Romanos 11

Minaveha NT (MVN_JLB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wayahina, medeina kana‑vona? Ataina me Isiraeli tupwai inuanua yai Yaubada avaha vihahaiei. Kate eha. Nuanua taina eha tunuhina. Iuna yauke kadu me Isiraeli aitam, ka vona ahiahina, Yaubada awaeheu yauke natuna. Unononi. Abaraham vivane wanohiu, ka kadu yau dede ana wava Beniamina, tauna Abaraham itena aitam.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu povo? De modo nenhum! Porque eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Yaubada eha tauna ya tomotau ta‑nua‑panie. Nonova Yaubada me Isiraeli vi‑nua‑dadanei yana yoko. Kaiwadi itomi medeina? Tau apa‑taputapu ana wava Elidia viviwavina unuani o eha? Viviwavina viwaveneka Yaubada ya tomotau habuhabui tau goyogoyoi, kate Yaubada eha ta‑vihahaie. Elidia Yaubada wayahina nau‑vonuvonu tomotau goyogoyoi wayahi, ivona,
2 Deus não rejeitou o seu povo, a quem de antemão conheceu. Ou vocês não sabem o que a Escritura diz a respeito de Elias, como pediu com insistência diante de Deus contra Israel, dizendo:
3 — ausente —
3 “Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares. Sou o único que sobrou, e procuram tirar-me a vida.”
4 Ka Yaubada vona‑nau‑patei, ivona,
4 Mas qual foi a resposta divina? Foi esta: “Reservei para mim sete mil homens que não dobraram os joelhos diante de Baal.”
5 Nonova dewana vinꞌ‑omo, kadu ataina vinꞌ‑omo aitamoata deina. Ataina tuta Yaubada avaha me Iudea tupwai vi‑nua‑dadanei yanꞌ am‑venena awawaehina ivaniahei.
5 Assim também nos dias de hoje sobrevive um remanescente segundo a eleição da graça.
6 Unononi. Aituhu Yaubada tauna yanꞌ am‑venena awawaehina nui vi‑nua‑dadanei na‑ito‑yavuhi, kanꞌ‑anamanei eha Yaubada ya nuanua naona tomotau ya veimea ivi‑ateteye tunuhina, e munia na‑ito‑yavuhi. Aituhu deina, yanꞌ am‑venena awawaehina aviani?
6 E, se é pela graça, já não é pelas obras; do contrário, a graça já não é graça.
7 Kate aviani vinꞌ‑omoi? Nonova a itoava tuta ataina wayahina, me Isiraeli habuhabui ipaipaisewa kadu ibebebewa iuna yai nuanua Yaubada yai paisewa toyoina dudueyei, e ivo‑vi‑dewa‑haiawi deina, e munia ivi‑tau tunutunuhi tauna matana deina. Kate taui ipaipaisewa‑wayohe. Iuna Yaubada tupwai tomotau vi‑nua‑dadanei, e tauna taui ai heta ito‑yavuhi iakwa. Kate mani tomotau, taui Yaubada eha ta‑vi‑nua‑dadane, taui habuhabui ununui vo‑vi‑toyoa.
7 Que diremos, então? O que Israel buscava, isso não alcançou; mas a eleição conseguiu isso. Os demais foram endurecidos,
8 Nonova Mosese ginuma tomotaui wayahi, ivona,
8 como está escrito: “Deus lhes deu um espírito de profundo sono, olhos para não ver e ouvidos para não ouvir, até o dia de hoje.”
9 Ka munia Davida me Isiraeli yai awa‑dava awakabina dueyei, ka tauna nua‑vita wayahina, e bwanatai ya viama Yaubada wayahina, ivona,
9 E Davi disse: “Que a mesa deles se transforme em laço e armadilha, em tropeço e punição;
10 — ausente —
10 que os olhos deles se escureçam, para que não vejam, e fiquem para sempre encurvadas as suas costas.”
11 Avaha avonemi, me Isiraeli habuhabui ivito‑painei kate eha ita‑peu‑vavaha. Ka medeina? Dewana vivane Yaubada ya nuanua taui wayahi? Eha‑ohota. Taui ipeu, kate aviani vinꞌ‑omo peu‑nana wayahina? Vona ahiahina, tutana taui ipeu, Yaubada itomi eha me Isiraeli ito‑yavuhimi. Yami ito‑yavuha vinꞌ‑omo nonova Yaubada apa‑taputapuei aitamoata deina. Ka Yaubada ya nuanua avi tuta me Isiraeli yami ito‑yavuha idudueyei, e ito‑yavuha nuai nꞌ‑epei, e taui ivi‑bwanouemi, e ivi‑putu nuanuai Yaubada na‑ito‑yavuhi.
