Atos 10

Minaveha NT (MVN_JLB) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Ka aitam onoto meagai Sisarea wayahina mamaei, ana wava Korineliusi. Tauna me Rom yai tau nau‑havia ai tau eta‑naonao ananina aitam, ka tauna tau nau‑havia papani Itali wayahina veimeyei.
1 E havia em Cesaréia um homem por nome Cornélio, centurião da coorte chamada italiana,
2 Ka tauna aitam tau tapanono, ka tauna yana yoko nui yai dewa, Yaubada wayahina iaiwaodu. Ka kadu tuta tuta tauna tau payapayaya ivaitei am‑venena‑kavovo wayahina, ka auyewa aitamoata aitamoata wayahina tauna viama Yaubada wayahina.
2 Piedoso e temente a Deus, com toda a sua casa, o qual fazia muitas esmolas ao povo, e de contínuo orava a Deus.
3 Ka aitam tuta vinanavi niwanina wayahina, Yaubada yanꞌ anelose aitam omo Korineliusi wayahina yana dune nihenina. Ka tauna anelose‑nana dune‑vidovidohei, ka anelose‑nana honei, ivona, “Korineliusi!”
3 Este, quase à hora nona do dia, viu claramente numa visão um anjo de Deus, que se dirigia para ele e dizia: Cornélio.
4 Ka Korineliusi matamatauta, ka anelose‑nana dune‑vi‑anai, e ivona, “Kauvea, medeina?” Ka anelose‑nana ivona, “Yaubada avaha yam viama habuhabuna nononi, ka kadue yam ivaita habuhabuna tau payapayaya wayahi anamanei. Ka ataina tuta wayahina tauna nuanim, na‑ivaitem.
4 O qual, fixando os olhos nele, e muito atemorizado, disse: Que é, Senhor? E disse-lhe: As tuas orações e as tuas esmolas têm subido para memória diante de Deus;
5 Wayahina, wamke yam tau paisewa tupwai evi‑tunei ine meagai Iopa wayahina. Ka aitam onoto ana wava Simoni ya manua tania mamaei, ka ya paisewa vivane vahitau wagai vo‑vi‑aiaia. Ka tauna nui kadu aitam onoto ana wava Simoni mamaei, ka tauna ivi‑wahani Pita. Ka yam tau paisewa nau‑wawani Pita‑nana itua‑yauni imavinei baina wayahima.”
5 Agora, pois, envia homens a Jope, e manda chamar a Simão, que tem por sobrenome Pedro.
6 — ausente —
6 Este está hospedado com um certo Simão curtidor, que tem a sua casa junto do mar. Ele te dirá o que deves fazer.
7 Ka anelose‑nana ya vonana nau‑yehai, e ini‑tawanei. Akanai ka, Korineliusi ya tau paisewa ainua honei, ka kadue tau nau‑havia honei, tauna Yaubada vi‑ateteyei. Ka aitonu iomo wayahina.
7 E, retirando-se o anjo que lhe falava, chamou dois dos seus criados, e a um piedoso soldado dos que estavam ao seu serviço.
8 Ka aviani anelose‑nana ipupuei tauna aitonu mataedai deina. Iakwa, e vi‑tunei ine Iopa wayahina.
8 E, havendo-lhes contado tudo, os enviou a Jope.
9 Ka mana navia, taui etawana iomomo meagai Iopa wayahina, ka auyewa pouna wayahina avaha ivi‑maupwani. Ka Pita ivane manua hetana ya nuanua na‑viama.
9 E no dia seguinte, indo eles seu caminho, e estando já perto da cidade, subiu Pedro ao terraço para orar, quase à hora sexta.
10 Tauna viama ka am navovo ananina. Ka aniani apaina manua ivo‑vi‑aiaia. Ka Pita potapota aniani wayahina, e yana dune epei.
