João 18

Minaveha NT (MVN_JLB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ka avaha ya viamana nau‑yehai, Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui iopu ine. E taui Awa‑haha Kidironi a daudau kikituna iaubo‑tamani papanina. Ka tanoi wayahina aitam baguna mamaei, e tauna kadu a tau vi‑muni‑waiwai nui bagunana inui.
1 Depois dessas palavras, Jesus saiu com os seus discípulos para além da torrente de Cedron, onde havia um jardim, no qual entrou com os seus discípulos.
2 Ka Iudasa, tauna vi‑nua‑hauhauei, kadue papani‑nana anamanei. Iuna tuta habuhabuna Iesu neine bagunana wayahina, e tanoi wayahina tauna kadu a tau vi‑muni‑waiwai nui inau‑hohona.
2 Judas, o traidor, conhecia também aquele lugar, porque Jesus ia freqüentemente para lá com os seus discípulos.
3 Wayahina, Iudasa omoi bagunana, ka tauna yoko ananina eta‑naonaoi. Ka yokoia nihenia vivane tau nau‑havia yoko, ka tau mini‑potapota tupwai tau vi‑nomu mata‑genai wayahia, ka kadue tupwai Parisi yai yoko wayahia. Ka taui habuhabui Iudasa ivi‑muniei iomomo bagunana wayahina. Ka taui iomomo yai lampaV wayahia, ka yai odama wayahia, ka kadue havia a gugua wayahia.
3 Tomou então Judas a coorte e os guardas de serviço dos pontífices e dos fariseus, e chegaram ali com lanternas, tochas e armas.
4 Ka Iesu avaha anamanei dewaia habuhabui ivinꞌ‑omo‑nananena. Wayahina, tauna omo yokoia wayahia, e vi‑tanaiei, ivona, “Koiaka unenene?”
4 Como Jesus soubesse tudo o que havia de lhe acontecer, adiantou-se e perguntou-lhes: A quem buscais?
5 Ka taui ivona‑nau‑patei, ivona, “Iesu, onoto Nasareta.” Wayahina, Iesu vonei, ivona, “Yauke Taua Amamaei.” (Ka Iudasa, Iesu a tau vi‑nua‑hauhau, tanoi nui imimini.)
5 Responderam: A Jesus de Nazaré. Sou eu, disse-lhes. {Também Judas, o traidor, estava com eles.}
6 Ka tutana Iesu vonei, ivona, “Yauke Taua Amamaei,” akaka yoko‑naia ivi‑muni‑uhauha, e ipeu tanopia!
6 Quando lhes disse Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Wayahina, Iesu taui vi‑tanai‑havinei, ivona, “Koiaka unenene?” Ka taui ivona, “Iesu, onoto Nasareta.”
7 Perguntou-lhes ele, pela segunda vez: A quem buscais? Disseram: A Jesus de Nazaré.
8 Wayahina, Iesu vona‑havinei, ivona “Avaha avonemi, Yauke Taua Amamaei. Wayahina, aituhu itomi uneneneu, nau‑wawanimi taui taina unꞌ‑awaehei ina‑ne.”
8 Replicou Jesus: Já vos disse que sou eu. Se é, pois, a mim que buscais, deixai ir estes.
9 (Ka Iesu avaha a tau vi‑muni‑waiwai wayahi viama, ka vonana viamana nau‑yehai, ivona, “Taui avaha eveneu, eha aitam koiaka wayahia ata‑ni‑kaiete.”)
9 Assim se cumpriu a palavra que disse: Dos que me deste não perdi nenhum {Jo 17,12}.
10 Kate Simoni Pita tauna ya kwasikwasi wayahina, ka taini, e tau vi‑nomu ananina ya tau paisewa ana wava Malikusi vunui, e tanihana ateina upwa‑yavunei.
10 Simão Pedro, que tinha uma espada, puxou dela e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha direita. {O servo chamava-se Malco.}
11 Akaka Iesu Pita veimeyei, ivona, “Yam kwasikwasi a pai vi‑ai nihenina ebou‑havinei! Medeina enuanua? Amau avaha viha ana vei veneu, kadu nau‑wawaniu vei‑nana wayahina animnim, o eha? Nau‑wawaniu paisewana Amau veneu anau‑yehai akanai.”