11 Então eu pergunto: será que eles tropeçaram para que caíssem? De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, a salvação chegou aos gentios, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes.
12 Me Iudea yai Yaubada ivihahaiei, ka yai dewana dewa goyona. Kate udu! Ataina itomi eha me Iudea avaha Yaubada natunatuna. Taui me Iudea yai Yaubada ivihahaiei, ka taumi ito‑yavuha uvaniahei deina. Wayahina, kana‑vona aitam dewa ahiahina vinꞌ‑omo taui yai dewa goyona wayahina. Wayahina, aituhu me Iudea inua‑vinana kadu aituhu taui Yaubada movina inononi, apaina dewa ahiahina habuhabuna vinꞌ‑omo habuhabuka wayahikaia.
12 Ora, se a transgressão deles resultou em riqueza para o mundo, e a diminuição deles resultou em riqueza para os gentios, quanto mais a plenitude deles!
13 Yaubada vi‑tuneu aomo itomi eha me Iudea wayahimia. Ka anaunau‑wahemi kadu aviwavenemi, ka tuta tuta yau paisewa wayahimi toyoina. Ka yauke yau nuanua yau paisewa Yaubada wayahina avo‑vi‑tupanei.
13 Dirijo-me a vocês que são gentios. Visto que eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 Wayahina, apaipaisewa toyoina wayahimi akanai. Ka aituhu yau tomotau me Iudea yami vidoha idudueyei, ka aituhu ivi‑putu ivi‑bwanouemi, kaiwadi, apaina kadu taui inua‑vinana, e ivi‑putu yau nau‑wahe inononi, ivitumahanei, ka Yaubada kadu taui na‑ito‑yavuhi. Aituhu dewaia ivinꞌ‑omo deina, akanai adewa‑haiawa ananina.
14 para ver se de algum modo posso fazer com que os do meu povo fiquem com ciúmes e alguns deles se salvem.
15 Vona ahiahina, tutana me Iudea Yaubada ivihahaiei, yai dewana wayahina taui inusi nuai nihenina deina. Ka Yaubada itomi eha me Iudea ito‑yavuhimi. Ka kadu aituhu me Iudea inua‑vinana, ka aituhu imavina Yaubada wayahina yawai‑vavaha ivaniahei, akanai dewana a venavenau vivane taui anigea imini‑havine deina.
15 Porque, se o fato de eles terem sido rejeitados trouxe reconciliação ao mundo, que será o seu restabelecimento, senão vida dentre os mortos?
16 Vona‑tana‑minikuna ainua avonemi, e vonana pouna unꞌ‑anamanei. Vona‑tana‑minikuna naona taina. Yaubada me Isiraeli veimeyei nau‑wawani ai aniani naona iam‑veneneyei tauna wayahina. Ka avi aniani Yaubada ivenevenei deina vivane ahihinata. Ka aituhu taui ivi‑putu palaua inau‑vevewanei, ka aituhu palauana a pai vi‑putu bigana itana‑vewani, e tupwana iam‑veneneyei Yaubada wayahina deina, vona ahiahina, munia palauana habuhabuna pai vi‑putu‑nana bigana wayahina vinꞌ‑omo vivane ahihinata aitamoata deina. Vona‑tana‑minikuna vꞌ‑inuana taina. Abaraham vivane Yaubada yana onoto kadu tauna tau apa‑taputapu aitam. Wayahina, tomotaui ataina Abaraham dayahina wayahina itupua, taui kadu Yaubada ya tomotau aitamoata deina. Udu. Abaraham aitam ai ana wava oliveV wanohina deina, ka yana dede ai‑nana nahanahana deina. Aituhu Yaubada wetona ahihinata wanohina venei taitaina nihenina, vona ahiahina, wetonana kadu taitaina nahanahana nihenia, ka avi uana vinꞌ‑omo wetonana wayahina vivane ahihinata aitamoata deina.
16 E, se forem santas as primícias da massa, igualmente será santa a sua totalidade; se for santa a raiz, também os ramos o serão.
