Atos 13

Malagano ga Ambi (MWE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Likanisha lya ku Antiokia bhashinkupagwanga bhandunji bhananji bhalinginji ashinkulondola bha a Nnungu na bhananji bhaajiganya. Munkumbimo bhaapali a Bhanabha na a Shimoni bhashemwa Bhanapi na a Lukio bha ku Kilene na a Manaeni bhalelilwe pamo na bhakulungwa a Elode, pubhalinginji na a Shauli.
1 Na igreja de Antioquia havia os seguintes profetas e mestres: Barnabé; Simeão, chamado “o Negro”; Lúcio, de Cirene; Manaém, que havia sido criado junto com o governador Herodes ; e Saulo.
2 Bhai, bhalinginji nkujuga Nnungu na tabha, Mbumu jwa Ukonjelo gwashite, “Nng'agulilanje a Bhanabha na a Shauli kwa liengo linaashemelenje.”
2 Certa vez, quando eles estavam adorando o Senhor e jejuando, o Espírito Santo disse: — Separem para mim Barnabé e Saulo a fim de fazerem o trabalho para o qual eu os tenho chamado.
3 Bhai, bhakajuganjeje Nnungu na kupunda tabha, gubhaabhishilenje makono, gubhaaleshilenje bhajendangane.
3 Então eles jejuaram, e oraram, e puseram as mãos sobre Barnabé e Saulo. E os enviaram na sua missão.
4 Bhai, a Bhanabha na a Shauli bhakatumwanjeje naka Mbumu jwa Ukonjelo, gubhaelelenje mpaka ku Sheleukia na gwajabhula penepo gubhakwelilenje meli mpaka ku shilambo shitimbililwe na mashi sha ku Shilia.
4 Barnabé e Saulo, tendo sido enviados pelo Espírito Santo, foram até a cidade de Selêucia e dali embarcaram para a ilha de Chipre.
5 Bhakaikanganeje ku Shalamishi, gubhalunguyenje lilobhe lya a Nnungu nnyumba ya jujila Nnungu ya Shiyaudi. A Yowana pubhaaliji bhajangutila bhabhonji.
5 Quando chegaram à cidade de Salamina, começaram a anunciar a palavra de Deus nas sinagogas . E eles tinham João Marcos para ajudá-los no trabalho missionário.
6 Bhakapitangananjeje pakati shilambo shitimbililwe na mashi mpaka ku Papo, kweneko gubhanng'imenenje nng'abhi jumo jwa Shiyaudi lina lyakwe a Bhaa Yeshu paitembaga nkulondola jwa a Nnungu.
6 Eles atravessaram toda a ilha, chegando até a cidade de Pafos. Ali encontraram um judeu que era mágico e falso
7 Jwene mundujo paliji na a Shegiashi Pauli, bhakulungwa bha shilambo shitimbililwe na mashi, bhandu bha lunda. A Shegiashi Pauli gubhaashemilenje a Bhanabha na a Shauli nkupinga bhapilikane lilobhe lya a Nnungu.
7 Ele era amigo de Sérgio Paulo, o governador da ilha, que era um homem muito inteligente. O Governador mandou chamar Barnabé e Saulo, pois queria ouvir a palavra de Deus.
8 Ikabheje a Elimo bhaabhi bhala, malinga shibhaashemangaga kwa Shigiliki, gwabhataukenje nkupinga kuibhilila bhakulungwa bha shilambo shitimbililwe na mashi bhala bhanapunda kukulupalila ukilishitu.
8 Mas o mágico Elimas (este é o nome dele em grego ) era contra os apóstolos . Ele não queria que o Governador aceitasse a fé cristã.
9 Bhai, a Shauli bhashemwaga guna a Pauli, bhali bhagumbelwe na Mbumu jwa Ukonjelo, gubhaakolondolosheye meyo bhaabhi bhala,
9 Então Saulo, também conhecido como Paulo , cheio do Espírito Santo, olhou firmemente para Elimas
10 gubhashite, “Mmwe mmanami nkwatembanga bhandu! Mwana jwa Lijoka Lishetani. Amagongo nkutauka shindu shoshowe shili sha mmbone na sha kweli, nkapinga leka kupuganya mipanda ja mmbone ja Bhakulungwa.
