Lucas 12

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kanu-kene Yesos mulurumna yambu tausen pulele liiku máku toku angiliiringi, yambu aima si-si siku angiliiring kene yunu lumbili anduring yimandu ui kumbi-lepa nimba mele: “Eni lip-lipi topu, ‘Perisi-yi kanuma pllawa tepa auli mundulimú méle yis nosulimelale kanuku piliiku kongnjai.’ niker. Eninga yis nosulimele akili enini ⸤“Pulu Yili-nga ulu kaíma telemulu.” niku⸥ gólu toku topele-mapele tolemele ulele. ⸤‘Akili manda leku naa teangi.’⸥ nimbuliinga lip-lipi ili tokur. ⸤Perisi-yima-ni sika teku kis-siku molemele akili mele kamu mo kapula naa tungí.⸥
1 Enquanto isso, os homens se tinham reunido aos milhares em torno de Jesus, de modo que se atropelavam uns aos outros. Jesus começou a dizer a seus discípulos: Guardai-vos do fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Mo tolemú ulumanga te kepe penga panda naa topa pali mokeringa lemba. Mo tolemú ulumanga te kepe penga mo naa tomba. Ulu kanuma kene ungma pali yambuma-ni pali piliingí.
2 Porque não há nada oculto que não venha a descobrir-se, e nada há escondido que não venha a ser conhecido.
3 Sumbulsuli ung niringma yambuma-ni tangiliim piliingí. Lku-suluminana ung ólu-wálu toku niring ungma lku-imuna olakundu angiliiku nangale toku ningí.” ⸤nirim.⸥
3 Pois o que dissestes às escuras será dito à luz; e o que falastes ao ouvido, nos quartos, será publicado de cima dos telhados.
4 “Nanga pulu lelemú yambuma, enindu ung te nimbu sambu: “Kangiele mindi toku konjukuliinga penga kelku minéle kene wasie ulu te kapula naa tingí yambuma-kene mundu-mong naa teai.” niker.
4 Digo-vos a vós, meus amigos: não tenhais medo daqueles que matam o corpo e depois disto nada mais podem fazer.
5 Akiliinga-pe eni-kene aima mundu-mong tinjingí yili nimbu sambu: “Kangiele topa konjupa kene penga minéle pali tepi-koleana manda topa mundumba ⸤Pulu Yili⸥-kene mundu-mong tenjai. Aima sika nimbu siker. Yunga mundu-mong tenjai.” niker.
5 Mostrar-vos-ei a quem deveis temer: temei àquele que, depois de matar, tem poder de lançar no inferno; sim, eu vo-lo digo: temei a este.
6 “Kera kalepandele aima kelále molemú, akiliinga taropu toku liingíndu kera angere te-guli ku-moni kululi tale mindi pulimú kanili. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni kera kanuma nokumbaliinga apera naa silimú.
6 Não se vendem cinco pardais por dois asses? E, entretanto, nem um só deles passa despercebido diante de Deus.
7 Piliai! Eni ⸤na lumbili andúlima⸥, eninga pengi-dima kepe yunu-ni kórunga tilu-tilu nimba pali kambu topa pora sirim. Kera kalepandele yunga ku-moni aima koltale mele akiliinga-pe kera kanili Pulu Yili-ni kanupa piliilimú. Eni yambuma aima lakupa aulima nimba kanupaliinga eni aima nokupa konjumba⸤liinga mundu-mong naa teai.⸥” ⸤nirim.⸥
7 Até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais, pois. Mais valor tendes vós do que numerosos pardais.
8 “Na-ni enindu ung te nimbu sambu: “Yambu te-ni yambumanga kumbi-kerina ola angiliipa ‘Na Yesos-nga yambale moliu.’ nímu lem penga Pulu Yili-nga angkellamanga kumbi-kerina Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ola angiliipa “Yambu kanili nanga yambale.” nimbáko.
8 Digo-vos: todo o que me reconhecer diante dos homens, também o Filho do Homem o reconhecerá diante dos anjos de Deus;
9 Akiliinga-pe yambumanga kumbi-kerina “Yesos yunu yi naeye? Yunu na naa piliiker.” aku-sipa nimbá yambale penga Pulu Yili-nga angkellamanga kumbi-kerina Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni “Yambu akili yunu naeye? Yunu na naa piliiker.” nimbáko.