10 E tendo fome, quis comer; e, enquanto lho preparavam, sobreveio-lhe um arrebatamento de sentidos,
11 Ka ino‑dunedune‑nana nihenina wahuma dueyei am‑waei, ka aitam amane dueyei, ana dune kaleko ananina mutuna na nau‑punina wayahina ivo‑vi‑avini opupu‑me tanopia deina.
11 E viu o céu aberto, e que descia um vaso, como se fosse um grande lençol atado pelas quatro pontas, e vindo para a terra.
12 Ka kalekona nihenina vahitau tunina tunina imamaei, tupwai aei na nau‑punina, ka tupwai tanopia ivi‑dobwa‑niuniu neine mwata deina, ka tupwai manua iyaveyaveha wahuma. Nonova Yaubada vahitau‑naia habuhabui vito‑potei me Isiraeli wayahi, eha tꞌ‑awaehe ianiania.
12 No qual havia de todos os animais quadrúpedes e feras e répteis da terra, e aves do céu.
13 Ka Pita aitam movi nononi, veimeyei, ivona, “Pita, emini, e vahitau‑naia evunu‑neiei, e enꞌ‑ania.”
13 E foi-lhe dirigida uma voz: Levanta-te, Pedro, mata e come.
14 Kate Pita vonana vihahaiei, ivona, “Kauvea, eha‑ohota! Eha nau‑wawaniu adedewe deina. Iuna yau tupua a itoava tuta ataina wayahina, eha aitam tuta vahitau vito‑potana deina atꞌ‑ani.”
14 Mas Pedro disse: De modo nenhum, Senhor, porque nunca comi coisa alguma comum e imunda.
15 Ka tuta vꞌ‑inuana movina vinꞌ‑omo, ivona, “Yaubada avaha vahitau‑naia awa‑vidovidohei. Wayahina, eha nau‑wawanim eapa‑goyogoyoe.”
15 E segunda vez lhe disse a voz: Não faças tu comum ao que Deus purificou.
16 Ka tuta aitonu wayahina amanena vinꞌ‑omo Pita wayahina. Ka tuta aitonu wayahina vonaia nononi aitamoata deinake. Munia, amanena vane‑havine wahuma, e ino‑dunedune‑nana iakwa.
16 E aconteceu isto por três vezes; e o vaso tornou a recolher-se ao céu.
17 Ka Pita ya dune‑nana wayahina nuanua ananina, vivane anꞌ anamana aviani. Ka tuta aitamoata wayahina tomotau aitonu Korineliusi vi‑tunei manua‑nana ivaniahei, e ivinꞌ‑omo manua‑nana a tutu‑gana anꞌ awa wayahina.
17 E estando Pedro duvidando entre si acerca do que seria aquela visão que tinha visto, eis que os homens que foram enviados por Cornélio pararam à porta, perguntando pela casa de Simão.
18 Ka ivi‑hone, ivi‑tanai, ivona, “Yaiai, Simoni, tauna ivi‑wahani Pita, kaiwadi manua taina mamaei o eha?”
18 E, chamando, perguntaram se Simão, que tinha por sobrenome Pedro, morava ali.
19 Ka Pita manua‑nana hetana mamaei, ka ya dune‑nana wayahina nuanua. Ka Nuana Ahihinata vonei, ivona, “Pita, tomotau aitonu inenenem.
19 E, pensando Pedro naquela visão, disse-lhe o Espírito: Eis que três homens te buscam.
20 Wayahina, emini, ena‑opu wayahia, e nui una‑ne. Ka eha eva‑hamwahamwana dewana wayahina, iuna yauke tomotaui avi‑tunei iomo wayahima.”
20 Levanta-te pois, desce, e vai com eles, não duvidando; porque eu os enviei.
21 Akanai ka, Pita iopu wayahia, e ivona, “Yauke Pita, taua uneneneu. Ka aviani wayahina uomo?”
21 E, descendo Pedro para junto dos homens que lhe foram enviados por Cornélio, disse: Eis que sou eu a quem procurais; qual é a causa por que estais aqui?
