Lucas 5
Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NVI
1 Walse, Yesos numú Geneseret, ⸤akilindu ‘Numú Gallalli’ niringko kanili,⸥ numú-kéluna angiliipa yambuma Pulu Yili-nga ungele nimba sirim kene piliingíndu enini yunu angiliirim kanuna puku máku toku nondupa-nondupa puku si-si siku molku piliiring.
1 Certo dia Jesus estava perto do lago de Genesaré, e uma multidão o comprimia de todos os lados para ouvir a palavra de Deus.
2 Kanu-kene yunu-ni nona anduli sip tale no-numú-kéluna lirim-sele kanupaliinga, oma liili yi kanuma kórunga numú-kéluna wendu puku eninga oma liili walema lumaye toku muluring kanurum.
2 Viu à beira do lago dois barcos, deixados ali pelos pescadores, que estavam lavando as suas redes.
3 Sip te Saimon-Pita-nga, akuna sukundu pupa kene Saimon-Pita-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Sipele laye-kolte paka tokunu nona sukundu mundui.” nirim. Paka topa nona sukundu mundurum kene sip akiliinga sukundu yu mania molupa kene, no-kéluna liiku máku toku muluring yambuma ung-bo tonjupa mani sirim.
3 Entrou num dos barcos, o que pertencia a Simão, e pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se, e do barco ensinava o povo.
4 Enini ung-mani sipa pora sipa kene yu-ni Saimon-ndu nimba mele: “Sipele no-numú ai-suku-singina kundukunu meku pukunu kene oma liili walema nona mania mundui.” nirim.
4 Tendo acabado de falar, disse a Simão: "Vá para onde as águas são mais fundas", e a todos: "Lancem as redes para a pesca".
5 Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Yi-Nuimele, ekupu sumbulsuli pali oma liili kongunale tondulu mundupu tepu molupu tangnjupuliinga oma te aima naa líímulu. Akiliinga-pe aku-sikunu nikinu akiliinga walema nona topu mania mundambu.” nirim.
5 Simão respondeu: "Mestre, esforçamo-nos a noite inteira e não pegamos nada. Mas, porque és tu quem está dizendo isto, vou lançar as redes".
6 Kanu-kene oma-walema nona toku mania munduring kene oma pulele walena sukundu puku piring kilia walema sipna sukundu liingí tiring kene sungu nimbá tirim.
6 Quando o fizeram, pegaram tal quantidade de peixe que as redes começaram a rasgar-se.
7 Walema sungu nimbá tirim kanuku kene enini eninga oma liili kongun wasie tapú-toku tiring yi kanuma, sip tenga-lupa muluringma walsiku kene “Oku liiku tapunjangi wai.” niring. Uring kene sip tale wasie peka topa buni tepa nona mania pumba tirim.
7 Então fizeram sinais a seus companheiros no outro barco, para que viessem ajudá-lo; e eles vieram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase começarem a afundar.
8 Ulu akili kanupa kene Saimon-Pita Yesos-nga kumbi-kerina omba mania molupa tamalu pepa kene nimba mele: “Yi-Auliele, na ulu-pulu-kis tili yili ⸤nu kake tili yili⸥. ⸤Tiluna molkumbulele kapula naa tekem⸥ aliinga anju pukunu nu lupa mului.” nirim.
8 Quando Simão Pedro viu isso, prostrou-se aos pés de Jesus e disse: "Afasta-te de mim, Senhor, porque sou um homem pecador! "
9 Saimon kene, yu-kene wasie muluring yima kene, enini oma pulele walsekale tanguli liiring kanuku kene enini suru niku mini-wale munduring kilia ⸤Saimon-ni aku-sipa mele nirim⸥.
9 Pois ele e todos os seus companheiros estavam perplexos com a pesca que haviam feito,
10 Seperi-nga málu Jemis kene Jon-sele elsele Saimon-Pita kene kongun tiluna tapú-tokulu tiringli yisele, elsele wasie mini-wale munduringliko. Kanu-kene Saimon-ni nirim mele piliipaliinga Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu mundu-mong naa ti. Ekupu oma liinindu oma liili walale liikunu toku nona mania mundullú kene omama walena oku pelemelé aku mele, penga nanga kongun tinjinindu nanga ungele piliikunu niku silsiliiku anduni kene yambuma nanga talapena sukundu oku mulungí.” nirim.
10 como também Tiago e João, os filhos de Zebedeu, sócios de Simão. Então Jesus disse a Simão: "Não tenha medo; de agora em diante você será pescador de homens".