9 mas quem me negar diante dos homens será negado diante dos anjos de Deus.
10 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ung-taka tonjupa nimba kis-silimú yambale aku-sipa ulu-kis telemúma ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba. Akiliinga-pe Mini Kake Tiliele ung-taka tonjupa, nimba kis-sipa, yunga bili marake telemú yambale aku-sipa ulu-kis telemále ‘Mania pupili.’ naa nimba, aima kanupa konde naa tenjimba.” niker.
10 Todo aquele que tiver falado contra o Filho do Homem obterá perdão, mas aquele que tiver blasfemado contra o Espírito Santo não alcançará perdão.
11 “Kanu-kene penga eni ⸤nanga yambuma mulungí kanuku kene⸥ eni oku ka siku, enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga yi-aulima kene, yi-nuimima kene, gapman yi-aulima kene enini mulungína eni meku puku kot tinjingí kene ‘Kotna nambulka ung te nimulúnje? Oliu ung te walsingí kene nambulka ung te pundu topu nimulúnje?’ niku mini-wale naa mundai.
11 Quando, porém, vos levarem às sinagogas, perante os magistrados e as autoridades, não vos preocupeis com o que haveis de falar em vossa defesa,
12 Akuna Mini Kake Tiliele-ni eni anju ningí akili mele mani simba akiliinga mini-wale naa mundai.” nirim.
12 porque o Espírito Santo vos inspirará naquela hora o que deveis dizer.
13 Yesos mulurumna liiku máku turing yambumanga yi te-ni yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nanga anginele kene olsunga lápale-ni moya-méle sirim-ma yunu-ni ‘Na mare moke tepa sipili.’ ni.” nirim.
13 Disse-lhe então alguém do meio do povo: Mestre, dize a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Akiliinga-pe Yesos-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Yili, ‘Na-ni eninga kot piliinjikunu eninga mélema moke tinjui.’ nimba nae-ni na makó turumuye? Yambu te-ni nandu aku-sipa naa nirim kanili. Nanga kongun te mólu.” nirim.
14 Jesus respondeu-lhe: Meu amigo, quem me constituiu juiz ou árbitro entre vós?
15 Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni eninindu alsupa nimba mele: “‘Méle pulele liipu nosupu kamako molambu.’ ni naa niku, ‘Méle languli ulu-pulele ulu-pulu-kisele akiliinga aku-sikunu naa teambu.’ niku piliiku molai. Yambu méle pulele liipa nosulimáliinga mini-kangi pali kona molupa konjumba kupulanum te naa lelemú.” nirim.
15 E disse então ao povo: Guardai-vos escrupulosamente de toda a avareza, porque a vida de um homem, ainda que ele esteja na abundância, não depende de suas riquezas.
16 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni ‘Eninindu niker ungmanga puluma kamu piliangi.’ nimbaliinga⸥ yunu-ni ung-eku te topa kene nimba mele: “Walse yi kamako te molupa kene yunga puniena langi aima pulele pirim.
16 E propôs-lhe esta parábola: Havia um homem rico cujos campos produziam muito.
17 Akiliinga yununú nimba mele: “Langi nosiliu lkuma pali si nikimeliinga, langi pulele kakena we lelemú akiliinga na-ni nambi teambuye?” nirim.
17 E ele refletia consigo: Que farei? Porque não tenho onde recolher a minha colheita.
18 Akiliinga alsupa yununú nimba mele: “Ekupu na piliiker. I-sipu mele teambu. Nanga langi nosiliu lkuma pali tekisipuliinga lku aima aulima kelepu takupuliinga akuna nanga rais-witma kene langi nanga puniena olemúma pali nosumbu.
18 Disse então ele: Farei o seguinte: derrubarei os meus celeiros e construirei maiores; neles recolherei toda a minha colheita e os meus bens.
