Marcos 3

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pe walse Yesos pupa Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ung piliiring lku tenga purum. Lku kanuna yi te mulurum, yunga ki te kamu kolupa kukurum.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Kanu-kene akuna muluring yi mare-ni ‘Yesos-ni ulu te tepa kis-simba kene yu kot tenjimulú.’ niku ulu mare ⸤taki-taki koruku molku kene⸥ ‘⸤Kóru molemulu⸥ kongun-Sambat kene yu-ni yili tepa kaí tembanje kanamili.’ niku yu mimi-siku kanuku muluring.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 Yesos-ni kima kolupa kukurum yi kanilindu nimba mele: “Yambuma molemelena oku ola angiliui.” nirim.
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Kanu-kene yimandu nimba mele: “Kongun-Sambat kene ulu nambulka ulu te kapula temulúye? ‘Sambat enaliinga ung-manele-ni “Teai.” nilimú mele teamili.’ nimbu yambuma liipu tapunjumulú kene kapula mola tepu kis-simulú kene kapulaye? ‘Naa kolangi kona pangi.’ nimbu temulále kapula mola topu konjumulále kapulaye?” nimba walsurum kene piliikuliinga enini ung te pundu toku naa niku we muluring.
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 Yu-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene arerembi kolupa enini yili kondu naa kuluring kanupa kene lakupa numanu buni liipa kene ki kolupa kukurum yilindu nimba mele: “Nunga kili sunu si.” nirim kanu-kene yili-ni yunga kili sunu sirim kene ki kolupa kukurumele alsupa kam-kamu kaí lirim.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 ⸤Yesos-ni aku tirim-na kanuku kene⸥ Perisi-yima pena puku, enini kene yi nuim king Erot-nga talapena yima kene máku toku “Yu nambi-sipu topu konjumulúye?” niku kupulanum te kururing.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 Yesos kene yu lumbili andúlima kene enini numú Gallalli puring kene yambu aima pulele lumbili puringko. Kolea Gallalli distrik yambuma kene, Judia distrik yambuma kene, kolea-auli Jerusallem yambuma kene, Idumia distrik yambuma kene, no Jodan nekendu lelemú koleamanga yambuma kene, kolea-auli Taya kene Saidon-sele lirim koleamanga yambuma kene, kolea akumanga muluring yambu aima pulele Yesos uluma tepa mulurum mele piliiku kene yu mulurumna uring.
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 — ausente —
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Yesos-ni yambu pulele tepa kaí tirim kilia yambu kuru lupa-lupa turumuma-ni ‘Yu ambolamili.’ niku yu angiliirimna nondupa pungíndu si-si siring kilia Yesos-ni yunga lumbili andúlimandu nimba mele: “Yambu aima pulele oku molemele. Yambuma na molumbuna nondupa oku si naa sangi akiliinga nona andolemú sip te nondupa meku oku nosangi. Na molumbuna yambuma nondupa oku si singí kene sipna sukundu pumbu.” nirim.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 — ausente —
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 ⸤Yambumanga numanuna⸥ kuru muluringma-ni yunu kanuku kene taki-taki koporungu languku tondulu nangale toku kene niku mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale.” niring,
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 akiliinga-pe Yesos-ni eninindu nimba mele: “Yu ⸤sika⸥ molemú akili ⸤yambuma-ni naa piliangi akiliinga⸥ aima naa niku para sai!” nirim.
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 ⸤Penga walse⸥ Yesos yunu ma-pangi tenga ola pupa kene ‘yu-yunu kene wasie tapú-topu molamili.’ nimba piliirim yimandu “Wai.” nirim kanu-kene yu mulurumna uring.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 Uring yimanga yi engkaki-rurepu liipa, yu kene wasie tapú-toku molku, “Enini nanga kongunale tenji-pangi liipu mundumbu yima molangi.” nimba enini makó turum. ‘Enini koleamanga anduku Pulu Yili-nga temani kaiéle toku si-pukuliinga, yambumanga numanuna kuru molombama toku makurungí tondulale enini-kene pembaliinga anduku toku makurangi liipu mundumbu.’ nimba yi rurepu kanumandu aku-sipa makó turum.