10 e disse: — Filho do Diabo! Inimigo de tudo o que é bom! Homem mau e mentiroso! Por que é que você não para de torcer o verdadeiro ensinamento do Senhor?
11 Nnaino mashili ga Bhakulungwa shigankome. Shimme nangalole na nkashibhona shilangaya sha lyubha kwa gene malangago.” Shangupe indu yowe ikubhaga mbuti ndambwe na lubhindu pameyo gabho, gubhatandwibhe kwenda ako na koko bhaliloleya mundu jwa kwaakamula nkono abhalongoye.
11 Agora escute! O Senhor vai castigá-lo. Você ficará cego e não verá a luz do sol por algum tempo. No mesmo instante Elimas sentiu uma nuvem escura cobrir os seus olhos e ele começou a se virar para todos os lados, procurando alguém que o guiasse pela mão.
12 Bhakulungwa bha shilambo shitimbililwe na mashi bhala bhakagabhoneje genego, gubhajinjile ukilishitu, gubhakanganigwe kwa kaje bhakapilikaneje majiganyo ga Bhakulungwa.
12 Quando o Governador viu isso, creu e ficou muito admirado com os ensinamentos a respeito do Senhor Jesus.
13 Gwajabhula ku Papo, a Pauli na ajabhonji gubhakwelilenje meli gubhapitengenenje mpaka ku Pega ku Pampilia. Ikabheje a Yowana Maliko gubhaaleshilenje nibhuja ku Yelushalemu.
13 Paulo e os seus companheiros navegaram da cidade de Pafos até Perge, uma cidade da província da Panfília. Porém João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 Ikabheje bhalabhonji gubhajabhulengene ku Pega gubhapitilenje pakati shilambo, gubhaikengenenje ku Antiokia shilambo sha Pishidia. Lyubha lya Pumulila gubhajinjilenje nshinagogi, gubhatemingenenje.
14 Eles continuaram a viagem, indo de Perge até a cidade de Antioquia, no distrito da Pisídia. No sábado entraram na sinagoga e sentaram-se.
15 Bhakashomanjeje shitabhu sha Shalia ja a Musha na majandiko ga Ashinkulondola bha a Nnungu, bhakulungwanji bha shinagogi gubhantumilenje mundu akaabhalanjilanje kuti. “Ashaapwetu, ibhaga nkwetenje malobhe ga kwataganga ntima bhandunjibha, mmeleketanje,”
15 Depois da leitura da Lei de Moisés e dos livros dos Profetas , os chefes da sinagoga mandaram dizer a eles: — Irmãos, se vocês têm alguma palavra para animar o povo, podem falar agora.
16 Bhai a Pauli gubhajimi gubhagolweye nkono, nkupinga bhapumulanje gubhashite, “Bhashilambo bha pa Ishilaeli na mmowe nkwaajogopanga a Nnungu mpilikananje!
16 Então Paulo se levantou, fez um sinal com a mão, pedindo silêncio, e começou a dizer: — Homens de Israel e todos vocês não judeus que
17 A Nnungu bha bhandunji bha pa Ishilaeli bhashinkwaagulanga ashinakulubhetu, nikwakuyanga kubha likabhila likulungwa pubhatamanganaga kuujeni ku shilambo sha Mishili. A Nungu gubhaashoshiyenje kweneko kwa mashili gabho gamakulungwa.
17 O Deus do povo de Israel escolheu os nossos antepassados quando moravam na terra do Egito e fez deles um grande povo. Ele os tirou de lá com grande poder
18 Kwa yaka makumi nsheshe nng'anga gubhaipililile itendi yabhonji.
18 e, no deserto, aguentou aquela gente durante quarenta anos.
19 Bhakaabhulaganjeje bhandunji bha makabhila shabha ku Kanaani, nigubhaapelenje bhandunji bhabho yene ilamboyo kubha ulishi gwabhonji.
