Mateus 11
Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs AAI
1 Yesos-ni yunga lumbili anduli yi rurepundu yunga kongunale tinjingí mele mani sipa pora sipa kene, yu kolea kanili mundupa kelepa kolea Gallalli distrik taon-manga andupa ung-mani sipa, ung-bo tonjupa, ⸤Pulu Yili-nga⸥ ungele nimba sirim.
1 Jesu ana bai’ufununayah nah 12 roube’aten tur bitih ufunamaim efan nati itumar naatu na Galilee wanawanan bar merar afa imaim sabuw i’obaibiyih naatu binan.
2 ⸤Pulu Yili-ni “Nanga yambuma nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim⸥ Kraisele-ni ulu-tonduluma tirimeliinga Jon ka-lkuna pepa piliipa kene, “Yesos-ndu i-sipa i-sipa walsiku piliinjangi.” nimba yu lumbili anduli mare Yesos mulurumna liipa mundurum.
2 John Baptist dibur bar ma’am Jesu bowabow bigan nowar, basit ana bai’ufununayah orot afa iyunih hin Jesu hibatiy.
3 Yi kanuma Yesos mulurumna oku yu walsiku piliiku niku mele: “Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te “Liipu mundumbu.” nimba, nimba panjurum yili ‘Ombá.’ nimbu nokupu molemulu kanili nu mola te-lupa ombáliinga nokupu molamiliye?” niring.
3 “Ku’o anowar, John isa eo anonowaraban o iti ina, ai aki boro orot tabo isan anama anakaif?”
4 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Eni ya kanokumele mele kepe piliikimili mele kepe puku Jon niku si-pai.
4 Jesu iyafutih eo, “Kwamatabir kwan abisa kwa’i’itin naatu kwanonowar i John ana tur kwana’owen.
5 Mong kis lili yambuma mongale-ni kanuku, kimbu kis lili yambuma kapula anduku, kuru-laká núlima bo-kangi angiliipa, kum sílima kumele-ni ung piliiku, kolupa lílima lomburuku ola molemeleko, korupa púlima temani kaiéle topu siliu piliilimiliko kanili. Aku-siku Jon-ndu niku sai.
5 Matah fim higewasin, ah kafikafirih higewasin hibat tereremor, sabuw biyah kokom ani’anih etei higewasin, tainih gugurih tur tenonowar, murumurubih hiyawas maiye timimisir, naatu Tur Gewasin i yababan sabuw isah tibibinan.
6 Na kanuku kene ‘Yu sika yi kanili molemú.’ niku tondulu munduku piliiku kene, alsuku numanu tale naa panjiku mulungí yambuma Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.” nirim.
6 Orot yait ayu asisinaf isan erekasiy auman ebitumatum, i boro men baigegewasin nab.”
7 Jon-nga lumbili andúlima pungí puring kene Yesos-ni alsupa yambu pulele máku toku muluringmandu Jon-ndu nimba mele: “⸤Kolea-wakana Jon-ni no liinjipa mulurum kene⸥ eni kolea-waka kanuna nambulkari kanungí puringiye? Lkepanie mele popuremi-ni topa lop-lope tenjipa mulurum te kanungí puringiye?
7 John ana bai’ufununayah hinan ufut, Jesu sabuw ibatiyih, “Arar yan kwatit kwanan John abisa sisinaf itinamih kwanot kwan? Kotar wadar i’inuwas inu’in itinamih kwan?
8 ⸤Mólu kanili. Taki-taki kanolemele mele kanungí naa puring lem⸥ ulu nambulkari kanungíndu puringiye? Yi te mulumbale aima kaíma pakupa mulurum-na kanungí puringiye? Akili móluko. Yambu mulumbale aima kaíma pakolemelema yi nuim kingimanga lkuna mindi molemele kanili.
8 Ai abisa itinamih kwan? Orot eabur gewas batabat itinamih kwan? Baise sabuw hai abur gewasin i bar gewasihimaim tema’am.
9 “⸤Aku-sili te kanungí naa puring lem⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba sili yi te kanungí puringiye? Akili sika akiliinga-pe na-ni enindu nimbu siker: “Jon yu sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba sili yi te akiliinga-pe yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa nimba sili yi we te mólu.” niker.