22 Ka onoto‑naia vonei, ivona, “Aitam me Rom yai tau nau‑havia ai tau veimea ananina ana wava Korineliusi vi‑tuneai aomo wayahima. Ka tauna yana dewa tunutunuhina, kadu Yaubada vi‑ateteyei, ka kadu me Iudea habuhabui iapa‑vidovidohei. Ka aitam anelose ahihinata vonei tauna nau‑wawani viamem enꞌ‑omo, e yam nau‑wahe na‑nononi.”
22 E eles disseram: Cornélio, o centurião, homem justo e temente a Deus, e que tem bom testemunho de toda a nação dos judeus, foi avisado por um santo anjo para que te chamasse a sua casa, e ouvisse as tuas palavras.
23 Akanai ka, Pita onoto‑naia honei inu ya manua nihenina, e ioyomana ivi‑yawai. Ka mana navia Pita mini, ka yaiana tupwai meagai Iopa wayahina nui onoto‑naia itua‑yauni iomoi Sisarea.
23 Então, chamando-os para dentro, os recebeu em casa. E no dia seguinte foi Pedro com eles, e foram com ele alguns irmãos de Jope.
24 Ka mana navia meagai Sisarea ivaniahei. Ka Korineliusi avaha nuanua inꞌ‑omo. Wayahina, tauna yana yoko kadu yaiana ahiahina mai‑honei inau‑hohona ya manua nihenina, ipotapota Pita ya vinꞌ‑omana wayahina.
24 E no dia imediato chegaram a Cesaréia. E Cornélio os estava esperando, tendo já convidado os seus parentes e amigos mais íntimos.
25 Ka tutana Pita inuinu manua awana wayahina, Korineliusi omo, e tauna Pita matana ipeu, ka aena vi‑tupa‑gumi, e ya nuanua Pita wayahina na‑iwaodu.
25 E aconteceu que, entrando Pedro, saiu Cornélio a recebê-lo, e, prostrando-se a seus pés o adorou.
26 Kate Pita Korineliusi si‑vi‑mini ka vonei, ivona, “Au niau, yauke tomotau‑henai, wamke deinake. Eha nau‑wawanim ena‑iwaodu wayahiua.”
26 Mas Pedro o levantou, dizendo: Levanta-te, que eu também sou homem.
27 Ka Pita Korineliusi ainua iaipuipupu, e manua nihenina inuinu. Ka Pita avaha yoko ananina ipotapota dueyei,
27 E, falando com ele, entrou, e achou muitos que ali se haviam ajuntado.
28 vonei, ivona, “Itomi eha me Iudea avaha uanamanei itoai me Iudea ama veimea tutuaina eha tꞌ‑awaeheai nui kavi‑yaiana o nui kanau‑basekwa itomi yami manua nihenia. Nonova dewaia vito‑potana wayahiai. Kate Yaubada avaha viwaveneu eha nau‑wawaniu mani tomotau anꞌ‑apa‑goyogoyoe, ka kadu eha nau‑wawaniu mani tomotau amana‑giboe yai tupua tunina wayahi.
28 E disse-lhes: Vós bem sabeis que não é lícito a um homem judeu ajuntar-se ou chegar-se a estrangeiros; mas Deus mostrou-me que a nenhum homem chame comum ou imundo.
29 Wayahina, tutana Korineliusi ya tau paisewa iviameu nui amavina, yauke nui amavina, eha ata‑vihaihai. Ka avaha aomo. Ka tuta ataina yauke yau nuanua umataedau aviani wayahina uhoneu.”
29 Por isso, sendo chamado, vim sem contradizer. Pergunto, pois, por que razão mandastes chamar-me?
30 Akanai ka, Korineliusi vona‑nau‑pata, ivona, “Au niau, auyewa na nau‑punina iakwa, vinanavi niwanina wayahina, yaka babau ataina wayahina deina, yauke yau manua nihenina amamaei, aviama Yaubada wayahina. Ka aitam onoto vinꞌ‑omo‑kwayavoni adueyei mataua mimini, tauna ana kwama mahemaheina.