19 Ele destruiu sete povos na terra de Canaã, e o povo de Israel se tornou dono das terras deles.
20 Yaka mia nsheshe na makumi nng'ano guipitile.”
20 Tudo isso levou uns quatrocentos e cinquenta anos. — Depois disso Deus lhes deu juízes, até o tempo de Samuel.
21 Bhai gubhajujilenje bhapegwanje mpalume, a Nnungu gubhaapelenje a Shauli bhanabhabho a Kishi, bha kabhila ja a Bhenjamini, bhabhe a mpalume bhabhonji kwa yaka makumi nsheshe.
21 Quando o povo pediu um rei, ele lhes deu Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim, para ser rei deles durante quarenta anos.
22 Bhakaashoyeje a Shauli, a Nnungu gubhaagwile a Daudi kubha bhakulungwa bhabhonji. A Nnungu gubhalangwile shibhashite engwa bhalinkuti. ‘Nimmweni Daudi mwana gwabho a Yeshe, anonyela muntima gwangu, mumdu apinga tenda yowe ingupinga nne.’
22 Depois que tirou Saul, Deus pôs Davi como rei e disse isto a respeito dele: “Encontrei em Davi, filho de Jessé, o tipo de pessoa que eu quero e que vai fazer tudo o que eu desejo.”
23 Kukoposhela nnubheleko luka jwene mundujo, a Nnungu malinga shibhashite lajila, bhandu bha pa Ishilaeli bhashikumpeleshelanga Bhaatapula, yani a Yeshu.
23 Um dos descendentes de Davi foi Jesus, a quem Deus pôs como Salvador de Israel, como havia prometido.
24 A Yeshu bhakanabhe tandubha liengo lyabho, a Yowana bhashinkwaalongolela bhalilunguya kuti bhandunji bhowe bha pa Ishilaeli bhanaapinjikwanga bhaipetanje na bhatishwa.
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou a sua mensagem a todo o povo de Israel, dizendo que eles deviam se arrepender e ser batizados.
25 A Yowana bhalimaliya liengo lyabho bhabhelekete nnei. ‘Punkuganishiyanga kuti nne gani? Nne nngabha bhunkwaalolelangabho. Bhenebho bhanakwiya nnyuma jangu na nne ngapinjikwa nkali kugopola mbundo ya ilatu yabho.’ ”
25 Mas, quando João estava terminando a sua missão, disse ao povo: “Quem é que vocês pensam que eu sou? Eu não sou aquele que vocês estão esperando. Mas escutem! Ele vem depois de mim, porém eu não mereço a honra de tirar as sandálias dos pés dele.”
26 “Ashaapwanga, mmanganyanji nninginji bha shipinga sha a Bhulaimu na bhandunji bhangabha Bhayaudi bhakwaajogopanga a Nnungu! Malobhe ga ntapulo gatuishile.
26 Paulo continuou: — Meus irmãos, descendentes de Abraão, e também vocês não judeus que temem a Deus, escutem! Essa mensagem de salvação foi mandada para todos nós.
27 Pabha bhashilambo bha ku Yelushalemu na ashikalongolele bhabhonji bhakaamanyinjiji a Yeshu, wala malobhe ga ashinkulondola bha a Nnungu gashomwaga Mobha ga Pumulila gowe. Nkali nneyo, bhashinkugatendanga malobhe ga ashinkulondola bha a Nnungu gamalile kwa kwaukumula a Yeshu bhabhulagwe.
27 De fato, os moradores de Jerusalém e os seus líderes não entenderam que Jesus é o Salvador. E também não compreenderam as palavras dos livros dos Profetas, que são lidos todos os sábados. Mesmo assim, ao condenarem Jesus, eles estavam cumprindo essas profecias .
28 Nkali bhalepelenje kushibhona shibhalebhile sha kwaatenda bhabhulagwe, Bhayaudi bhashinkwajuganga a Pilato bhaaukumule kubhulagwa.”
28 E, embora não encontrassem nenhuma razão para condená-lo à morte, pediram a Pilatos que mandasse matá-lo.
29 “Na bhakamaliyeje kutenda gowe gubhajandishilwe a Yeshu, gubhaatuluyenje munkongo mula gubhaabhishilenje nnikabhuli.