9 Kwa’o anowar, abisa itinamih kwan, dinab orot? Turobe, baise a tur ao’owen iti orot i dinab etei natabirih.
10 Yunu-ni Pulu Yili-ni ui “Liipu mundumbu.” nirim yilinga kupulanumele tepa mimi tímu kanili. Yi kanilindu Pulu Yili-nga bukna sukundu molemú ung te i-sipa mele: ‘⸤Pulu Yili-ni yunga Málalendu nimba mele:⸥nirim.’ ung kanili bukna molemú.
10 Anayabin iti orot John isan i Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum.
11 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ui ma-koleana muluring yambumanga te No-Liinjili Jon-kene kapula mólu. Jon ola-kilia mele. Akiliinga-pe ekupu ena konale wendu okum. Ena kanili Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambumanga te aima bi naa molupa aima korupa puli yambale ola-kilia; Jon yu mania-kilia.” niker. ⸤Ui muluring yambuma mania mele; ekupu na ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga numanu kaí pemba yambuma olandupa mele.⸥
11 “Anababatun a tur ao’owen John Baptist baibin hitatoub wanawanahimaim i orot gagamin ta hitoub hiyai. Baise orot yait mar ana aiwobomaim ebikek boro John nan natabir.
12 Jon ui naa mulupili ung-manima molemú buk Moses-ni turum-ma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siku bukna turing bukma kene, buk akuma-ni Pulu Yili-nga ungma niku siku, Jon kene Pulu Yili-ni “Eni nokumba yi-nuim te liipu mundumbu.” nimba, nimba panjurum yili kene unglí mele ungma niring. Akiliinga-pe Jon urum kene yandupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú ulele aima tondulu mundupa wendu omba yunga ele-túma topa mania mundulimúko; yi tondulu púlima-ni ulu akili ambulungíndu tondulu munduku karaye teku liingí tekemeleko.
12 John Baptist bibinan ana veya na iti boun titit, sabuw fairih i mar ana aiwob bain isan hai fairamaim hibiturafef.
13 — ausente —
13 Anayabin Dinab oro’orot naatu ofafar bukamaim hikikirum i hima hio inan John natit.
14 Ung te nimbú tekerale piliimulú niku piliiku liingí lem piliangi. Pulu Yili-nga bukna “⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba simba yi⸥ Illaija ombá.” nirim yi kanili Jon-ndu nirim.
14 Imih iti tur inanowar bainamih inakokok na’at basit kubai, anayabin dinab orot Elijah matabir maiye namih hio kikirum, i John ana efan bai na titika.
15 Ya niker mele kum angiliimú yambuma-ni aima mimi-siku piliai!” ⸤nirim.⸥
15 Imih o yait tain nama’am na’at tur inanowar.
16 “Ekupu mana molemele yambuma nambulka méle te kene enini manda lepu nimbúnje? ⸤Enini molemele mele i-sipu nimbu sambu:⸥ Enini yambuma máku tolemele koleana kangambulama pepi pereku molemele mele. Kangambula kanumanga mare-ni ne anju molemele kangambula mare ⸤wasie pepi pereku mulungí kupulanum te koruku kelku kene⸥ eninindu walsiku kene niku mele:
16 “Itinin boro abisa’amaim iti boun ana sabuw isah anao kwanowar, sabuw iti boun hai itinin i kek gidigidih ahar efanamaim tema, hai ofonah bairi fafowamih tibi’afa’afa na’atube.
17 nilimele. ⸤Ekupu molemele yambuma enini kangambula kanuma mele molemele.⸥
17 ‘Aki tabin ana ew atatabor,
18 ⸤Na kene No-Liinjili Jon kene olsu-ni nilimbulu ungma enini piliiku kis piliilimili; telembulu mele kanuku kis piliilimiliko⸥. Jon omba kene ga kene no-waen kene naa nomba mulurumeliinga ⸤kanuku kis piliiku kene⸥ niku mele: “Yunga numanuna kuru te molemú.” niring.
18 “John nan ana veya’amaim i yohar naatu harew fokarih men tom, naatu sabuw etei hio, iti orot i yoyom koun hiyen ema’am.
