Romanos 10
Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs AAI
1 Angmene, ‘Nanga pulu lelemú Isrel-yambuma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimbu piliipu ⸤na Poll-ni⸥ Pulu Yili-kene taki-taki popu topu mawa tepu moliu.
1 Taituwau ayu dogorou wanawanan au kok gagamin naatu au yoyoban i mi’itube ayu au sabuw Israel yawas hitab!
2 Enini Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma ‘Tondulu mundupu teamili.’ niku telemele mele na kanupu kapula nimbu simbu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma naa piliiku konjulemele akiliinga ⸤aku-sipu Pulu Yili-kene mawa tepu moliu⸥.
2 Anababatun a tur ao’owen Israel sabuw etei i God isan tibibobowen, baise i hai bobowen i men so’ob anababatun tafanamaim tebatabat.
3 Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemú mele naa piliiku, eni-enini piliiku ‘I-sipu temulú kene yambu sumbi-nílima molomulú.’ niku piliiku tiring. Akiliinga ‘Pulu Yili-ni enini ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanolemú ulele teamili.’ naa niring.
3 Anayabin ef mutufurin Godane enan i men hiso’ob, imih i taiyuwih hai ef tibimataren, naatu God ana ef mutufurin i bitih babanamaim men tema’am.
4 Krais-ni ‘Yambuma ⸤‘Na sika tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liilimú.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma pali Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanupili.’ nimba ⸤Moses-ni Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤sirim-ma⸥nga tondulale Krais-ni ‘mania pupili.’ nirim kanili.
4 Anayabin ofafar ana tur etei Keriso sinaf in yomanin isawar, saise sabuw iyab tibitumatum etei hinan hai ef namutufor.
5 Moses-ni sirim ung-manima piliiku liiku tingí yambuma Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba mele Moses-ni bukna topa kene nimba mele:nirim.
5 Moses ofafaramaim baimutufurit isan iti na’atube kubuna eo, “Orot yait Regah ana tur ebi’ufunun i boro nama.”
6 Akiliinga-pe ‘⸤Yesos Krais⸥ sika ⸤nanga nimba tinjirim⸥.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanombaliinga ung te i-sipa molemú:nimba ung te aku-sipa molemú.
6 Baise ef mutufurin, baitumatum tafanamaim bat enan i iti na’atube eo, “Men dogoromaim kwanao, ‘Yait boro au mar nayen, Keriso nab nare?’
7 Mola i-siku ningí:nimba molemú.
7 O yait boro inare me baban Keriso morobone inab inayen?”
8 ⸤Aku-sipa ungele kapula mólu. Pulu Yili-ni yambu sumbi-nílima nimba kanolemáliinga⸥ ungele nambulka nimba molemúye? I-sipa nilimú:nilimú. Ung nirim akili ‘⸤Yi-Nuim Kraisele⸥ sika ⸤oliunga tepa liili yili⸥.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ungele oliu-ni andupu nimbu silimulu ung kanili. Akili i-sipa mele:
8 Baise tur abisa ao i iti, God ana tur i wanawanamaim, awamaim, dogoromaim, baitumatum turaban nati i boun aki ao’orereb.
9 Eni sumbi-siku “Yesos yu ⸤nanga⸥ Auliele.” niku siku, eninga numanuna ‘Yu kulurum kene Pulu Yili-ni yu ónu-koleana topa makinjirim.’ niku tondulu munduku piliingí kene Pulu Yili-ni tepa liipa eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba.
9 Naatu awamaim ina’e’en Jesu i Regah naatu dogoromaim initumitum i morobone God iyawas maiye, o boro niyawasi.
10 Numanale-ni ⸤‘Yesos sika nanga nimba kulunjurum kene Pulu Yili-ni sika yu topa makinjirim. Yu nanga Auliele.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni eni kanupa kene, eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa eni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba we kanolemú. Numanale-ni niku piliilimili mele ‘Yambuma piliangi.’ niku kerale-ni niku silimeláliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú.
10 Anayabin o dogoromaim kubitumatum isan a ef boro namutufor, naatu awamaim kue’e’en isan boro yawas inab.
11 Aku-sipa ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:nilimú.
11 Bukamaim itit na’atube eo, “Orot yait i ebitumitum boro men biyan na’ohow.”
12 Bukna ‘tondulu munduku piliilimili yambuma’ nilimú akili Juda-yambumandu mindi naa nilimú. Juda-yambuma naa molemele yambu-lupamandu kepe pali nilimú. Yi-auli tiluele oliunga pali Yi-Auliele akiliinga oliu pali tilu-sipa nokulemú. Auliele yu walsiku ‘Na liiku tapunjui.’ niku mawa telemele yambuma pali lakupa tepa konjulimú.