19 Akuna nosupuliinga na nanu piliipu kene nimbu mele: Na kapula. Nanga langi pulele, punie pulele omba pumba kene nombu molumbu mele lelemú akiliinga kóru molupu, langi nombu, no-waen nombu, numanu sipu molambu.” nirim.
19 E direi à minha alma: ó minha alma, tens muitos bens em depósito para muitíssimos anos; descansa, come, bebe e regala-te.
20 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni yi kanilindu nimba mele: “Yi wiliele. Ekupu sumbulsuli na-ni nunga minéle ombu liimbu kene nunga méle nosulluma nae-ni liimbaye?” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥
20 Deus, porém, lhe disse: Insensato! Nesta noite ainda exigirão de ti a tua alma. E as coisas, que ajuntaste, de quem serão?
21 ⸤Ung-ekale topa pora sipaliinga ung te wasie nimba mele:⸥ “Aku-sipa mele, ‘Na méle lupa-lupa pulele nosiliu.’ nilimele yambuma Pulu Yili-ni enini kanupaliinga enini yambu korupa púlima nimba kanolemú. Pulu Yili kanupa kaí piliilimú ulu-puluma naa telemele yambuma eninga minikundu korupa mele pupili molemele. Yambu kanuma enini ung-eku tokur yi akili mele molemele.” nirim.
21 Assim acontece ao homem que entesoura para si mesmo e não é rico para Deus.
22 ⸤We-yambumandu⸥ aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu alsupa nimba mele: “⸤Kulungí kene ma-koleana mélema-ni eni liipa naa tapundupa tepa naa liimba⸥ akiliinga na-ni enindu ung kamu nimbu sambu: ‘Kangikundu molupu konjamili.’ niku numanu pulele liiku naa mundai. Langi nungéliinga kepe no nungéliinga kepe mulumbale pakungéliinga kepe akumanga numanu pulele liiku naa mundai. Eni kapula mulungí mele ola-kilia, keri-langi nungí akili mania-kilia; eninga kangiele ola-kilia mele, mulumbale pakungí akili mania-kilia mele akiliinga keri-langi nungí mele kepe, mulumbale pakungí akili mele kepe, numanu pulele liiku naa mundai.
22 Jesus voltou-se então para seus discípulos: Portanto vos digo: não andeis preocupados com a vossa vida, pelo que haveis de comer; nem com o vosso corpo, pelo que haveis de vestir.
23 — ausente —
23 A vida vale mais do que o sustento e o corpo mais do que as vestes.
24 Kerama kanai. Langi te talku kene tepa tolemú kene liiku meku lkundu puku nosuku naa nolemele akiliinga-pe Pulu Yili-ni kerama keri-langi silimú. Kerama we-mele, eni yambuma ola-kilia akiliinga yunu-ni eni aima nokumba.
24 Considerai os corvos: eles não semeiam, nem ceifam, nem têm despensa, nem celeiro; entretanto, Deus os sustenta. Quanto mais valeis vós do que eles?
25 Eninga yambu te-ni numanu pulele liipa mundumba ulu akili-ni yunga kolumba ena-mongale kapula ‘We lipili.’ nimbáye? Kapula naa nimbá.
25 Mas qual de vós, por mais que se preocupe, pode acrescentar um só côvado à duração de sua vida?
26 Eni ulu laye-kolte aku-siku mele te kapula naa telemeláliinga ulu wema eni nambimuna numanu pulele liiku munduku molemeleye?
26 Se vós, pois, não podeis fazer nem as mínimas coisas, por que estais preocupados com as outras?
27 “Pllawa-kukuma kanai. Pllawa kukuma-ni kongun mindili noku naa teku, mulumbale te teku mimi naa telemele akiliinga-pe pllawa-kukuma molemele mele ola-kilia, ⸤yi nuim king⸥ Sollomon kongun pulele tepaliinga wale-pakuli aima kaíma pakupa au nirim mele mania-kilia.
27 Considerai os lírios, como crescem; não fiam, nem tecem. Contudo, digo-vos: nem Salomão em toda a sua glória jamais se vestiu como um deles.
