João 11
Minaveha NT (MVN_JLB) vs VC
1 Aitam onoto ana wava Lasarusi vi‑kwanaha. Tauna meagai Betani onotona, kadu novunovuna ainua, ai wava Mari kadu Marita, nui imamaei.
1 Lázaro caiu doente em Betânia, onde estavam Maria e sua irmã Marta.
2 Ka Mari tanoi vivane Mari‑nana Iesu aena bunami, e apanana wayahina Iesu aena nau‑wohi. Ka Mari‑nana novuna Lasarusi vi‑kwanaha.
2 Maria era quem ungira o Senhor com o óleo perfumado e lhe enxugara os pés com os seus cabelos. E Lázaro, que estava enfermo, era seu irmão.
3 Ka avaha Lasarusi vi‑kwanaha, novunovuna ainuai vane iva‑tawanei omo Iesu wayahina, ivona, “Kauvea, am niam edune‑nuanuaiei avaha vi‑kwanaha.”
3 Suas irmãs mandaram, pois, dizer a Jesus: Senhor, aquele que tu amas está enfermo.
4 Ka Iesu, avaha vaneana tanoi nononi, ivona, “Lasarusi a kwanahana a pai nau‑yehata eha aniga. Eha. Vona ahiahina, kwanaha tanoi a pai nau‑yehata wayahina tomotau yoko Yaubada didigana ivo‑vi‑natei, kadu Yaubada Natu‑hoina didigana ivo‑vi‑natei aitamoata deina.”
4 A estas palavras, disse-lhes Jesus: Esta enfermidade não causará a morte, mas tem por finalidade a glória de Deus. Por ela será glorificado o Filho de Deus.
5 Ka Iesu aitonu dune‑nuanuaiei, vivane Marita, ka vaneina, ka kadu novuna Lasarusi.
5 Ora, Jesus amava Marta, Maria, sua irmã, e Lázaro.
6 Ka avaha Lasarusi vi‑kwanaha vaneana nononi, Iesu eha ta‑omo Lasarusi wayahina, kate aveta Iesu mamaei, tenoke kadu auyewa ainua hetana mamaei.
6 Mas, embora tivesse ouvido que ele estava enfermo, demorou-se ainda dois dias no mesmo lugar.
7 Ka avaha auyewai ainua iakwa, e Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona, “Ataina tuta kamavina papani Iudea wayahina.”
7 Depois, disse a seus discípulos: Voltemos para a Judéia.
8 Ka a tau vi‑muni‑waiwai nuai vi‑tupatupa, wayahina Iesu ivonei, ivona, “Tau Viwavenena, tuta kikituna iakwa me Iudea hanu iepepei, e yai nuanua ivunum. Wayahina, medeina yam nuanua papani‑nana wayahina kamavina?”
8 Mestre, responderam eles, há pouco os judeus te queriam apedrejar, e voltas para lá?
9 Ka Iesu vona tana‑minikuna wayahina nau‑patei, ivona, “Auyewa aitamoata aitamoata a tana‑vewana ainua, a? Aitam tuta auyewa, ka kadu aitam tuta ioyoma. Wayahina, aituhu aviyaivia tuta auyewa nihenina ivenavenau, akanai taui eha ivito‑paine, iuna avaha tanopi a maheta mamaei.
9 Jesus respondeu: Não são doze as horas do dia? Quem caminha de dia não tropeça, porque vê a luz deste mundo.
10 Kate aituhu aviyaivia novanovana nihenina ivenavenau, apaina taui ivito‑painei, iuna wayahia maheta eha.”
10 Mas quem anda de noite tropeça, porque lhe falta a luz.
11 Ka Iesu, avaha vonana vonei, kadu wayahia ivona, “Aka niam Lasarusi avaha ino‑ainei. Kate yauke ana‑nei tanoi, anau‑vi‑dagui.” Ka Iesu ya vonana vona baimina, ka anꞌ anamana vivane Lasarusi avaha aniga. Kate a tau vi‑muni‑waiwai inuanua Lasarusi ino‑ainei akanai. Wayahina, taui inau‑pata, ivona, “Kauvea, vona ahiahina, aituhu ataina Lasarusi ino‑ainei, dewana dewa ahiahina, ka apaina tauna vidoha.”