17 Vona ahiahina, me Isiraeli tupwai eha Yaubada ita‑vitumahane. Wayahina, tauna ai olive‑nanaV wayahina paipai. Ka Yaubada taumi epami, e ai‑nana ahiahina dobwana wayahina tubomi. Itomi yami tupua vivane ai udaudana wayahina, kate ataina wetona ahihinata vanevane wanohina wayahina, e taitaina nihenimia.
17 Se, porém, alguns dos ramos foram quebrados, e você, sendo oliveira brava, foi enxertado no meio deles e se tornou participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 Kate taumi eha me Iudea nau‑wawanimi udune‑vivinimi ahiahina. Eha nau‑wawanimi unua‑vane o uvona‑vanevane deina, “Itoka tomotau ahiahika, kate tomotaui me Iudea goyogoyoi. Wayahina, Yaubada taui paipai, e tauka tuboka kamaꞌ‑vavaha taui ai pai vi‑ai nihenina.” Vonana vona‑kavokavovo. Ataina itomi yawaimi vanevane ai wanohina wayahina. Itomi eha ai‑nana wanohina uta‑ivaite. Eha. Ai‑nana wanohina ivaitemi. Nau‑wawanimi unuani deina.
18 não se glorie contra os ramos. Mas, se você se gloriar, lembre que não é você que sustenta a raiz, mas é a raiz que sustenta você.
19 — ausente —
19 Então você dirá: “Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.”
20 Vona ahiahina, Yaubada tomotaui paipai iuna ataina taui eha yai vitumahana. Ka tauna ai‑nana dobwana wayahina tubomi, iuna ataina yami vitumahana mamaei. Wayahina, eha nau‑wawanimi unua‑vane o uvona‑vanevane dewana wayahina. Itomi nau‑wawanimi Yaubada umatamatautei.
20 Correto! Eles foram quebrados por causa da incredulidade, mas você continua firme mediante a fé. Não fique orgulhoso, mas tema.
21 Akanai umatamatauta, iuna tutana me Isiraeli Yaubada ivihahaiei, tauna paipai akanai. Wayahina, udune‑vivinimi ahiahina. Iuna ataina itomi Yaubada uvitumahanei, kate apaina, aituhu uva‑hamwahamwana, tauna kadu taumi na‑paipaimi aitamoata deina akanai.
21 Porque, se Deus não poupou os ramos naturais, também não poupará você.
22 Yaubada ya dewaia ainua kadueyei, vivane tauna yana dewa bigana tomotau wayahia, ka kadu yana dewa manimaninina tomotau wayahia. Tomotaui iva‑hamwahamwana ipeu, e tauna manimaninina wayahia, kate taumi eha me Iudea dewa bigana uvaniahei tauna wayahina. Wayahina, itomi nau‑wawanimi tuta tuta tauna uvitumahanei kadu yana dewa bigana wayahimi unuanuani. Iuna aituhu eha udedewe deina, apaina tauna kadu na‑paipaimi.
22 Considere, pois, a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; mas, para com você, a bondade de Deus, desde que você permaneça nessa bondade. Do contrário, também você será cortado.
23 Unononi. Aituhu me Iudea inua‑vinana, ka aituhu ivi‑putu ivitumahana‑havinei, apaina Yaubada na‑tubo‑havinei, iuna Yaubada ana pata dewana wayahina.
23 Eles também, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo.
24 Yaubada ya nuanua tauna itomi eha me Iudea upwami ai oliveV udaudana wayahina, e tubomi ai oliveV ahiahina wayahina ya baguna nihenina. Tuta tuta tauna ai olive‑nanaV dune‑vi‑avini ahiahina. Yaubada yana dewa deina, iuna ya nuanua wetonana ahihinata taitaina nihenimia. Kadu unuani. Tauna ya nuanua ananina ya tomotau me Iudea wayahi wetonana ahihinata taitaina nihenia, iuna taui imai‑tabo ai‑nana nihenina. Ka memeanina Yaubada wayahina na‑tubo‑havinei. Vona ahiahina, Yaubada ya nuanua ananina me Iudea wayahi ivitumahanei.
24 Pois, se você foi cortado daquela que, por natureza, era uma oliveira brava e, contra a natureza, foi enxertado numa oliveira boa, quanto mais esses, que são ramos naturais, serão enxertados na sua própria oliveira!