28 Era-kuku tolemúma ekupu mele molemú, ulsulam-ukundu mele akili lkunuku tepina kalemelema Pulu Yili-ni aku-sipa mele nokupa konjulimú lem eni ‘Pulu Yili-ni oliu kapula nokumbanje?’ niku layesele mindi piliilimili yambuma mulumbale pakungí mélemanga yunu-ni kapula liipa naa tapunjumbaye? Eni liipa tapunjumba.
28 Se Deus, portanto, veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã se lança ao fogo, quanto mais a vós, homens de fé pequenina!
29 “⸤Pulu Yili-ni kerama kene era-kukuma kene we-méle akuma aku-sipa nokulemú⸥ akiliinga eni numanu pulele liiku munduku kene ‘Es, keri-langi te tena liipu nomulúnje?’; mola ‘No tena kolupu nomulúnje?’ niku naa molai.
29 Não vos inquieteis com o que haveis de comer ou beber; e não andeis com vãs preocupações.
30 Pulu Yili-nga yambuma naa molku ulsukundu molemele yambuma-ni aku-siku telemele akiliinga-pe eninga Lapa ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni yunga yambuma méle mólu tolemúma kanupa molemú ⸤akiliinga eni keri-langi nungímanga kepe méle pakungímanga kepe numanu pulele liiku naa mundai⸥.
30 Porque os homens do mundo é que se preocupam com todas estas coisas. Mas vosso Pai bem sabe que precisais de tudo isso.
31 ⸤Pulu Yili⸥ yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú uluma ‘Kumbi-lepu teambu.’ niku piliiku molai. Aku-siku tingí kene yunu-ni we-mélema kepe eni simba.” ⸤nirim.⸥
31 Buscai antes o Reino de Deus e a sua justiça e todas estas coisas vos serão dadas por acréscimo.
32 “Nanga kung-sipsip koltale, eninga lápale walse yi nuim kingele molupa yambuma nokumba kene ‘Eni kene wasie yi-nuimima molku yambuma nokangi.’ nimbá. Yunu aku-sipa tembandu numanu sipa molemáliinga mundu-mong teku naa molai.
32 Não temais, pequeno rebanho, porque foi do agrado de vosso Pai dar-vos o Reino.
33 Akiliinga eni méle nosulimelema ku-moni liiku, ku-moni liingí akuma yambu-korupama moke teku sai. Aku-siku teku kene penga ku-moni kamu mania naa puli kuli liiku nosuku, méle kaí lupa-lupama liiku mulú-koleana ⸤penga pungéliinga⸥ nosai. Akuna wa-yi kanuma oku wa naa liingí, koka mola lkurena mélema-ni oku teku kis-siku naa tingí. Eni akuna nusingí mélema kamu kapula lemba. Eninga méle kaíma lelemú kolea akuna eninga numanuma pali piliiku numanu monjuku molemele akiliinga ‘mulú-koleana mindi mélema lipili.’ niku molai.” ⸤nirim⸥.
33 Vendei o que possuís e dai esmolas; fazei para vós bolsas que não se gastam, um tesouro inesgotável nos céus, aonde não chega o ladrão e a traça não o destrói.
34 — ausente —
34 Pois onde estiver o vosso tesouro, ali estará também o vosso coração.
35 “⸤Na lumbili andúlima,⸥ eni ‘Auliele ekupu ombánje.’ niku mulumbalema talku, kamirika toku, kamaye kanduku, molai.
35 Estejam cingidos os vossos rins e acesas as vossas lâmpadas.
36 Yi-auli te kolea tenga-lupa pupa, yi tenga ambu liimba keri-langi koyolemele yambuma kene anju langi nomba molupaliinga penga yunu kelepa lkundu ombáliinga yunga kendemande-yambuma-ni ‘Yunu ombá.’ niku lku-kunale liingí mele nokuku molemele akili mele eni aku-siku molai.
36 Sede semelhantes a homens que esperam o seu senhor, ao voltar de uma festa, para que, quando vier e bater à porta, logo lha abram.
