Marcos 12
Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NVT
1 Walse Yesos-ni ⸤Juda-yambumanga yi-aulimandu⸥ ung-ekuma enini topa simbandu ung-eku te i-sipa turum: “Yi te-ni unji-waen punie tepa kene pala tirim. Unji-waen-mong kambiliipa nami-nami sipa no-waen monjumbandu puniena sukundu luikolu te ukupa tepa mimi tepa kene, penga punie nukungí lku-takaé te polu kulupa ola takurum. Yi mare kanupa liipa kene eninindu nimba mele: “Nanga puniele tápu tenjiku unji-monguma lkeku nokunjangi. Penga waen-mong polu tomba kene monguma moke tepu, kongun tinjingí méle-mare eni liangi, méle-mare na liambu.” nimba punie kanili enini sipa kene yu kolea ⸤sulu⸥ tenga pupa mulurum.
1 Então Jesus começou a lhes ensinar por meio de parábolas: “Um homem plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao seu redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
2 Kanu-kene penga waen-mong polu tomba tirim kene punie pulu yili-ni yunga kendemande-yi te liipa mundupa “Nanga waen-mongma sangi pukunu liiku menjiku wani pui.” nimba punie nukuring yima muluringna liipa mundurum.
2 No tempo da colheita da uva, enviou um de seus servos para receber sua parte da produção.
3 Akiliinga-pe kendemande-yili ⸤urum kene⸥ punie nukuli yima-ni yunu ambolku liiku kimbulú-ni toku waen-mong mare naa siku “Anju we pui.” niku liiku munduring.
3 Os lavradores agarraram o servo, o espancaram e o mandaram de volta de mãos vazias.
4 Alsupa punie pulu yili-ni kendemande-yi te liipa ⸤“Nanga waen-mongma liinji-pui.” nimba liipa⸥ mundurum. Akiliinga-pe yunu ⸤urum kene⸥ punie nukuli yima-ni yunu ambolku liiku kene toku pengale toku siku yunu teku kis-singíndu ‘Pipili kulupili.’ niku ulu kis mare tiring.
4 Então o dono da terra enviou outro servo, mas eles o insultaram e bateram na cabeça dele.
5 Alsupa punie pulu yili-ni kendemande-yi te liipa mundurum kene enini yunu toku kunjuring. Alsupa kendemande-yi mare pulele wasie liipa mundurum, akumanga mare wale pulele kimbulú-ni lakuku toku, mare toku kunjuring.
5 O próximo servo que ele mandou foi morto. Outros servos que ele enviou foram espancados ou mortos,
6 Kanu-kene punie pulu yili yunga yi tiluele mindi mulurum, yunga málale, yunu numanu munjurum kangale. Yu-ni ⸤numanale-ni piliipa kene⸥ ‘ ‘Nanga kangale’ niku pipili kolku liiku ai siku, yu waen-mong mare singí.’ nimba piliipaliinga yunga málale kamu liipa mundurumko.
6 até que só restou um: seu filho muito amado. Por fim, o dono o enviou, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
7 Akiliinga-pe punie nukuli yima-ni punie pulu yilinga málale ombá urum kanuku kene eni-enini niku mele: “Andi okum yili penga lapanga moya-méle simbama liimba yili okum. Yu topu konjupu punie ili oliu kamu liamili.” niku kene
7 “Os lavradores, porém, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
8 enini yunu ambolku liiku toku konjuku ⸤yunga ónale⸥ puniena toku ulsukundu munduring.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
8 Então o agarraram, o mataram e jogaram seu corpo para fora do vinhedo.
9 ⸤Yesos-ni ung-eku akili topa pora simbandu Juda-yambumanga yi-auli kanumandu walsipa kene nimba mele:⸥ “Punie nukuli yima-ni aku-siku tiringeliinga penga punie pulu yili-ni enini-kene nambulka ulu te tembaye? Yu omba yi kis kanuma topa konjupa kene ‘Yi mare-ni lupa puniele nokunjangi.’ nimba liipa simba.” ⸤nirim.⸥
9 “O que vocês acham que o dono do vinhedo fará?”, perguntou Jesus. “Ele virá, matará os lavradores e arrendará o vinhedo a outros.
