que têm contra ele.
31 Bhai, ashimanjola gubhaatolilenje a Pauli malinga shibhalajilwenje, gubhaapelekenje shilo mpaka ku Antipatili.
31 Os soldados, cumprindo o seu dever, levaram Paulo durante a noite, e chegaram a Antipátride.
32 Malabhi gakwe ashimanjola mia pabhili bhakwendangana na makongono bhala, gubhabhujilenje nikwalekanga bhakwendangana na palashi bhajendangananje na a Pauli.
32 No dia seguinte deixaram a cavalaria prosseguir com ele, e voltaram para a fortaleza.
33 Bhakaikanjeje ku Kaishalia, gubhaapelenje bhaluwa jila a Pelikishi bhakulungwa bha shilambo nikwabhika a Pauli mmakono gabho.
33 Quando a cavalaria chegou a Cesaréia, deu a carta ao governador e lhe entregou Paulo.
34 Bhakashomeje bhaluwa jila, gubhaabhushiyenje a Pauli bhakopweshe shilambo gani. Bhakabhalanjilweje kuti kubhakoposhele ku Kilikia,
34 O governador leu a carta e perguntou de que província era ele. Informado de que era da Cilícia,
35 gubhashite, “Shinimpilikane pushibhaikanje bhannugwilenjebho.” Kungai gubhalajile a Pauli bhabhishwe muulinda nnyumba ja uliwali ja a Elode.
35 disse: "Ouvirei seu caso quando os seus acusadores chegarem aqui". Então ordenou que Paulo fosse mantido sob custódia no palácio de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.