25 Yaiau, nuanuau aitam dewa hivahivana me Isiraeli wayahi amataedami, ka aituhu nua‑uya taina unꞌ‑anamanei, apaina eha unua‑vane. Nonova Yaubada avaha anamanei ataina yana yoko me Isiraeli ivihahaiei. Wayahina, tauna aitam dewa vo‑vi‑aiaia taui yai vidoha wayahina. Ka dewana taina. Tauna vi‑nua‑dadana, e ununui vo‑vi‑toyoa, ka eha ai pata ivitumahane. Unuani. (Nonova Yaubada dewei deina me Egipita yai kiniV ana wava ParaoV wayahina.) Ka Yaubada ya nuanua tauna taumi eha me Iudea vi‑putu na‑ito‑yavuhimi. Ka habuhabumi yami ito‑yavuha na‑iakwa, e tauna taui me Iudea wayahia vi‑nua‑dadanei, e na‑ito‑yavuhi‑neiei.
25 Porque não quero, irmãos, que vocês ignorem este mistério, para que não fiquem pensando que são sábios: veio um endurecimento em parte a Israel, até que tenha entrado a plenitude dos gentios.
26 Wayahina, kadueyei Yaubada avaha me Isiraeli habuhabui vi‑nua‑dadanei, na‑ito‑yavuhi. Yaubada apa‑taputapuei Isaia wayahina deina, ivona,
26 E, assim, todo o Israel será salvo, como está escrito: “O Libertador virá de Sião e afastará de Jacó as impiedades.
27 — ausente —
27 Esta é a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados.”
28 Yauke Vaneana Ahiahina anaunau‑waheyei, ka ataina me Iudea vivane Vaneana Ahiahina a havia. Wayahina, taui itomi ami havia deina. Kate unuani! Nonova Yaubada vona‑dabadaba Abaraham wayahina tauna yana dede wayahi. Wayahina, kadueyei Yaubada me Iudea dune‑nuanuaiei, kadu vi‑nua‑dadanei, ka ya nuanua na‑ito‑yavuhi.
28 Quanto ao evangelho, eles são inimigos por causa de vocês; mas quanto à eleição, amados por causa dos patriarcas;
29 Avi am‑venena‑kavovo tauna venevenei, eha yana dewa nꞌ‑epa‑havine. Ka kadu deina, avi tomotau tauna honehonei inꞌ‑omo wayahina, eha yana dewa tuta munia tomotaui vihahaiei.
29 porque os dons e a vocação de Deus são irrevogáveis.
30 Ataina me Iudea eha Yaubada ita‑vi‑ateteye. Kate udu. Nonova itomi yami dewa aitamoata deina. Iuna nonova itomi eha Yaubada uta‑vi‑ateteye. Kate Yaubada dune‑nuanuaiemi, ka tutana taui Yaubada ivihahaiei, tauna ya paisewa wayahimi vi‑putui.
30 Porque assim como no passado vocês foram desobedientes a Deus, mas agora alcançaram misericórdia à vista da desobediência deles,
31 Wayahina, ataina taui yami vidoha Yaubada wayahina idudueyei, ka ivi‑bwanouemi kadu Yaubada ivihahaiei. Kate apaina, taui kadu Yaubada ya dune‑nuanuai ivaniahei.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para que também eles alcancem misericórdia, à vista da que foi concedida a vocês.
32 Yaubada avaha awaehei tauai me Iudea kadu taumi eha me Iudea tauna ya veimea katana‑bwegebwegei kadu kavihahaiei. Iuna tauna ya nuanua habuhabuka nau‑wawanika ate‑nuanuai aitamoata kavaniahei tauna wayahina, e tauna nua‑piahika aitamoata deina.
32 Porque Deus encerrou todos na desobediência, a fim de mostrar a sua misericórdia a todos.
33 — ausente —
33 Ó profundidade da riqueza, tanto da sabedoria como do conhecimento de Deus! Quão inexplicáveis são os seus juízos, e quão insondáveis são os seus caminhos!
34 — ausente —
34 “Pois quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem foi o seu conselheiro?
35 — ausente —
35 Ou quem primeiro deu alguma coisa a Deus para que isso lhe seja restituído?”
36 Iuna dewa habuhabuna ai pai vi‑putu vivane Yaubada, ka dewa habuhabuna yawai vivane Yaubada, ka dewa habuhabuna ai pai nau‑yehata vivane Yaubada. Wayahina, tauna nau‑wawani tuta tuta itoka tomotau habuhabuka papani aitamoata aitamoata wayahina kawa‑davedavei. Ana pata deina.
36 Porque dele, e por meio dele, e para ele são todas as coisas. A ele seja a glória para sempre. Amém!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.