19 Pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili omba ga kene no-waen kene nurum kene ⸤kanuku kis-ko piliiku kene⸥ niku mele: “Yu ga pulele nomba kis piliipa, no-waen pulele nomba kelep topa telemú yili. Yu ku-moni-takis liili yima kene, ulu-pulu-kis telemele yambu-wema kene ‘Yu-kene pulu lipili wasie tapú-topu molamili.’ nimba telemú.” nilimeleko. ⸤Enini aku-siku Jon kanuku kis-ko piliilimili. Na kanuku kis-ko piliilimili.⸥ Akiliinga-pe piliipa kungnjuli ulu-pulele Pulu Yili-kene pelemú-na yu-ni telemú mele kanuku kene ‘Papu telemú.’ ningí.” nirim.
19 Baise Orot Natun nan i bay eaa, harew fokarin tom, sabuw etei hio, ’Iti orot kwa’itin, anaa, anatom kakafin! Kabay o’onayah naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah bairi hiof tema’am.’ Baise God ana so’ob i turobe sinafumaim tit yabin emamatar.”
20 Aku nimba kene Yesos kolea ui andupa ulu-tondulu pulele tirim koleamanga ⸤muluring yambuma⸥ yunu-ni tirim mele kanuku kene eninga ulu-pulu-kísima kanuku kis piliiku munduku kelku numanu topele naa turing kanupa kene yunu-ni enini ung-mura sipa kene nimba mele:
20 Bar merar moumurih maiyow Jesu ina’inanen moumurih na’in sinaf, baise sabuw men hikokok boro hai kakafihine hisisinaf dogor baikitabir hitab, imih Jesu yan so’ar iuwih eo.
21 “Kolea Korasin kene Besaida taon-selenga ⸤molemele yambuma⸥ mindili noku aima molku kis-singí! Kolea akuselenga sukundu ulu-tondulu pulele tirindu ⸤akiliinga-pe akuna molemele yambuma numanu topele naa tolemele⸥. Kolea-auli Taya kene Saidon-selenga sukundu ⸤ulu-tondulu te naa tirindu akiliinga-pe kolea kanuselenga sukundu⸥ na-ni ulu-tondulu aku-sipu telka kanolkemelanje kolea kanuselenga ⸤yambuma-ni⸥ enini ulu-pulu-kis telemelema kórunga munduku kelku, liiku bulu siku, numanu topele tolkemela.
21 “Kwa Chorazin sabuw bai’akir kakafin boro kwanab, naatu kwa Bethsaida sabuw bai’akir kakafin boro kwanab! Iti ina’inan kwa biyamaim asisinaf, Taiya sabuw naatu Sidon sabuw wanawanahimaim atasisinaf na’at, marasika boro ar faifuw kakafih hita’osen, yuh wah gao hitarab, hai kakafihine dogor baikitabir hitabaika.
22 Akiliinga na-ni enindu nimbu siker: “Penga kot enale wendu ombá kene kolea Taya kene Saidon kanuselenga ⸤yambuma ulu-pulu-kis telemeláliinga⸥ eninga kot kelú mele pemba. Akiliinga-pe eni kolea Korasin kene Besaida-selenga ⸤yambuma na-ni ulu-tonduluma tirindu kene kanuku kene numanu topele naa turingeliinga⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli-mele pemba.”
22 Baise a tur aowen, baibatebat ana veya’amaim Taiya sabuw naatu Sidon sabuw hai baikwatutunen i boro ana fofonin, baise kwa abai kwatutunen boro tafan hiya’abar kwanab.
23 “Kapeniam taon-na ⸤yambuma eni⸥ ‘Mulú-koleana pupu molamili.’ niku piliikimiliye? Akili kapula mólu. ⸤Eni nanga ungma taki-taki piliilimili akiliinga-pe numanu topele naa tolemeláliinga⸥ eni kolea kísina puku mulungí. Eninga koleana sukundu ulu-tondulu pulele tirindu ⸤akiliinga-pe eni numanu topele naa turing⸥ . Kolea-auli Sodom sukundu ⸤ulu-tondulu te naa tirindeliinga-pe kolea kanuna sukundu⸥ na-ni ulu-tondulu aku-sipu telka kanolkemelanje yambuma numanu topele tolkemela, pe ekupu kepe kolea kanili we lelka.
23 Naatu kwa Capernaum sabuw wab yen maramaim inu’in boro nare moroboyah hai efanamaim na’in. Ina’inan iti boun kwa biyamaim asisinaf marasika Sodom sabuw biyahimaim ata sisinaf na’at, iti boun ana veya i boro tama.