30 E disse Cornélio: Há quatro dias estava eu em jejum até esta hora, orando em minha casa à hora nona.
31 Ka voneu, ivona, ‘Korineliusi, Yaubada yam viama habuhabuna nononi, kadu yam ivaita habuhabuna tau payapayaya wayahi anamanei. Ka ataina tuta wayahina tauna nuanim, na‑ivaitem.
31 E eis que diante de mim se apresentou um homem com vestes resplandecentes, e disse: Cornélio, a tua oração foi ouvida, e as tuas esmolas estão em memória diante de Deus.
32 Wayahina, wamke yam tau paisewa tupwai evi‑tunei ine meagai Iopa wayahina. Ka aitam onoto ana wava Simoni ya manua tania mamaei, ka ya paisewa vivane vahitau wagai vo‑vi‑aiaia. Ka tauna nui kadu aitam onoto ana wava Simoni mamaei, ka tauna ivi‑wahani Pita. Ka yam tau paisewa nau‑wawani Pita‑nana itua‑yauni imavina baina wayahima.’
32 Envia, pois, a Jope, e manda chamar Simão, o que tem por sobrenome Pedro; este está hospedado em casa de Simão o curtidor, junto do mar, e ele, vindo, te falará.
33 Wayahina, eha ata‑vi‑kiwada, kate yau tau paisewa avi‑tune‑kwayavoni iomo wayahima. Ka kaiwa ananina, avaha eawaehei nui eomo. Ka ataina tuta itoai habuhabuai Yaubada matana anau‑hohona, ka aviani Kauvea veimeyem enau‑waheai, itoai yama nuanua anononi ana noe.”
33 E logo mandei chamar-te, e bem fizeste em vir. Agora, pois, estamos todos presentes diante de Deus, para ouvir tudo quanto por Deus te é mandado.
34 Ka Pita vonei, ivona, “Vona ahiahina, nuau avaha am‑haui, ka tuta ataina wayahina avaha anamanei Yaubada matana wayahina itoka tomotau habuhabuka yoko aitamoata, ka ya nuanua eha itoai me Isiraeli ama heta.
34 E, abrindo Pedro a boca, disse: Reconheço por verdade que Deus não faz acepção de pessoas;
35 Kate aituhu aviyaivia Yaubada imatamatautei, kadu aituhu aviyaivia yai dewa tunutunuhina, akanai Yaubada taui wayahi dewa‑haiawa.
35 Mas que lhe é agradável aquele que, em qualquer nação, o teme e faz o que é justo.
36 Nonova Yaubada itoka yaka Kauvea kadu yaka Tau Ito‑yavuha ana wava Iesu vi‑tunei omo itoai me Isiraeli wayahiaia. Ka tauna mataedai vivane nua gomagomanina kavaniahei Yaubada wayahina.
36 A palavra que ele enviou aos filhos de Israel, anunciando a paz por Jesus Cristo (este é o Senhor de todos);
37 Ka kadu itomi avaha viviwava‑nana unononi uanamanei. Naona Ioni Tau Bapitaiso omo naunau‑wahe, tomotau nau‑wawani inua‑vinana, ka tauna vi‑bapitaisoei. Ka munia, Yaubada Nuana Ahihinata Iesu venei, kadu ya bagibagi awaehei tauna vi‑putu papani Galili wayahina, ka papani Iudea nihenina ni‑keyekeyei, ka dewa ahiahina dedewei. Ka aituhu aviyaivia Satana veimeyei ivi‑kwanakwana ha, Iesu taui vo‑vi‑aiaiei ividoha. Iuna tuta tuta Yaubada ivaitei ya paisewa wayahina.
37 Esta palavra, vós bem sabeis, veio por toda a Judéia, começando pela Galiléia, depois do batismo que João pregou;
38 — ausente —
38 Como Deus ungiu a Jesus de Nazaré com o Espírito Santo e com virtude; o qual andou fazendo bem, e curando a todos os oprimidos do diabo, porque Deus era com ele.