11 Kanu-kene eninga sip-sele numú-kéluna meku ulsu oku kene, sip-selenga mélema pali lipili munduku kelku Yesos lumbili puring.
11 Eles então arrastaram seus barcos para a praia, deixaram tudo e o seguiram.
12 ⸤Kolea Gallalli distrik sukundu lirim⸥ koleamanga tenga Yesos mulurum kene yi te kuru-kindí lakupa nomba pirimele omba Yesos kanupa kene mania molupa tamalu pepa yunu mawa tepa kene nimba mele: “Auliele, nunga numanale-ni ‘Nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí teani.” nirim kene
12 Estando Jesus numa das cidades, passou um homem coberto de lepra. Quando viu a Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e rogou-lhe: "Se quiseres, podes purificar-me".
13 Yesos-ni yili kili-ni ambulupa kene yunundu nimba mele: “‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene enaliinga kuru-kindéle nomba kelepa kangiele kaí lirim.
13 Jesus estendeu a mão e tocou nele, dizendo: "Quero. Seja purificado! " E imediatamente a lepra o deixou.
14 Kanu-kene Yesos-ni yunu ung te tondulu mundupa nimba mele: “Nu-ni ya ulu tekerale yambu tilurindu kepe aima naa ni! Sumbi-sikunu pukunu Pulu Yili popu tunjuli yili nunga kangiele liiku ora sikunu, ‘Nanga kangiele alsupu kaí lipili molkur akiliinga.’ nikunu Moses-ni “Ti.” nimba ung-mani sirimele piliikunu liikunu tinindu “Pulu Yili popu toku kalku sai.” nirim mélale liikunu Pulu Yili popu tunjuli yilindu “Kalonjui.” niku yunu si. Pe yambuma-ni nu kanuku kene ‘Yu sika kangiele kaí lipili molemú.’ niku piliangi akiliinga niker mele isili-ui ti-pui. ⸤Aku-siku tiní kene yambuma-ni nu kanuku kis naa piliingí, nu alsuku we-yambuma molemelena kapula tiluna pukunu muluni.⸥” nirim.
14 Então Jesus lhe ordenou: "Não conte isso a ninguém; mas vá mostrar-se ao sacerdote e ofereça pela sua purificação os sacrifícios que Moisés ordenou, para que sirva de testemunho".
15 Akiliinga-pe yunu-ni tirim mele anju-anju yambu pulele-ni piliiku kene yunu mulurumna sukundu-sukundu oku yunu temani-kaí topa nirimele piliingíndu oku, kuru turum yambuma yunu-ni ‘Enini tepa kaí tipili.’ niku uring kanupaliinga
15 Todavia, as notícias a respeito dele se espalhavam ainda mais, de forma que multidões vinham para ouvi-lo e para serem curadas de suas doenças.
16 yunu enini uringina mundupa kelepa kolea-waka tenga-lupa pupa Pulu Yili-kene popu topa ung nirim.
16 Mas Jesus retirava-se para lugares solitários, e orava.
17 Walse Yesos yunu-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum. Kuru tuli yambuma tepa kaí tili tondulale yu-kene pípili mulurum. Pulu Yili-ni tondulu kanili yunu sirim. Perisi-yi kanuma kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, yunu ung-mani sirimuma piliiku muluringko. Yi kanuma, kolea Gallalli distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea Judia distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea-auli Jerusallem muluringma kene, Yesos mulurumna oku máku toku yunu ung-mani sirimuma piliiku muluring.
17 Certo dia, quando ele ensinava, estavam sentados ali fariseus e mestres da lei, procedentes de todos os povoados da Galiléia, da Judéia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar os doentes.
18 Yunu mulurumna yi mare-ni kimbu-ki kolupa pora sirim yi te taropola teku meku ungí uring akiliinga-pe yambu pulele lku keri-puluna si-si siku angiliiring kilia lku suku Yesos mulurumna nondupa meku pungí kupulanum te naa kanuku kene, lku-imuna meku ola puku kene Yesos mulurumna ⸤kuni lkuli tekisiku kene⸥ yili taropola pali moku toku mania munduring.
18 Vieram alguns homens trazendo um paralítico numa maca e tentaram fazê-lo entrar na casa, para colocá-lo diante de Jesus.
19 — ausente —
19 Não conseguindo fazer isso, por causa da multidão, subiram ao terraço e o baixaram em sua maca, através de uma abertura, até o meio da multidão, bem em frente de Jesus.