11 Mas Jesus disse a Pedro: Enfia a tua espada na bainha! Não hei de beber eu o cálice que o Pai me deu?
12 Wayahina, tau nau‑havia yoko, kadu taui yai tau eta‑naonao ananina nui, kadu me Iudea yai tau mini‑potapota Iesu ipoyꞌ‑avini, e iyohoni.
12 Então a coorte, o tribuno e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o ataram.
13 Ka naona taui Kaiapasi nawana wayahina itaini ineiei. Tauna ana wava Anasi. Ponimana tanoi wayahina Kaiapasi vivane tau vi‑nomu ananina.
13 Conduziram-no primeiro a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.
14 Ka nonova Kaiapasi me Iudea vonei, ivona, “Aituhu apaina onoto aitamoata nꞌ‑aniga tomotau habuhabuka wayahika, akanai itoka me Iudea habuhabuka eha kanꞌ‑aniga deina.” Ka naona Anasi Iesu vi‑tanatanaiei.
14 Caifás fora quem dera aos judeus o conselho: Convém que um só homem morra em lugar do povo.
15 Ka Simoni Pita ka aitam tau vi‑muni‑waiwai nui, ainuai Iesu ivi‑muniei. Ka tau vi‑muni‑waiwai‑nana tau vi‑nomu ananina anamanei ahiahina.Wayahina, tauna ana pata Iesu nui tau vi‑nomu ananina ya manua inui.
15 Simão Pedro seguia Jesus, e mais outro discípulo. Este discípulo era conhecido do sumo sacerdote e entrou com Jesus no pátio da casa do sumo sacerdote,
16 Kate Pita nau‑wawani tutu‑gana awana vuvunahina mimini potapota. Ka tau vi‑muni‑waiwai‑nana, tauna tau vi‑nomu ananina anamanei, mavina, e ahabana awa a tau dune‑vi‑avina wayahina ipupu, e ahabana Pita awaehei na‑nu nihenina.
16 porém Pedro ficou de fora, à porta. Mas o outro discípulo {que era conhecido do sumo sacerdote} saiu e falou à porteira, e esta deixou Pedro entrar.
17 Ka ahabanana, awa a tau dune‑vi‑avina, Pita vi‑tanaiei, ivona, “Kaiwadi, taum kadu onotona a tau vi‑muni‑waiwai aitam, a?” Akaka Pita vona‑nau‑patei, ivona “Yauke eha.”
17 A porteira perguntou a Pedro: Não és acaso também tu dos discípulos desse homem? Não o sou, respondeu ele.
18 Ka ioyomana kwadudu ananina. Wayahina, kwauto ana ganiana mamaei, ka tau paisewa yoko kadu tau nau‑havia yoko imimini ai wayahina, e ivivi‑vana. Ka Pita kadu nui mimini ka tauna vivi‑vana.
18 Os servos e os guardas acenderam um fogo, porque fazia frio, e se aqueciam. Com eles estava também Pedro, de pé, aquecendo-se.
19 Ka tau vi‑nomu ananina Iesu vi‑tanatanaiei tauna a tau vi‑muni‑waiwai wayahi, kadu vi‑tanatanaiei ya viwavenena wayahina.
19 O sumo sacerdote indagou de Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Auyewa naona a itoava ataina wayahina, yauke yoko habuhabui mataia anaunau‑wahe. Ka manua tapanono habuhabui nihenia, kadu Manua Vito‑pota nihenina, kadu aveta baina me Iudea inau‑hohona, akanai papani‑naia habuhabui nihenia tomotau aviwavenena. Eha aitam aviani ata‑vona‑hive.
20 Jesus respondeu-lhe: Falei publicamente ao mundo. Ensinei na sinagoga e no templo, onde se reúnem os judeus, e nada falei às ocultas.
21 Wayahina, aviani wayahina wamke taua evi‑tanatanaieu? Nau‑wawanim taui avaha yau viwavenena inononi evi‑tanatanaiei. Iuna aviani aviwavenei, taui avaha ianamane‑vidohei, kadu taui ai pata imataedam tunuhina.”