10 ⸤Yesos-ni Pulu Yili-nga Juda-yambuma nukuring yima-ni yunu toku kunjingí mele piliipa kene eninindu nimba mele:⸥ “Pulu Yili-nga bukna sukundu ung-mani te kanuku naa piliilimiliye? ⸤Ung akili i-sipa mele:⸥
10 Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular.
11 nimba molemú kanili.” nirim.
11 Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?”
12 ⸤Juda-yambumanga yi-auli kanuma⸥ Yesos ung-eku turum kanili piliiku kene enini yunu toku kunjingí teku muluring akili yu-ni nirim piliiku kene enini yu ka singí tiring akiliinga-pe yi-auli kanuma-ni we-yambuma mundu-mong tenjikuliinga yu liiku ka naa siring. Yunu munduku kelku puring.
12 Os líderes religiosos queriam prender Jesus, pois perceberam que eram eles os lavradores maus a que Jesus se referia. No entanto, por medo da multidão, deixaram-no e foram embora.
13 Penga walse ⸤Juda-yambumanga yi-aulima-ni⸥ Perisi-yi mare kene yi nuim king Erot-nga talapena yi mare kene liiku máku toku, “‘Yesos-ni ung te nimba kis-sipili. Nimba kis-simba kene yunu tepu kis-samili.’ niku i-siku yundu niangi.” niku Yesos mulurumna liiku munduring.
13 Mais tarde, os líderes enviaram alguns fariseus e membros do partido de Herodes com o objetivo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
14 Liiku munduring yima-ni Yesos mulurumna oku yunundu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu piliilimulu, ‘Nu-ni ung-sikama mindi nikunu, nu yambu tiluringa kepe numanu kimbu naa sikunu, yambuma mundu-mong naa tenjiku eninindu pali ung tilu-siku nikunu sikunu, Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma aima sika-ungma mani siku ung-bo tonjukunu, aku-siku tellu.’ nimbu piliilimulu. ⸤Aku-siku tekunu molláliinga nu nambulka niku piliikunuye?⸥ Oliu-ni Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale ku-moni-takis túmulu lem kapula mola móluye? Yunu ⸤ku-takis⸥ simulú mola naa simulúye? Pulu Yili-ni akilindu ung-mani sirim ung-manele nambulka nimba pelemúye? Nikunu si.” niring.
14 Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto. É imparcial e não demonstra favoritismo. Ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. Agora, diga-nos: É certo pagar impostos a César ou não?
15 Akiliinga-pe Yesos-ni enini topele-mapele tuli yima molemele mele piliipa kene eninindu nimba mele: “‘Yu-ni nimba kis-sipili.’ niku nambimuna na manda leku gólu toku walsikimiliye? ⸤Ku-takis tolemele⸥ ku-mong te kanambu, meku oku sai.” nirim kene
15 Devemos pagar ou não?”. Jesus percebeu a hipocrisia deles e disse: “Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha? Mostrem-me uma moeda de prata,
16 enini yu mulurumna te meku oku yu siring. Kanu-kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ku-moni ilinga naenga kumbi-kerale kene bili kene molemúye?” nirim. Enini yunundu niku mele: “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga kumbi-kerale kene bili kene molemú.” niring.
16 Quando lhe deram a moeda, ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”. “De César”, responderam.
17 Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “⸤Ku-monele Sisale-nga⸥ akiliinga Sisale-nga mélema Sisale yunu siku, Pulu Yili-nga mélema Pulu Yili yunu sai.” nirim. Yu-ni aku-sipa ⸤aima sumbi-sipa⸥ nirim mele akili piliiku kene ⸤‘Yu aima piliipa kungnjuli pelemú yili lam.’ niku piliiku kene⸥ numanu pulele liiku munduring.
17 “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele. Sua resposta os deixou muito admirados.