39 Ka yauke Iesu a tau hae aitam. Ka dewaia habuhabui tauna dedewei me Iudea yama papani nihenina, kadu meagai Ierusalem nihenina adudueyei mataua. Tau vi‑meagai Ierusalem Iesu ai wayahina itutu‑pwatei, inau‑vi‑anigi.
39 E nós somos testemunhas de todas as coisas que fez, tanto na terra da Judéia como em Jerusalém; ao qual mataram, pendurando-o num madeiro.
40 Kate auyewa vꞌ‑itonuna yanꞌ aniga munia wayahina, Yaubada si‑vi‑mini‑havinei, ka si‑vinꞌ‑omanei adueyei.
40 A este ressuscitou Deus ao terceiro dia, e fez que se manifestasse,
41 Tomotau habuhabui eha ita‑dueye, kate itoai adueyei. Yaubada mai‑vi‑nua‑dadaneai avi‑tau hae anani Iesu wayahina. Wayahina, avaha Iesu mini‑havine anigea, itoai tauna nui amam, kadu tauna nui animnim.
41 Não a todo o povo, mas às testemunhas que Deus antes ordenara; a nós, que comemos e bebemos juntamente com ele, depois que ressuscitou dentre os mortos.
42 Ka Iesu veimeyeai tomotau anaunau‑wahei, Yaubada Iesu vi‑nua‑dadanei, e tuta pai nau‑yehata wayahina tauna tomotau habuhabuka nau‑yanahika, taui avaha aninigai, kadu itoka auyewana wayahina yawayawaika.
42 E nos mandou pregar ao povo, e testificar que ele é o que por Deus foi constituído juiz dos vivos e dos mortos.
43 Nonova tau apa‑taputapu aitamoata aitamoata tauna imai‑haeyei, ka hae‑nana taina deina. Aituhu aviyaivia Iesu ivitumahanei, Yaubada taui yai dewa goyona na‑nua‑piahi Iesu a wavea.”
43 A este dão testemunho todos os profetas, de que todos os que nele crêem receberão o perdão dos pecados pelo seu nome.
44 Pita ya vonana ipuipupu, ka eha ta‑vona‑yehai, ka Nuana Ahihinata iopu taui habuhabui ivanevaneneha wayahia.
44 E, dizendo Pedro ainda estas palavras, caiu o Espírito Santo sobre todos os que ouviam a palavra.
45 Ka taui ivi‑putu iaipuipupu movi tunina tunina wayahia,ka kadue Yaubada iawa‑davedavei. Ka me Iudea‑naia, taui Pita nui Iopa ini‑tawanei, iomo Sisarea wayahina, taui yai aidaba mamaei, ka nonova taui Iesu ivitumahanei. Ka avaha dewana idueyei nuai vi‑tupatupa ananina, iuna Yaubada avaha taui eha me Iudea awaehei Nuana Ahihinata ivaniahei. Akanai ka, Pita yaiana vonei, ivona,
45 E os fiéis que eram da circuncisão, todos quantos tinham vindo com Pedro, maravilharam-se de que o dom do Espírito Santo se derramasse também sobre os gentios.
46 — ausente —
46 Porque os ouviam falar línguas, e magnificar a Deus.
47 “Yaiau, udueyei. Tomotau taina avaha Nuana Ahihinata ivaniahei, nonova itoka me Iudea kavaniahei deina. Wayahina, eha aka pata ai bapitaiso daudau wayahina kavito‑pote.”
47 Respondeu, então, Pedro: Pode alguém porventura recusar a água, para que não sejam batizados estes, que também receberam como nós o Espírito Santo?
48 Wayahina, Pita yaiana veimeyei Korineliusi yana yoko nui ivi‑bapitaisoei Iesu a wavea. Iakwa, Korineliusi ya tomotau‑naia Pita iviamei nui imamaei auyewa aitonuata wayahina, ka Pita yai viamana awaehei.
48 E mandou que fossem batizados em nome do Senhor. Então rogaram-lhe que ficasse com eles por alguns dias.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.