29 Depois de fazerem tudo o que as Escrituras Sagradas falam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o puseram num túmulo.
30 Ikabheje a Nnungu gubhaayushiye.
30 Mas Deus o ressuscitou,
31 Na kwa mobha gamagwinji gubhabhoneshe na bhandunji bhalongene nabhonji kukopoka ku Galilaya mpaka ku Yelushalemu bhanganyabho nnaino ni bhakong'ondela bhabho kubhandu bha pa Ishilaeli.
31 e durante muitos dias ele apareceu às pessoas que o tinham acompanhado da Galileia até Jerusalém. Agora essas pessoas são testemunhas que falam a respeito de Jesus ao povo de Israel.
32 “Na uwe tunakunnungushiyanga Ngani ja Mmbone ja malagano ga a Nnungu jibhapegwilwenje ashinakulubhetu,
32 — E nós estamos aqui para trazer o evangelho a vocês.
33 a Nnungu bhashikugatenda gamalile nnaino kwetu uwe uukulu gwabhonji, kwa kwaayuya a Yeshu, malinga shiijandikwe nshitabhu sha Shabhuli ja bhili,
33 Deus fez agora para nós o que havia prometido aos nossos antepassados: ele ressuscitou Jesus, como está escrito no Salmo número dois: “Você é o meu Filho; hoje eu me tornei o seu Pai.”
34 Na ga kwayuya kukopoka kubhawilenje, bhanawe kabhili, a Nnungu pubhashite nnei.
34 — E foi isto o que Deus disse a respeito da ressurreição de Jesus, afirmando que ele nunca seria destruído pela morte: “Eu vou dar a vocês as bênçãos sagradas e certas que prometi a Davi.”
35 Na muna gubhashite kabhili,
35 E em outra parte das Escrituras lemos também: “Tu não deixarás que o teu dedicado servo apodreça na sepultura.”
36 Pabha, a Daudi bhayene bhakamaliyeje kutenda gubhapinjile a Nnungu nnubheleko lwabho, kungai gubhawile gubhabhishilwe nnikabhuli tome na ashainabhabho na shiilu shabho shikubholaga.
36 E Paulo disse ainda: — Na verdade, Davi, no seu tempo, cumpriu os planos de Deus. Depois morreu, foi sepultado ao lado dos seus antepassados e apodreceu na sepultura.
37 Ikabheje bhayushiywe na a Nnungubha, shiilu shabho shangabhola.”
37 Mas isso não aconteceu com aquele que Deus ressuscitou. Meus irmãos, todos vocês precisam saber com certeza que é por meio de Jesus que a mensagem do perdão de pecados é anunciada a vocês. Precisam saber também que quem crê é libertado de todos os pecados dos quais a Lei de Moisés não pode livrar.
38 “Kwa nneyo, ashaapwanga mmumanyanje kuti, kupitila a Yeshubho nnaalungushiywanga ngani ja leshelelwa yambi na kila akwaakulupalila bhenebho analeshelelwa yambi yakwe.
38 — ausente —
39 Na kuti jojowe akwaakulupalila a Yeshu anaaleshelelwa ilebho yowe, genego gakanatendeshe kwa Malajilo ga a Musha.
39 — ausente —
40 Bhai, mwiteiganje ganakumpatanga gajandikwe na ashinkulondola bha a Nnungu.
40 Portanto, tenham cuidado para que não aconteça o que os profetas disseram:
41 ‘Mpilikananje mmanganyanji mmanyegaya,
41 “Prestem atenção, vocês que zombam de Deus! Fiquem espantados e morram. Pois o que vou fazer agora é uma coisa em que vocês não acreditariam, mesmo que alguém explicasse.”
42 A Pauli na a Bhanabha pubhakopokanganaga nshinagogi mula, bhandunji bhala bhakwaajugangaga bhajiyangananje Lyubha lina lya Pumulila, kubhaatalashiyanje kabhili gene malobhego.