20 ‘Yesos-ni yi ili kapula tepa kaí temba.’ niku tondulu munduku piliiku kene yunu meku uring mele kanupa piliipa kene Yesos-ni yi kanilindu nimba mele: “Kangale, nunga numanuna ulu-pulu-kis tirinu pelemúma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nirim.
20 Vendo a fé que eles tinham, Jesus disse: "Homem, os seus pecados estão perdoados".
21 Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, Yesos-ni aku-sipa nirimele piliiku kene ⸤piliiku kis piliiku⸥ numanu kimbú siku kene, “Pulu Yili marake tekem yi ili yi naeye? Yambuma-ni ulu-pulu-kis telemelema nae-ni ‘Mania pupili, we kanupu konde tenjikur.’ kapula nimbáye? Pulu Yili-ni mindi kapula telemú.” niku enini piliiku numanu kimbú siring.
21 Os fariseus e os mestres da lei começaram a pensar: "Quem é esse que blasfema? Quem pode perdoar pecados, a não ser somente Deus? "
22 Kanu-kene Yesos-ni enini aku-siku numanu kimbú siku muluring mele piliipaliinga eninindu nimba mele: “Eni ⸤na-ni nikereliinga⸥ aku-siku nambimuna numanu kimbú sikimiliye?
22 Jesus, sabendo o que eles estavam pensando, perguntou: "Por que vocês estão pensando assim?
23 Yi ilindu “Nunga ulu-pulu-kisma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nimbú kene eni ulu te naa kanuku kene ‘We-we tepa nikem.’ niku piliingíye? Mola “Ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu kimbu kambiliikunu andui.” nimbú kene yu ola angiliimbane mola naa angiliimbanje mokeringa lemba kapula kanuku kene ‘Aku-sipa mindili sipa nikem-nje?’ niku piliingíye?
23 Que é mais fácil dizer: ‘Os seus pecados estão perdoados’, ou: ‘Levante-se e ande’?
24 Akiliinga-pe ‘ ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu pelemále-ni ya ma-koleana yambumanga ulu-pulu-kisma “Mania pupili, kanupu konde tenjikur.” kapula nimbá.’ niku piliangi.’ nimbu ⸤aku-sipu nindu⸥.” nirim. Aku nimba kene kimbu-kima kolupa pora sili yilindu nimba mele: “Na-ni ‘Nu ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu lkundu pui.’ niker.” nirim.
24 Mas, para que vocês saibam que o Filho do homem tem na terra autoridade para perdoar pecados" — disse ao paralítico — "eu lhe digo: levante-se, pegue a sua maca e vá para casa".
25 Aku nirim kene enini kanuku molangi yili sumbi-sipa ola angiliipa yunga kunungele liipa memba omba pena pupa kene Pulu Yili kape nilsiliipa lkundu purum.
25 Imediatamente ele se levantou na frente deles, pegou a maca em que estivera deitado e foi para casa louvando a Deus.
26 ⸤Yunu aku tirim kanuku kene⸥ enini suru niku mini-wale munduku Pulu Yili-kene aima mundu-mong teku yunga bili paka tonjuku yu kape niku kene niku mele: “Oliu ulu wendu okum kanokumulu ili ulu aima te lupa lam.” niring.
26 Todos ficaram atônitos e glorificavam a Deus, e, cheios de temor, diziam: "Hoje vimos coisas extraordinárias! "
27 Kanu-kene Yesos ⸤lkuli mundupa kelepa⸥ pena pupa kene, ku-moni-takis liirim yi te, yunga bili LLipai, ku-takis liipa mulurum kanupa kene yunundu “Na-kene wasie pambili lumbili ui.” nirim.
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano chamado Levi, sentado na coletoria, e disse-lhe: "Siga-me".
28 Kanu-kene LLipai yu ola angiliipa ku-takis mélema we lipili mundupa kelepa yu lumbili purum.
28 Levi levantou-se, deixou tudo e o seguiu.
29 Penga LLipai-ni yunga lkuna Yesos-nga langi pulele kalunjurum. Akuna ku-takis liili yi pulele kene, we-yi mare kene, enini Yesos LLipai-sele kene wasie mania molku langi kanuma nuring.
29 Então Levi ofereceu um grande banquete a Jesus em sua casa. Havia muita gente comendo com eles: publicanos e outras pessoas.
30 Aku-siku tiring kanuku kene Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, enini Yesos yunga lumbili anduli yimandu niku mele: “Eni ku-takis liili yima kene ulu-pulu-kisma tili yi wema kene eni wasie nambimuna langi nokomeleye?” niring.