11 Depois destas palavras, ele acrescentou: Lázaro, nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo.
12 — ausente —
12 Disseram-lhe os seus discípulos: Senhor, se ele dorme, há de sarar.
13 — ausente —
13 Jesus, entretanto, falara da sua morte, mas eles pensavam que falasse do sono como tal.
14 Wayahina, Iesu wayahia vona‑vuvunaha, “Lasarusi avaha aniga.
14 Então Jesus lhes declarou abertamente: Lázaro morreu.
15 Kate adewa‑haiawa, yauke eha tanoi ata‑mae yanꞌ aniga ana tuta wayahina. Iuna itomi nau‑wawanimi apaiku tanoi wayahina yau dewa udueyei, e uvitumahane‑vidoheu. Akanai ka, kana‑ne ya megeia.”
15 Alegro-me por vossa causa, por não ter estado lá, para que creiais. Mas vamos a ele.
16 Ka Tomasi, kadu ivi‑wahani DidimusiV, tauna mini, e yaiana vonei, ivona, “Akanai, yaka tau viwavenena nui kana‑ne, ka avi tuta me Iudea tauna ivunui, inau‑vi‑anigi, akanai itoka tauna nui kanꞌ‑aniga!”
16 A isso Tomé, chamado Dídimo, disse aos seus condiscípulos: Vamos também nós, para morrermos com ele.
17 Ka Ierusalem ka Betani eha bana, 3 kilomitaV deina. Wayahina, me Iudea yoko Ierusalem ini‑tawanei iomoi Betani. Taui yai dune‑nuanuai nui ivinꞌ‑omo Marita ka Mari wayahia, e nuai iyavai novui wayahina. Ka tutana Iesu omo Betani nepena, tauna vane nononi vivane auyewa na nau‑punina iakwa, e tau vi‑meagai Betani Lasarusi itavuni.
17 À chegada de Jesus, já havia quatro dias que Lázaro estava no sepulcro.
18 — ausente —
18 Ora, Betânia distava de Jerusalém cerca de quinze estádios.
19 — ausente —
19 Muitos judeus tinham vindo a Marta e a Maria, para lhes apresentar condolências pela morte de seu irmão.
20 Ka Marita, avaha Iesu omomo vaneana nononi, Betani ni‑tawanei omo Iesu wayahina, ka etawana venau‑potepotei. Kate vaneina Mari manua mamaei.
20 Mal soube Marta da vinda de Jesus, saiu-lhe ao encontro. Maria, porém, estava sentada em casa.
21 Ka Marita avaha Iesu vaniahei wayahina ivona, “Kauvea, aituhu nonova auyewa na nau‑punina iakwa wayahina wamke baina eta‑mae, akanai eha ana pata novu nꞌ‑aniga!
21 Marta disse a Jesus: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
22 Ka tuta ataina wayahina avaha anamanem, aituhu aviani wayahina Yaubada eviamei, akanai tauna na‑venem.”
22 Mas sei também, agora, que tudo o que pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Ka Iesu Marita vonei, ivona, “Novum anigea na‑mini‑havine.”
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão ressurgirá.
24 Ka Marita ivona, “Ika, avaha anamanei apaina, auyewa pai nau‑yehata wayahina, tauna anigea na‑mini‑havine.”
24 Respondeu-lhe Marta: Sei que há de ressurgir na ressurreição no último dia.
25 Ka Iesu vonei, ivona, “Yauke taua mini‑havine‑nana kadu yauke taua yawai‑nana. Wayahina, aituhu aviyaivia ivitumahaneu, taui yawai eha na‑iakwa. Aituhu apaina taui inini inꞌ‑aniga, dewana eha aitam aviani, iuna taui nuai eha inꞌ‑aniga, kate imaꞌ‑vavaha.