21 Por que me perguntas? Pergunta àqueles que ouviram o que lhes disse. Estes sabem o que ensinei.
22 Ka tutana Iesu vonana nau‑yehai, tau mini‑potapota aitam Iesu nepena mimini maga‑bawe, piahi, kadu vi‑tanaiei, ivona, “Tauna tau vi‑nomu ananina, kate taum koiaka? Aviani wayahina eipuipupu tau vi‑nomu ananina wayahina deina?”
22 A estas palavras, um dos guardas presentes deu uma bofetada em Jesus, dizendo: É assim que respondes ao sumo sacerdote?
23 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Aituhu avaha vona goyona avonei, akanai vona goyo‑nana tomotau matakaia esi‑vinꞌ‑omanei. Kate aituhu vona ahiahina avonevonei, aviani wayahina evunu?”
23 Replicou-lhe Jesus: Se falei mal, prova-o, mas se falei bem, por que me bates?
24 Ka nonova bagunana nihenina tau nau‑havia Iesu nimana iyohoni. Ka tutana Anasi Iesu vi‑tanatanaiei, Iesu nimana yohoyohonina mamaei deina. Ka tutana Anasi vi‑tunei ine Kaiapasi wayahina, e tauna kadu vi‑tanatanaiei, akanai Iesu nimana yohoyohonina mamaei deina.
24 {Anás enviou-o preso ao sumo sacerdote Caifás.}
25 Ka Simoni Pita mimini ka vivi‑vana. Wayahina, taui nui ivi‑tanaiei, ivona, “Wamke kadue aitam a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ika?” Kate Pita tana‑tavutavuna, e ivona, “Yauke eha.”
25 Simão Pedro estava lá se aquecendo. Perguntaram-lhe: Não és porventura, também tu, dos seus discípulos? Negou-o, dizendo: Não!
26 Ka tau vi‑nomu ananina ya tau paisewa aitam mamaei. Ka Pita avaha aitam tau paisewana yana yoko wayahia tanihana upwa‑yavunei. Wayahina, tau paisewana mini, ivona, “Mataua avaha wamke tauna ami inua adueyemi Baguna Olive nihenina, a?”
26 Disse-lhe um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha: Não te vi eu com ele no horto?
27 Wayahina, Pita tana‑tavutavuna‑havine. Ka visi‑kwayavoni kamkam onotona itou.
27 Mas Pedro negou-o outra vez, e imediatamente o galo cantou.
28 Ka avaha mana navia. Ka me Iudea‑naia Iesu itaini, e Kaiapasi ya manua ini‑tawanei, ka ineiei papani Isiraeli a tau veimea ananina wayahina. Tauna aitam me Rom, ana wava Pilate, ka ya manua ananina (manuana ana wava Paraetorium) mamaei. Kate me Iudea‑naia eha nau‑wawani Pilate ya manua ina‑nu, iuna Pilate eha aitam me Isiraeli. Ka me Isiraeli ai veimea Mosese wayahina mamaei dewana vito‑potei. Aituhu dewana idewe, ivi‑gawama Yaubada matana, ka munia eha ai pata Itouvuha Toneina inꞌ‑am.
28 Da casa de Caifás conduziram Jesus ao pretório. Era de manhã cedo. Mas os judeus não entraram no pretório, para não se contaminarem e poderem comer a Páscoa.
29 Dewana vito‑pota wayahina, Pilate ni‑ubau iopu taui wayahia, e vi‑tanaiei, ivona, “Avi vita wayahina onoto taina uvitevitei?”
29 Saiu, por isso, Pilatos para ter com eles, e perguntou: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Ka taui ivona‑nau‑patei, ivona, “Aituhu onoto taina onoto ahiahina, ataina itoai eha ana‑omane taum wayahima.”
30 Responderam-lhe: Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue a ti.
31 Ka Pilate wayahia ivona, “Itomi ami heta uvituei, ka medeina ami veimea awaehemi, akanai unau‑yanahi deina.” Kate me Iudea‑naia ivonei, ivona, “Ataina itomi me Rom eha uawaeheai itoai me Iudea ama pata aitam onoto ana‑nau‑vi‑anigi.”