30 Mas os fariseus e aqueles mestres da lei que eram da mesma facção queixaram-se aos discípulos de Jesus: "Por que vocês comem e bebem com publicanos e ‘pecadores’? "
31 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni eninindu ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Kuru naa tolemú yambuma doktana naa pulimelé. Kuru tolemú yambuma mindi doktana pulimelé kanili.
31 Jesus lhes respondeu: "Não são os que têm saúde que precisam de médico, mas sim os doentes.
32 Na-ni ‘Yambu sumbi-nílima na molumbuna wangi.’ nimbúndu naa urundu. Ulu-pulu-kis tili yambuma ⸤liipu tapunjupu⸥ eninindu ‘Eni ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele toku ⸤na molumbuna wangi⸥.’ nimbúndu urundu.” nirim.
32 Eu não vim chamar justos, mas pecadores ao arrependimento".
33 ⸤Kanu-kene⸥ enini Yesos-ndu walsiku niku mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon lumbili andúlima kene, Perisi-yima lumbili andúlima kene, enini wale marenga langi mi toku naa noku Pulu Yili-kene popu toku mawa telemeláliinga-pe nu lumbili andúlima-ni aku-siku naa telemele, langi kene no kene we nolemele. ⸤Pe nu lumbili andúlima-ni telemele mele akili kapulaye⸥ ?” niring.
33 E eles lhe disseram: "Os discípulos de João jejuam e oram freqüentemente, bem como os discípulos dos fariseus; mas os teus vivem comendo e bebendo".
34 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni pundu topa eninindu ⸤ung-eku te topa yu toku kunjingí kolumbaliinga ung te nimba kene⸥ nimba mele: “Ambu liimba yi te yunga pulu lelemú yima kene molemú kene enini numanu siku kene “Langi mi topu naa namili.” kapula ningíye? ⸤Kapula naa ningí.⸥
34 Jesus respondeu: "Podem vocês fazer os convidados do noivo jejuar enquanto o noivo está com eles?
35 Pe mindi, ambu liimba yili enini mulungína oku wendu liingí kene ena kanumanga sika ⸤numanu kis panjiku⸥ langi naa nungíndu mi tungí. ⸤Isili-ui mólu.⸥” nirim.
35 Mas virão dias quando o noivo lhes será tirado; naqueles dias jejuarão".
36 Yesos-ni aku-sipa nimba kene, ⸤‘Ui Juda-yambuma-ni ulu tiring uluma kene penga ulu kona wendu okomale kene tiluna kapula naa pinglí mele akili aima piliangi.’ nimba⸥ ung-eku tale topa kene nimba mele: “Mulumbale ui te sungu nilimú kene oliu-ni mulumbale aima kona tenga te kopsupu liipu, sungu nilimáliinga naa topu tambululimulu kanili. Yambu te-ni aku-sipa topa tambulkanje mulumbale kanili nona panjilka kene mulumbale kona kupsiliele wallú pupa tang tepa kene mulumbale uiele alsupa kamu auli-tepa sungu nilka. Ulu te i-sipa meleko: Mulumbale uiele kene mulumbale kupsili konale tilu-sipa mólu, akiliinga kapula-kapula mólu.
36 Então lhes contou esta parábola: "Ninguém tira remendo de roupa nova e o costura em roupa velha; se o fizer, estragará a roupa nova, além do que o remendo da nova não se ajustará à velha.
37 Kung-memi kangiele-ni tili mingi ukundu tenga no-waen kona naa kolemulu kanili. Yambu te-ni mingi ukundu tenga no-waen kona te kolkanje no-waen kanili mingina sukundu molupa kene penga akolka kene mingi ukundu kanili naa akopa sungu nilka. Kanu-kene nole kepe mingele kepe kamu kis lelka.
37 E ninguém põe vinho novo em vasilhas de couro velhas; se o fizer, o vinho novo rebentará as vasilhas, se derramará, e as vasilhas se estragarão.
38 Akiliinga no-waen kona kung-memi kangiele-ni tili mingi kona-na mindi kolemulu kanili.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em vasilhas de couro novas.
39 Yi te-ni no-waen ukundu te nomba kene waen ukundu kanili nomba kaí piliipaliinga no-waen konánga waka naa kolemú.” nirim.
39 E ninguém, depois de beber o vinho velho, prefere o novo, pois diz: ‘O vinho velho é melhor! ’ "
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.