12 God matanamaim Jew naatu Ufun Sabuw i ta’imon men tata’amih, nati Regah ta’imon etei hai Regah. Iyab isan te’afa’af boro ana toto ana buyoy tutufin etei nigegewasinih.
13 akiliinga oliu pali tilu-sipa nokulemú.
13 Anayabin, “Sabuw iyab Regah isan te’afa’af boro niyawasih.”
14 Aku lem ‘Yu sika. ⸤Yunu-ni sika tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku naa piliikuliinga “Tekunu lii.” niku nambi-siku yu walsingíye? Yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele temanele naa piliiku kene ‘Yunu-ni tepa liimba.’ niku nambi-siku tondulu munduku piliingíye? Yambu te-ni yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele nimba naa simba kene enini nambi-siku piliingíye?
14 Bo i men hinabitumitum boro mi’itube isan hina’af? Naatu tur men nan hinanonowar boro mi’itube hinitumatum? Naatu binanuyah men hinan hinabibinan boro mi’itube tur hinanowar?
15 “Ungele niku si-pai!” nimba liipa naa mundumba kene enini nambi-siku ungele puku niku singíye? Aku-sipa Pulu Yili-nga bukna ung te molemú, akili i-sipa mele:nilimú.
15 Naatu tur binanuyah men hiniyafarih hinatitit, tur boro yait nabinan? Bukamaim hikikirum na’atube, “Binanuyah God ana tur gewasin hibai hitit me hiwawastubun ana itinin i gewasin maiyow!”
16 Akiliinga-pe Isrel-yambu mare temani-kaiéle piliiku naa liiring. Akiliinga Asaya-ni nimba mele:nirim.
16 Baise Israel sabuw turihiwat tur gewasin hinowar naatu hitumatum. Anayabin Isaiah iti na’atube eo, “Regah yait boro aki abibinan nanowar?”
17 Akiliinga, Pulu Yili-nga ung niku silimele piliilimili ulu akili-ni yambuma-ni ‘⸤Krais⸥ sika. ⸤Yu-ni sika na tepa liipa mindili nolka kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku piliilimili kupulanumele akisinjilimú. Ung niku silimele piliilimili akili Krais-nga ungele.
17 Isan imih, baitumatum i tur tanonowar imaim emamatar, naatu tur abisa tanonowar i Keriso ana turane enan.
18 Akiliinga-pe na-ni walsipu kene: ‘Isrel-yambuma enini ⸤ung ili⸥ naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu, ⸤aku naa niker⸥. Enini aima sika piliiring. ⸤Akili Pulu Yili-nga bukna ung te molemú:⸥⸤ung te aku-sipa molemú.⸥
18 Baise ayu abibat, nati sabuw tur men hinowar? En sabuw i tur hinowar” Fanah tit kamar tutufin etei bai, naatu hai tur i tit tafaram ana yomanin etei hinowar.
19 Alsupu ung te walsipu kene: ‘Isrel-yambuma ung ilinga pulele naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu. Aima sika piliiring. Moses-ni ⸤Isrel-yambumandu Pulu Yili-nga⸥ ung te nirimele ui niambu:nirim.
19 Iban abibat maiye, Israel sabuw tur men naniyan hibai? Tur hinowar naatu Moses wantoro’ot eo,
20 ⸤Sika Isrel-yambuma-ni ‘Oliu mendepulu Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku piliiringeliinga-pe⸥ Asaya-ni kepe aku-sipa ⸤Isrel-yambuma⸥ pipili naa kolupa mundu-mong naa tenjipa kene ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te ⸤Isrel-yambu-talape ulsukundu yambumandu⸥ sumbi-sipa nimba mele:nirim.
20 Naatu Isaiah itafofor eo, “Sabuw iyab ayu men tenunuwuhu, i ayu hitita’uru; sabuw iyab ayu isou men hifefeyan i isah airerereb.”
21 Isrel-yambumandu Asaya-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te wasie nimba mele:nirim.
21 Baise Israel sabuw isah iti na’atube eo, “Mar manin maiyow ayu sabuw baifanasairayah naatu dogoroh fokarin isah umou abora’ah abat ao kwana kwai’ufnunu.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.