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida. Aquele que crê em mim, ainda que esteja morto, viverá.
26 Kadu tuta ataina wayahina, aituhu aviyaivia yawayawai kadu aituhu ivitumahaneu, akanai taui yai tuta eha na‑iakwa. Ka Marita, wamke medeina? Vonana evitumahanei, o eha?”
26 E todo aquele que vive e crê em mim, jamais morrerá. Crês nisto?
27 Ka Marita ivona, “Ika, Kauvea, avitumahanem wamke Tau Ito‑yavuha‑nana, taum Yaubada Natu‑hoina. Nonova tau apa‑taputapu iginumi vivane taum tanopia eomomo, kadu ataina avaha eomo, emamaei.”
27 Respondeu ela: Sim, Senhor. Eu creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, aquele que devia vir ao mundo.
28 Ka Marita ipupu‑yehai deina, e mavina ya manua. Ka tauna vaneina Mari vona‑bigebigei, ivona, “Vaneiu, yaka Tau Viwavenena avaha omo, kadu tauna ya nuanua wamke.”
28 A essas palavras, ela foi chamar sua irmã Maria, dizendo-lhe baixinho: O Mestre está aí e te chama.
29 Ka Mari nononi, ka mini‑kwayavoni, e Iesu wayahina vinꞌ‑omo.
29 Apenas ela o ouviu, levantou-se imediatamente e foi ao encontro dele.
30 (Ka Iesu meagai Betani eha ta‑nu, ka aveta Marita avaha vi‑vaniaha, akanai tauna papani‑nana wayahina mamaei.)
30 {Pois Jesus não tinha chegado à aldeia, mas estava ainda naquele lugar onde Marta o tinha encontrado.}
31 Ka me Iudea tupwai Mari nui manua ivi‑mohai. Ka tutana Mari manua ni‑tawanei, e visina ine, tomotaui idudueyei, e inuanua Mari neine unuvovoa na‑tou. Wayahina, taui ivi‑muniei.
31 Os judeus que estavam com ela em casa, em visita de pêsames, ao verem Maria levantar-se depressa e sair, seguiram-na, crendo que ela ia ao sepulcro para ali chorar.
32 Ka Mari Iesu wayahina vinꞌ‑omo papani‑nana wayahina, ka dueyei. Akaka Mari Iesu matana iwaodu kadu vonei, ivona, “Kauvea, aituhu wamke baina eta‑mae, vona ahiahina, eha ana pata novu nꞌ‑aniga!”
32 Quando, porém, Maria chegou onde Jesus estava e o viu, lançou-se aos seus pés e disse-lhe: Senhor, se tivesses estado aqui, meu irmão não teria morrido!
33 Ka Iesu Mari yana tou dudueyei, ka kadu me Iudea taui nui iomomo yai tou dudueyei. Wayahina, ateatena viha kadu nuana ivita ananina.
33 Ao vê-la chorar assim, como também todos os judeus que a acompanhavam, Jesus ficou intensamente comovido em espírito. E, sob o impulso de profunda emoção,
34 E Iesu vi‑tanai, ivona, “Tauna a unuvovo aveta?” Ka tomotaui inau‑patei, ivona, “Kauvea, enꞌ‑omo, aviwavenem.”
34 perguntou: Onde o pusestes? Responderam-lhe: Senhor, vinde ver.
35 Ka Iesu toutou.
35 Jesus pôs-se a chorar.
36 Ka me Iudea, avaha Iesu yana tou idueyei, matataui ivona, “Vona ahiahina, tauna a niam dune‑nuanuaiei ananina!”
36 Observaram por isso os judeus: Vede como ele o amava!
37 Ka tupwai wayahia ivona, “Iesu ya bagibagi ani‑vainena. Ka tauna ana pata tau mata‑goyo matana vo‑vi‑aiaia. Kaiwadi, aituhu Iesu ya nuanua, tauna ana pata kadu Lasarusi yanꞌ aniga vito‑potei, a?”