37 Kendemande-yambu kanumanga yi-auliele omba yunga kendemande-yambuma kanupaliinga, uru naa peku we mulungí kanomba kendemande-yambuma enini numanu siku mulungí. “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “⸤Taki-taki kendemande-yambuma-ni eninga yi-auliele nokuku keri-langi kalunjuku silimele akili mele yunu aku-siku nokulkemela akiliinga-pe kendemande-yambumanga⸥ yi-auliele-ni ⸤kendemande-yambu kaí kanuma numanu sipa⸥ yunu-ni kongun-mulumbale talupa eninindu “Langi nuli poluna molai.” nimba ‘Langi nangi.’ nimba eninga kongun tenjipa enini nokumba.” niker.
37 Bem-aventurados os servos a quem o senhor achar vigiando, quando vier! Em verdade vos digo: cingir-se-á, fá-los-á sentar à mesa e servi-los-á.
38 Sumbulsuli ai-burum ombáne mola kera-kulla ko tomba kene ombánje niku enini uru naa peku nokuku mulúngi kanum lem enini numanu siku mulungí.
38 Se vier na segunda ou se vier na terceira vigília e os achar vigilantes, felizes daqueles servos!
39 “Ung ili numanu liiku munduku piliai. Lku pulu yi te-ni wa-yi te yunga lkuli omba bulsupa mélema wa liimba ena-mongale piliilkanje ‘Wa-yili ombá.’ nimba nokupa molka kene wa-yili kapula sukundu naa olka.
39 Sabei, porém, isto: se o senhor soubesse a que hora viria o ladrão, vigiaria sem dúvida e não deixaria forçar a sua casa.
40 Aku-siku eni nokuku molai. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá ena-mongale naa piliilimili akiliinga ‘Yunu sika ombá.’ niku aku-siku nokuku molai.” nirim.
40 Estai, pois, preparados, porque, à hora em que não pensais, virá o Filho do Homem.
41 Pita-ni yunundu nimba mele: “Auliele, ung-eku toku niku sikenu akili oliu ⸤nunga lumbili anduli yimandu mindi⸥ niku sikenu mola yambu wemandu pali niku sikenuye?” nirim.
41 Disse-lhe Pedro: Senhor, propões esta parábola só a nós ou também a todos?
42 Auli ⸤Yesos-ni⸥ pundu topa kene nimba mele: “Kongun tinjili kendemande-yambu nae-ni kongun tepa konjunjulimú kene kanupaliinga yunga yi-auliele-ni ‘Kongun siliuma sumbi-sipa telemáliinga yunu kongun simbu kene tepa konjumbaliinga alsupu numanu liipu mundupu naa molumbu.’ nilimúye? Kendemande-yambu te aku-sipa mele tepa konjupa molemále kanupaliinga yunga yi-auliele-ni yunu makó topa kene yunundu nimba mele: “Nu-ni kongun tinjili kendemande-yambuma pali nokunjuku eninga keri-langi nungíma ena makó toliu-na enini nangi moke teku sikunu, nokunjuku mului.” nimba ⸤yunu tenga-lupa pulimú⸥.
42 O Senhor replicou: Qual é o administrador sábio e fiel que o senhor estabelecerá sobre os seus operários para lhes dar a seu tempo a sua medida de trigo?
43 Penga yi-auliele-ni kongun sirimele kongun tinjili kendemande-yambu kanili-ni mimi-sipa tenjipa we mulupili auliele kelepa um lem kendemande-yambale yunu numanu sipili.
43 Feliz daquele servo que o senhor achar procedendo assim, quando vier!
44 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi-auli kanili-ni kendemande-yi kanilindu “Nanga méle nosiliuma pali nu-ni nukunjui.” nimbá.” niker.