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da reunião, as pessoas pediram com insistência que eles voltassem no sábado seguinte a fim de falarem sobre o mesmo assunto.
43 Shitamo shila shikamaleje, Bhayaudi bhabhagwinji na bhandunji bhangabha Bhayaudi bhailundilenje na dini ja Shiyaudi gubhaakagulenje a Pauli na a Bhanabha. Mitume bhala gubhakungulwishe nabhonji nkwataganga ntima bhapundanje kukulupalila ntuka gwa a Nnungu.
43 Depois da reunião, muitos judeus e outras pessoas convertidas ao Judaísmo acompanharam Paulo e Barnabé, que falavam com eles e animavam todos para que continuassem firmes na graça de Deus.
44 Lyubha lya Pumulila lyakagwile, tome bhandunji bhowe bha pashilambo pala gubhaikengenenje kupilikanishiya lilobhe lya Bhakulungwa.
44 No sábado seguinte quase todos os moradores da cidade foram ouvir a palavra do Senhor.
45 Ikabheje Bhayaudi bhakalubhonanjeje lugwinjili lwa bhandu gubhaabhonelenje lupimililo, gubhataukenje malobhe gubhabheleketaga a Pauli akuno bhalikwaatukananga.
45 Quando os judeus viram aquela multidão, ficaram com muita inveja. Então começaram a dizer o contrário do que Paulo dizia e o insultaram.
46 Nkali nneyo, a Pauli na a Bhanabha gubhabheleketenje gwangali bhoga bhalinkutinji, “Ishinkupinjikwa lilobhe lya a Nnungu litandubhe kunng'ishilanga, ikabheje pabha nshikulikananga nikwiibhona nkapinjikwanga kuupata gumi gwa pitipiti, bhai tunakunnekanga twaajendelanje bhandunji bhangabha Bhayaudi.
46 Porém Paulo e Barnabé falaram com mais coragem ainda. Eles disseram: — Era necessário que a palavra de Deus fosse anunciada primeiro a vocês que são judeus. Mas, como vocês não querem aceitá-la e acham que não merecem receber a vida eterna, então agora nós vamos anunciar a palavra aos não judeus.
47 Pabha tushilajilwa na Bhakulungwa kuti,
47 Pois esta é a ordem que o Senhor Deus deu a nós, o seu povo: “Eu coloquei você como luz para os outros povos, a fim de que você leve a salvação ao mundo inteiro.”
48 Bandunji bhangabha Bhayaudi bhakapilikananjeje genego guyaanonyelenje, gubhalikushiyenje lilobhe lya Bhakulungwa na bhatumbililwenje kuupata gumi gwa pitipiti bhala, gubhaakulupalilenje a Yeshu.
48 Quando os não judeus ouviram isso, ficaram muito alegres e começaram a dizer que a palavra do Senhor era boa. E creram todos os que tinham sido escolhidos para ter a vida eterna.
49 Lilobhe lya Bhakulungwa gulishumile shilambo showe shila.
49 A palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Ikabheje Bhayaudi gubhaakwishiyenje bhanabhakongwe bha manyika bhakwaajogopanga a Nnungu na ashikalongolele bha shene shilambo shila, gubhatandubhenje kwaapoteka a Pauli na a Bhanabha, nigubhaabhinjilenje nshilambo shabhonji.
50 Mas os judeus atiçaram as mulheres não judias da alta sociedade convertidas ao Judaísmo e também os homens mais importantes da cidade. E começaram a perseguir Paulo e Barnabé e os expulsaram daquela região.
51 Bhai, bhantenga gubhakung'undenje ndutuli ja mmakongono gabhonji mbuti shileyo, gubhapitengenenje ku Ikonio.
51 Então os apóstolos sacudiram a poeira das suas sandálias, em sinal de protesto contra eles, e foram para a cidade de Icônio.
52 Na bhaajiganywa bha ku Antiokia bhala gubhainonyelenje na gubhagumbelenjwe naka Mbumu jwa Ukonjelo.
52 E os cristãos de Antioquia continuaram muito alegres e cheios do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.