37 Mas alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos do cego de nascença, fazer com que este não morresse?
38 Ka Iesu nuana ivita‑havine, ka tauna omo Lasarusi a unuvovo wayahina. Ka unuvovona aitam guba, ka awana hanu wayahina ibou‑potei.
38 Tomado, novamente, de profunda emoção, Jesus foi ao sepulcro. Era uma gruta, coberta por uma pedra.
39 Wayahina, Iesu yoko wayahia ivona, “Hanu‑nana unꞌ‑epa‑yavunei!” Kate Marita, tauna tau mate novuna, Iesu ya vonana vona‑nau‑patei, ivona, “Kauvea, eha. Avaha mavunu! Iuna auyewa na nau‑punina avaha iakwa.”
39 Jesus ordenou: Tirai a pedra. Disse-lhe Marta, irmã do morto: Senhor, já cheira mal, pois há quatro dias que ele está aí...
40 Kate Iesu Marita ya vonana nau‑patei, ivona, “Medeina avaha avonem? Avonem aituhu evitumahaneu, apaina Yaubada didigana edueyei, a?”
40 Respondeu-lhe Jesus: Não te disse eu: Se creres, verás a glória de Deus? Tiraram, pois, a pedra.
41 Akaka tomotaui hanu iepa‑yavunei, ka Iesu dune‑vane ka ivona, “Amau, kaiwa ananina. Ataina avaha yau viama enononi.
41 Levantando Jesus os olhos ao alto, disse: Pai, rendo-te graças, porque me ouviste.
42 Ka yauke avaha anamane‑vidohem vivane tuta habuhabuna enononiu. Kate ataina tomotau taina avonei didigam idueyei, iuna yau nuanua taui yam bagibagi idudueyei. Ka dewana na‑iakwa, taui nau‑wawani ivitumahana‑vidoha vivane wamke evi‑tuneu aomo.”
42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas falo assim por causa do povo que está em roda, para que creiam que tu me enviaste.
43 Ka Iesu ya viamana iakwa, e tauna movina ananina vi‑honei, ivona, “Lasarusi, eni‑ubau, eopu‑me!”
43 Depois destas palavras, exclamou em alta voz: Lázaro, vem para fora!
44 Akaka tau mate ni‑ubau, iopu, tauna na iumana nimana kadu aena. Kadu tepana kaleko lineniV iaumei. Wayahina, Iesu yoko‑nana vonei, ivona, “Kalekona unꞌ‑epa‑yavunei, uyavuhi.”
44 E o morto saiu, tendo os pés e as mãos ligados com faixas, e o rosto coberto por um sudário. Ordenou então Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Ka me Iudea, taui Mari inau‑vi‑taui, Iesu ya dewa‑bagibagi‑nana idueyei. Wayahina, habuhabui Iesu ivitumahanei.
45 Muitos dos judeus, que tinham vindo a Marta e Maria e viram o que Jesus fizera, creram nele.
46 Ka tupwai wayahia eha ita‑vitumahane. Wayahina, taui imavi iomo Parisi wayahia, ka aviani Iesu dewei idudueyei, imataedai deina.
46 Alguns deles, porém, foram aos fariseus e lhes contaram o que Jesus realizara.
47 Akaka tau vi‑nomu mata‑genai, kadu Parisi iawaehei tau veimea yoko inau‑hohoni.Ka avaha inau‑hohoni, taui ivi‑tanaiei, ivona, “Aviani onotona wayahina kadedewei? Iuna eha vitupu, tauna paisewa bagibagi habuhabui dedewei.
47 Os pontífices e os fariseus convocaram o conselho e disseram: Que faremos? Esse homem multiplica os milagres.
48 Kate aituhu tauna kawaehei tuta tepakaia paipaisewa deina, apaina tomotau habuhabui ivitumahanei. Ka apaina, me Rom ivinꞌ‑omo, e yaka pai veimea ivita‑vovoni, ka kadu me Iudea habuhabuka ivunuka. Wayahina, nau‑wawanika tauna kabou‑potei.”