18 ⸤Yi kanuma Yesos kene ku-moni-takis tuli ungele niku pora siring kene⸥ penga Sadusi-yi mare Yesos mulurumna uring. Sadusi-yima enini ‘Pulu Yili-ni kolemele yambuma penga topa naa makinjimba, lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliiku muluring talapele. Sadusi-yi akuma oku Yesos walsiku piliiku kene niku mele:
18 Depois vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos, e perguntaram:
19 “Ung-Bo Tunjuliele, ⸤Pulu Yili-nga ung-manima oliu sirim yi⸥ Moses-ni ⸤“Teai!” nimba⸥ ung-mani sipa kene nimba mele:nirim aku-sipa nimba bukna turum molemú Ung-Manima 25:5 kanili.
19 “Mestre, Moisés nos deu uma lei segundo a qual se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho que dará continuidade ao nome do irmão.
20 ⸤Ung-mani kaniliinga ulu te oliunga yi mare-kene wendu urum mele nu walsipu piliamili.⸥ “Anginipili-yi angere yupuku-guli muluring. Komale ambu liipa kangambula te naa memba kene we kulurum.
20 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos.
21 ⸤Kangambula te naa mulupili we kulurum kene⸥ yunga anginu bulkundele-ni ⸤yunga angin kulurumeliinga kangambula ‘Menjambu.’ nimba⸥ ambu-wayele kelepa liirim. Yunu kangambula te naa-ko menjipa kene yunu we kulurumko. Yunga angin bulkundele-ni ambu kanili liirimko akiliinga-pe yunu kepe we kulurumko.
21 O segundo irmão se casou com a viúva, mas também morreu sem deixar filhos. Então o terceiro irmão se casou com ela.
22 Aku telsiliiku puku kene yi angere yupuku-guli pali kangambula tilu kepe naa-ko meku kene kolku pora siring kene akeleale kamu we kulurumko. Penga ambale yunu kulurumko.
22 O mesmo aconteceu até o sétimo irmão, e nenhum deixou filhos. Por fim, a mulher também morreu.
23 Akiliinga, kolemele yambuma penga lomburuku ola mulungí kene ambu kanili yi angere yupuku-guli-ni pali ya ma-koleana liiringeliinga ambale yu yi aima naenga min molumbaye?” niring.
23 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
24 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Eni Pulu Yili-nga bukna ung molemúma kene, Pulu Yili-kene tondulu pelemú mele kene, naa piliiku lu liilimeláliinga ⸤yambuma penga tengélendu nikimili mele piliiku sunduku gólu tokomele⸥.
24 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Lomburuku ola mulungí yambumanga yima-ni ambu naa liiku, ambuma yi naa puku, aku-siku aima naa tingí. Mulú-koleana angkellama molemele mele aku-siku mulungí. ⸤Angkellama-ni mana-yambuma telemele mele naa telemele kanili.⸥ Aku tingéliinga ⸤‘Eni Pulu Yili-nga ungele piliiku sunduku lawa telemele.’ niker⸥.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
26 “Akiliinga-pe ⸤eni Sadusi-yima-ni⸥ ‘Kolemele yambuma lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliilimeláliinga ung te niambuko. Moses unji walú tenga ⸤tepi nomba pirim tepéle-ni unjele naa nurum kanupa kene⸥ akuna Pulu Yili-nga ung te wendu omba Moses-ndu ung te nirim temanele eni naa kanuku piliilimiliye? Pulu Yili-ni Moses-ndu nimba mele:Pulu Yili-nga bukna Moses-ni turum ung molemú akili naa kanuku piliilimiliye? ⸤‘Eninga Pulu Yili mulurundu.’ naa nirim. ‘Eninga Pulu Yili moliu.’ nirim kanili.⸥
26 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nos escritos de Moisés, no relato sobre o arbusto em chamas? Deus disse a Moisés: ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’.
27 Pulu Yili yu kululi yambumanga Pulu Yili mólu; yu kona mululi yambumanga Pulu Yili. Aku-siku ung piliiku sunduku kene eni lu liilimele.” nirim.