31 Disse, então, Pilatos: Tomai-o e julgai-o vós mesmos segundo a vossa lei. Responderam-lhe os judeus: Não nos é permitido matar ninguém.
32 (Ka yai vonana omo deina, e Iesu ya vonana yanꞌ aniga ana dewa wayahina nau‑yehai.)
32 Assim se cumpria a palavra com a qual Jesus indicou de que gênero de morte havia de morrer {Mt 20,19}.
33 Wayahina, Pilate mavina, manua ananina nihenina inu, ka kadu Iesu honei, e vi‑tanaiei, ivona, “Vona ahiahina, wamke me Iudea yai kiniV?”
33 Pilatos entrou no pretório, chamou Jesus e perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus?
34 Wayahina, Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Taum am heta wayahima vi‑tanai taina vinꞌ‑omoi, o kadi mani tomotau avaha ihaeyeu wayahima?”
34 Jesus respondeu: Dizes isso por ti mesmo, ou foram outros que to disseram de mim?
35 Ka Pilate vi‑tanaiei, ivona, “Ia! Medeina? Wamke enuanua yauke aitam me Iudea? Eha. Wamke yam tomotau, kadu yami tau vi‑nomu mata‑genai taum iam‑veneneyeu. Aviani yam dewa goyona?”
35 Disse Pilatos: Acaso sou eu judeu? A tua nação e os sumos sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?
36 Ka Iesu vonei, ivona, “Yauke yau pai veimea eha baina tanopi taina wayahina. Aituhu yau pai veimea tanopi taina wayahina, vona ahiahina, au tau vi‑muni‑waiwai nau‑wawani au havia ivi‑naue. Ka aituhu deina, eha memeanina me Iudea ipoyꞌ‑aviniu. Kate ataina yau pai veimea eha baina tanopia.”
36 Respondeu Jesus: O meu Reino não é deste mundo. Se o meu Reino fosse deste mundo, os meus súditos certamente teriam pelejado para que eu não fosse entregue aos judeus. Mas o meu Reino não é deste mundo.
37 Wayahina, Pilate vi‑tanaiei, ivona, “O, wamke vivane aitam kiniV, ika?” Ka Iesu vona‑havine, ivona, “Ataina wamke evonavona yauke aitam kiniV. Ka vona ahiahina, yauke atupua, kadu yauke aomo tanopia, ka yau paisewa ananina vivane vona tunutunuhina ahaehaeyei. Ka aituhu aviyaivia vona tunutunuhina natunatuna, akanai taui habuhabui yau vona inononi.”
37 Perguntou-lhe então Pilatos: És, portanto, rei? Respondeu Jesus: Sim, eu sou rei. É para dar testemunho da verdade que nasci e vim ao mundo. Todo o que é da verdade ouve a minha voz.
38 Ka Pilate vi‑tanaiei, ivona, “Vona tunutunuhina aviani?” Pilate Iesu Yanꞌ Aniga Awaehei (Mateu 27:15-31; Marika 15:6-20; Luke 23:13-25) Akaka Pilate ni‑ubau opu‑havine me Iudea wayahia, e vonei, ivona, “Eha aitam yana dewa goyona ata‑vaniahe. Wayahina, eha nau‑wawaniu adewa‑yaiyaie.
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade?... Falando isso, saiu de novo, foi ter com os judeus e disse-lhes: Não acho nele crime algum.
39 Kate yami dewa Itouvuha Toneina aitamoata aitamoata wayahina mamaei, vivane aitam tau goyona ana‑ito‑yavuhi wayahimia. Wayahina, medeina yami nuanua? Ataina itomi me Iudea yami kiniV ana‑ito‑yavuhi wayahimia?”
39 Mas é costume entre vós que pela Páscoa vos solte um preso. Quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Kate taui mainini ivi‑hone, “Tauna eha! Itoai yama nuanua Barabasa!” (Ka Barabasa tauna aitam tau vainau.)
40 Então todos gritaram novamente e disseram: Não! A este não! Mas a Barrabás! {Barrabás era um salteador.}

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.