48 Se o deixarmos proceder assim, todos crerão nele, e os romanos virão e arruinarão a nossa cidade e toda a nação.
49 Ka aitam wayahia, ana wava Kaiapasi, ponimana tanoi wayahina tauna tau vi‑nomu ananina. Ka tauna yaiana vonei, ivona, “Itomi mwagemwagemi.
49 Um deles, chamado Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano, disse-lhes: Vós não entendeis nada!
50 Iuna itomi eha dewa ahiahina uta‑nua‑hau. Aituhu apaina onoto aitamoata nꞌ‑aniga tomotau yoko habuhabuka wayahika, akanai itoka me Iudea habuhabuka eha kanꞌ‑aniga deina.”
50 Nem considerais que vos convém que morra um só homem pelo povo, e que não pereça toda a nação.
51 Kaiapasi vonana vonei, kate vonana eha tauna ya nuenuea ta‑vinꞌ‑omo. Tauna tau vi‑nomu ananina ponimana tanoi wayahina, ka Yaubada awaehei tauna apa‑taputapu vivane apaina Iesu nꞌ‑aniga me Iudea yai yoko wayahi deina.
51 E ele não disse isso por si mesmo, mas, como era o sumo sacerdote daquele ano, profetizava que Jesus havia de morrer pela nação,
52 Ka vona ahiahina, Iesu aniga me Iudea wayahi, kate eha taui ai heta wayahi. Iesu kadu aniga Yaubada natunatuna habuhabui wayahi. Taui papani tunina tunina iyavuta imamaei, ka Iesu ya nuanua habuhabui na‑omanei, inau‑hohona, ivi‑yoko aitamoata.
52 e não somente pela nação, mas também para que fossem reconduzidos à unidade os filhos de Deus dispersos.
53 Ka auyewana wayahina, me Iudea yai tau eta‑naonao yai nuanua Iesu ina‑nau‑vi‑anigi.
53 E desde aquele momento resolveram tirar-lhe a vida.
54 Wayahina, Iesu eha me Iudea mataia ta‑ni‑awana, kate yai meagai ni‑tawanei. Ka tauna ine aitam papani anata nepena wayahina. Ka aitam meagai, ana wava Eparaim, tanoi mamaei. Ka tauna kadu a tau vi‑muni‑waiwai nui tanoi imamaei.
54 Em conseqüência disso, Jesus já não andava em público entre os judeus. Retirou-se para uma região vizinha do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ali se detinha com seus discípulos.
55 Ka tutana Itouvuha Toneina ana tuta vi‑hinahina, me Iudea habuhabui yai meagai kikitui ini‑tawanei, ivanevane iomomo meagai Ierusalem wayahina. Ka taui yai dewa tutuaina mamaei, e naona pai vi‑toa a veimea ivi‑muniei, e nuai ivo‑vi‑aiaia deina. Ka dewana na‑iakwa, taui ai pata toneina idedewei tunuhina.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muita gente de todo o país subia a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Ka tomotau‑naia Iesu inenenei. Ka tutana Manua Vito‑pota a papani nihenina imimini, taui yaiai matataui ivi‑tanatanaiei, ivona, “Medeina unuanua? Apaina onotona na‑omo Tonei taina wayahina, o eha?”
56 Procuravam Jesus e falavam uns com os outros no templo: Que vos parece? Achais que ele não virá à festa?
57 Kate tau vi‑nomu mata‑genai, kadu Parisi avaha veimea bagibagina iboui. Ka veimeana ivona aituhu aviyaivia Iesu ivaniahei, akanai taui nau‑wawani inꞌ‑omo tau eta‑naonao wayahia, ka aveta Iesu mamaei imataeda‑kwayavoni. Ka tau eta‑naonao inuanua memeanina Iesu ipoyꞌ‑avini, iyohoni deina.
57 Mas os sumos sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que todo aquele que soubesse onde ele estava o denunciasse, para o prenderem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.