27 Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos. Vocês estão completamente enganados!”.
28 ⸤Sadusi-yima kene Yesos kene⸥ aku-siku tombulku niku molangi Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa ung-bo tunjurum yi te omba enini anju-yandu tombulku niku muluringna omba piliirim. Enini ung mare Yesos-ndu walsiku piliiring ungeliinga yu-ni anju pundu topa nimba kunjurum mele piliipa kene ung-manimanga puluma piliirim yili-ni Yesos-ndu walsipa piliipa kene nimba mele: “Pulu Yili-ni ⸤“Teai!” nimba⸥ ung-mani sirim pelemúmanga pali nambulka ung-manele aima olandupaye?” nirim.
28 Um dos mestres da lei estava ali ouvindo a discussão. Ao perceber que Jesus tinha respondido bem, perguntou: “De todos os mandamentos, qual é o mais importante?”.
29 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ung-mani olandupale i-sipa:
29 Jesus respondeu: “O mandamento mais importante é este: ‘Ouça, ó Israel! O Senhor, nosso Deus, é o único Senhor.
30 nimba, ung-mani aima olandupale aku-sipa ⸤nimba⸥ molemú.
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua mente e de todas as suas forças’.
31 Ung-mani tale-sipale i-sipa:nimba molemú. Ung-mani akuselenga olakundu te aima naa molemú, mólu.” nirim.
31 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’. Nenhum outro mandamento é maior que esses”.
32 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene⸥ yili-ni yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, kapula nikinele. Nu-ni nikunu mele: “Pulu Yili tiluele mindi molemú. We te lupa naa molemú. Yu-yunu mindi molemú.” nikinele aima sika nikinu.
32 O mestre da lei respondeu: “Muito bem, mestre. O senhor falou a verdade ao dizer que há só um Deus, e nenhum outro.
33 nimba molemú ung-manele kenenimba molemú ung-manele kene, ung-mani akusele temulú kene olandupa; Pulu Yili kungma kene mélema popu topu kalupu “Ili nu siker.” nilimulu akili mania-kilia.” nirim.
33 E sei que é importante amá-lo de todo o meu coração, de todo o meu entendimento e de todas as minhas forças, e amar o meu próximo como a mim mesmo. É mais importante que oferecer todos os holocaustos e sacrifícios exigidos pela lei”.
34 Yu-ni pundu topa nimba kunjurum mele akili piliipa kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu numanu piliikunu molláliinga Pulu Yili-ni yi nuim king molupa nokulemú yambu-talapena sukundu nondupa puni tekenu lem.” nirim. Kanu-kene ⸤Yesos-ndu walsiku piliiring ungma pali yu-ni pundu topa anju nimba kunjurum piliiku kene⸥ alsuku yunu ung te walsiku piliingéliinga pipili kolku mundu-mong teku kene naa walsiring.
34 Ao perceber quanto o homem compreendia, Jesus disse: “Você não está longe do reino de Deus”. Depois disso, ninguém se atreveu a lhe fazer mais perguntas.
35 Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna sukundu yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum. Mani sipa molupa kene ung te nimba mele: “Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuli yima-ni niku mele: “Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liimba yili molumba.” nilimele akili nambimuna “Yunu Depit-ni kalupa liimba yili molumba.” nilimeleye?
35 Mais tarde, enquanto ensinava o povo no templo, Jesus fez a seguinte pergunta: “Por que os mestres da lei afirmam que o Cristo é filho de Davi?
36 ⸤Aku-siku nilimele yima-ni⸥ Depit yu-ni yunu ⸤yi kanilindu nirim mele naa piliilimilinje.⸥ Mini Kake Tiliele Depit-nga numanuna mulurum kene Depit yu-ni ⸤yi Kraisele molumba mele⸥ nimba mele:nimba Depit-ni nirim kanili.