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 — ausente —
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 Yi rurepu makó turum kanumanga bima i-sipa mele: Saimon (yunga bi te Pita) yunu kene,
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 Seperi málu Jemis kene, Jemis angin Jon kene, (elsele bi te Boanakes sirimuko. Boanakes yunga ung-pulele Mulú Túlieliinga Málu-sele), elsele kene,
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 ⸤Pita angin⸥ Endru kene, Pillip kene, Batollomiu kene, Matyu kene, Tomas kene, Alpias-nga málu Jemis kene, Tadias kene, “Oliu Juda-yambuma oliuliu gapman molamili.” niring talape-yi Saimon kene,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 Judas-Iskeriot, Yesos penga liipa ele-túma sirim yili kene, ⸤yi akuma ‘yunga kongunale tenji-pangi liipu mundumbu.’ nimba makó turum yima⸥.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Kanu-kene Yesos kene yunga lumbili andúlima kene enini lku tenga lkundu puring kene yambu pulele akuna oku liiku máku toku muluring akiliinga enini langi nungí ena-mong te kepe aima naa lirim.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Kanu-kene Yesos-nga memi-tilu yambuma ⸤Yesos-ni aku-sipa tirim mele⸥ piliiku kene “Kangale aima kelep tum.” niku yunu liingí uring.
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare Jerusallem molku uring yi kanuma-ni niku mele: “Kurumanga nuim Belsipull Yesos-nga numanuna molupa kene yunu tondulu silimú-na mindi yu-ni kuruma topa makorolemú.” niring.
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 Aku-siku niring piliipa kene ⸤Yesos Seten-kene ele-tu yisele muluringlieliinga ‘Seten-ni yu naa liipa tapunjulka aima mólu!’ nimba⸥ Yesos-ni eninindu “Wai.” nimba kene eninindu ung-eku topa nimba mele: “Seten-ni Seten yunu nambi-sipa topa makurumbaye?
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Yambu-talape te numanu tiluna naa pupili molku suku-singina oe panjiku eni-enini ele teku lupa-lupa molemele kene talape kanili pora nilimú.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 ⸤Mola⸥ lku tiluna pelemelé yambuma numanu tiluna pupili naa molku eni-enini ele telemele kene yambu-talape kanili sungu siku lupa-lupa molemele.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Aku-sipako, Seten-ni yunga kuru te makurulkanje aku-sipako telkaliinga yunga talapele kene ele akili telka. Pe yunga talapele kapula naa molkemela. Pora nilka.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 “Yi tondulu puli te-ni yunga lkuli nokupa konjulimú kene yi te-ni we kapula lkundu omba mélema wa liipa memba pulimúye? Akili kapula mólu. Ui wa nuli yili-ni yi tondulu pulieliinga kimbu kima ka sipa nosupa kene penga yunga lkuna kapula omba mélema wa liilimú kanili.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 “⸤Akiliinga⸥ na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambuma-ni ulu-pulu-kisma teku ⸤Pulu Yili⸥ ung-taka tonjuku niku kis-silimele uluma kene, eninga ulu-pulu-kis wema kene pali ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 Akiliinga-pe yambu te-ni Mini Kake Tiliele ung-taka tonjupa, nimba kis-sipa, marake telemú yambale yu Pulu Yili-ni aku-sipa ulu-pulu-kis telemúma ‘Mania naa pupili.’ nimba aima kanupa konde naa tenjimba. ‘Taki-taki pepa mindi pupili.’ nimbá.” niker.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ nirim.
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Enini “Yu kuru te yunga numanuna molemú.” niringele ⸤aku-siku Mini Kake Tiliele niku kis-siringeliinga piliipa kene⸥ Yesos-ni eninindu aku-sipa nirim.
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Kanu-kene yambu pulele mania ⸤molku⸥ Yesos-ni ⸤ung-bo tonjupa mani sirim ungma piliiku⸥ muluring kene yunga anum kene anginipili kene yu-kene ung ningíndu oku pena angiliiku “Yu-kene ung niamili upili.” niku, niku munduring kene yambuma-ni yunundu niku mele: “Aminie kene angenali kene nu-kene ung ningíndu oku pena angiliimili.” niring.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 — ausente —
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 Yesos-ni eninindu pundu topa ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Nanga anum naeye? Nanga anginipili nameléye?” nimba kene,
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 yunga ungele mania molku ung piliiku muluring yambuma nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Yambu ima nanga anum kene nanga anginipili kene molemele.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Pulu Yili-ni “Teai” nilimú mele akili piliiku liiku telemele yambuma nanga anum kene nanga anginipili kene nanga kimulupili kene molemeláliinga aku-sipu niker.” nirim.
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.