24 Akiliinga na-ni eni ⸤Kapeniam yambumandu⸥ nimbu siker: “Kot enale wendu ombá kene kolea Sodom ⸤yambuma ui ulu-pulu-kis pulele sika tiringeliinga-pe⸥ eninga kot kelú mele pemba. Akiliinga-pe eni kolea Kapeniam ⸤yambuma na-ni ulu-tondulu tirinduma kanuku kene numanu topele naa turing yambuma,⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli-te mele pemba.” niker.” nirim.
24 Baise a tur ao’owen, baibatebat ana veya, Sodom sabuw hai baikwatutunen i boro ana fofonin, baise kwa a baikwatutunen boro tafan hiya’abar kwanab.”
25 Ena akumanga Yesos-ni nimba mele: “Tata, Mulú-Ma-sele Nokukunu Mollu Yi-Nuimele, na-ni nu-kene ‘Angke’ niker. “Oliu piliipa kungnjuli pelemú. Oliu-oliuliu ungmanga puluma pali piliipu konjulimulu.” niku piliilimili yambuma enini na-ni ekupu teliu ulumanga pulele nu-ni ‘Naa piliangi.’ nikunu naa niku sirinu. Yambu kangambula-pame mele molku na-ni niliu ungma kum teku molemele yambuma mindi na-ni teliu ulumanga pulele ‘Piliangi.’ nikunu, enini niku sirinu kaniliinga nu kape nimbu ‘Papu tirinu.’ niker.
25 Nati ana veya’amaim Jesu yoyoban eo, “Tamai mar tafaram ana Regah a merar ayiyi, anayabin not gewasih sabuw so’oso’obayah hai notamaim ibun wa’ir ma’am natunat bereberefiy biyahimaim iwa’an ebirerereb.
26 Sika, Tata, nu-ni ‘aku-sipa wendu ombá kene numanu simbu.’ nikunu aku-sikunu tirineliinga ⸤aku-sipa wendu okum⸥.” ⸤nirim.⸥
26 Turobe Tamai, abisa kokokomaim isinaf temamatar imih gewasin.
27 ⸤Pulu Yili-ndu aku-sipa nimba kene kelepa yambu muluringmandu nimba mele:⸥ “Mélema pali Tata-ni na sirim. Yambu te-ni Málale aima sika molemú mele piliipa kanupa bi silimú yambu te mólu; Lapale-ni mindi yu kanupa bi silimú. Yambu te-ni Lapa aima sika molemú mele piliipa kanupa bi silimú yambu te mólu. Málale-ni mindi kanupa bi silimú; Málale-ni ‘Lapa liipu ora sambu.’ nimbá yambuma enini Lapa kanuku bi singíko.
27 “Sawar etei’imak i ayu Tamai itu. Men yait ta so’ob ayu i God Natun, naatu men yait ta so’ob God i ayu Tamai, imih sabuw iyab ayu arurubinih boro ani’obaiyih i auman hiso’ob God i ayu Tamai.
28 “Eni kongun mindili siku telemele yambuma kene, numanuna buni telemú yambuma kene, na moliuna wai. Ungí kene na wasie numanu tiluna pumbaliinga na-ni ‘Numanu waengu nipili kóru molai.’ nimbú.
28 “Kwa iyabowat bit kwa’abar tun rarabi, kwana ayu biyau, ayu boro efan anit kwaniyarir.
29 Nandu “Nunga kongun tellu mele wasie tenjambili. Nu nanga ung-bo tunjuliele molani. Nunga ung niníma piliipu liipu molambu.” niku teai. Na táka-nimbu molupu, yambuma-ni na teku kis-silimele kene piliipu mundupu kelepu moliáliinga ya niker mele eni na molumbuna oku tingí kene eninga numanuma waengu nimbá.
29 Ayu au bai’obaiyen hamehamen kwanab kwani’ufunun, anayabin ayu i taiyuwu ayara’iyu anutanub, imih kwanan ayu biyu’umaim boro biya tuniwa’an.
30 Nanga kongun teliále wasie teambili kene we-we sikunu tiní. Méle penta nílima mindi siliáliinga moliuna wai.” nirim.
30 Anayabin ayu au bai’obaiyen i kiririn imih an bi’obaiyi i boro hamehamen.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.