36 O próprio Davi, falando por meio do Espírito Santo, disse: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
37 Depit-ni ⸤yi-nuim Kraisele⸥ yunundu “Nu nanga Auliele.” nirim. Pe eni “Yunu Depit-ni kalupa liimba yili ⸤mindi⸥ molumba.” nambi-siku piliiku kene nilimeleye?” nirim. We-yambu pulele máku toku muluringma Yesos-ni nirim ungma piliiku kene numanu lakuku siku piliiku muluring.
37 Uma vez que Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”. E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Yesos-ni ung-bo tonjupa mani sipa molupa kene ⸤lip-lipi topa⸥ ung te nimba mele: “Eni Pulu Yili-ni ⸤“Teai!” nimba sirim⸥ ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuli yima mimi-siku kanuku ⸤enini telemele mele manda leku naa teku⸥ molai. ⸤‘Yambuma-ni oliu kanuku “Yi kaíma” niangi.’ niku⸥ yi kanuma-ni wale-pakuli aima sulu kaíma, ⸤yi-nuimima pakolemele mele,⸥ pakuku andolemele. Yambuma máku toku molemele koleamanga mong-keng leku andungí kene ‘We-yambuma-ni oliu kape niangi.’ niku piliiku kene numanu silsiliiku anduku molemeleko.
38 Jesus também ensinou: “Cuidado com os mestres da lei! Eles gostam de se exibir com vestes longas e de receber saudações respeitosas quando andam pelas praças.
39 Yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga lkundu puku kene mania mulungíndu yi aulima molemele polu kaí akuna kumbina puku polu akuna numanu siku molemeleko. Yambuma-ni langi noku yambumandu “Wasie namili wai.” nilimele kene yi kanuma oku kene yi-aulimanga polu-kumbina ‘oliu molamili.’ niku numanu siku molemeleko.
39 E como gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e à cabeceira da mesa nos banquetes!
40 “Yima kolemele kene enini yi kanumanga ambu-wayema toku makuruku munduku kene lkuma ‘Oliunga’ niku we liilimele. Pulu Yili-kene popu toku ung ningíndu niku sulu munduku gólu toku nilimele. Pulu Yili-ni we-yambuma ulu-pulu-kis telemeláliinga enini sika “Mindili nangi.” nimbá akiliinga-pe ya yi nikeruma-ni ulu akuma telemeláliinga Pulu Yili-ni yi akuma “Mindili aima lakuku nangi.” nimbá.” nirim.
40 No entanto, tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados”.
41 Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring lku-temboll⸥ keri-puluna lku-tembolluna sukundu kongun tingí ku-monima munduring mingina nondupa mania molupa kene yambu pulele-ni mingi akuna ku-moni oku munduring mele akili kanupa mulurum. Kanupa mulurum kene yambu kamakoma-ni ku-moni pulele oku munduring kanurum.
41 Jesus sentou-se perto da caixa de ofertas do templo e ficou observando o povo colocar o dinheiro. Muitos ricos contribuíam com grandes quantias.
42 ⸤Aku-sipa kanupa mulurum kene⸥ ambu-waye aima korupa te omba yunga ku-kululi tale mindi mundurum. Ku-kululi kanusele liipa tere lepa ku-moni aima koltale mele mundurum.
42 Então veio uma viúva pobre e colocou duas moedas pequenas.
43 ⸤Ambu-wayele-ni aku-sipa tirim kanupa kene⸥ Yesos-ni yu lumbili andúlima walsipa “Wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Andi ambu-waye korupale yu-ni ku-moni mundukumele aima ola-kilia mele mundukum, ku-moni we mundukumili yambuma mania-kilia mele.” niker.
43 Jesus chamou seus discípulos e disse: “Eu lhes digo a verdade: essa viúva depositou na caixa de ofertas mais que todos os outros.
44 Enini ku-moni pulele nosulimelemanga koltale mindi oku mundukumele. Akiliinga-pe ambu-wayele ku-moni te aima naa nosilimú. Yunga ku koltale nusum-sele pali memba omba mundum. Langi nombá kepe te naa nosilimú.” nirim.
44 Eles deram uma parte do que lhes sobrava, mas ela, em sua pobreza, deu tudo que tinha”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.