44 Em verdade vos digo: confiar-lhe-á todos os seus bens.
45 “Akiliinga-pe ⸤yi-auliele-ni kendemande-yambu kanilindu nimba mele: “Nanga kendemande-yambuma pali nukunjui.” nimba tenga-lupa pulimú kene⸥ kendemande-yambu kanili-ni “Nanga auliele wela naa ombá.” nimba piliipa kene yunu-ni nokonjilimú kendemande-yambuma kimbulú-ni topa, keri-langi nomba no-tonduluma nomba kelep topa kene, aku-sipa tepa kis-sipa mulúm lem
45 Mas, se o tal administrador imaginar consigo: Meu senhor tardará a vir, e começar a espancar os servos e as servas, a comer, a beber e a embriagar-se,
46 walse kendemande-yambu kanili ‘Yunga yi-auliele ombá.’ nimba naa piliipa ⸤kongun sirim mele naa tepa⸥ walu-sipa tepa kis-sipa molumba kene ombá. Omba ⸤yambu kanili tepa molumba mele kanupaliinga⸥ yunu aima kimbulú-ni topa konjupa kene, yunga ungele liiku su siku kongunale teku kis silimele yambuma ⸤kolea-kis⸥ molemelena ‘Pupili.’ nimba liipa mundumba.
46 o senhor daquele servo virá no dia em que não o esperar e na hora em que ele não pensar, e o despedirá e o mandará ao destino dos infiéis.
47 “Kongun tili yambu te yunga auliele-ni “I-sikunu i-sikunu ti.” nimbá ungele sumbi-sipa piliipaliinga ungele karaye temba, mola ‘Nikem mele naa tembu.’ nimba piliipa aku-sipa piliipa liipa naa temba yambu kanili yunga auliele-ni penga yunu ‘Mindili aima lakupa nupili.’ nimba wale aima pulele tomba.
47 O servo que, apesar de conhecer a vontade de seu senhor, nada preparou e lhe desobedeceu será açoitado com numerosos golpes.
48 Akiliinga-pe “Ti.” nimbá mele mimi-sipa naa piliipaliinga walu-sipa tepa kis-simba yambale yunga auliele-ni ‘Mindili layesele mele nupili.’ nimbaliinga laye-sele mele tomba. Yambu méle pulele siring liipa nusurum yambale “Pundu toku méle pulele si.” ningí. Yambu “Méle pulele nokuku mului.” niring yambale “Kelku méle pulele si.” ningí.” ⸤nirim.⸥
48 Mas aquele que, ignorando a vontade de seu senhor, fizer coisas repreensíveis será açoitado com poucos golpes. Porque, a quem muito se deu, muito se exigirá. Quanto mais se confiar a alguém, dele mais se há de exigir.
49 “⸤Na lumbili andúlima,⸥ na ya ma-koleana tepi mundumbu urundu. Tepi akili isili-ui lkisipa nolkanje kapula. Na numanu silka.
49 Eu vim lançar fogo à terra, e que tenho eu a desejar se ele já está aceso?
50 “Na no liimbu ulu akili na-kene ola ombá. Ulu akili ui wendu naa okum akiliinga nanga numanukundu buni tipili moliu.” ⸤nirim.⸥
50 Mas devo ser batizado num batismo; e quanto anseio até que ele se cumpra!
51 “‘Ya mana-yambuma ele naa teku tiluna kapula-kapula molangi.’ nimbu urundu niku pillikimiliye? Aku-sipa mólu. ‘Yambuma numanu lupa-lupa pípili anju-yandu ele-tu mele molangi.’ nimbuliinga urundu.
51 Julgais que vim trazer paz à terra? Não, digo-vos, mas separação.
52 Ekupu kepe penga kepe lku tiluna pelemelé yambumanga ⸤mare-ni nanga ungele piliiku mulungí kene mare-ni nanga ungele liiku su siku molkuliinga,⸥ eni-enini elenale teku yambu angere te-guli lku tiluna pengí kene, yupuku enini mulungí, tale elsele mulunglí, lupa-lupa mulungí.
52 Pois de ora em diante haverá numa mesma casa cinco pessoas divididas, três contra duas, e duas contra três;
53 lápale-ni málu-kene ele-tu molomba, málale-ni lapa-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. Anumele-ni limin-kene ele-tu molomba, liminele-ni anum-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. Bamele-ni yunga málunga min-kene ele-tu molomba, málunga mínele-ni bamu-kene ele-tu molomba, tiluna kapula naa mulunglí. ⸤Yambu kanuma kapula naa mulungí.⸥” nirim.
53 estarão divididos: o pai contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra a nora, e a nora contra a sogra.
54 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni liiku máku toku muluring yambumandu nimba mele: “Eni kolea kolupa kene kupa kululi andolemú kanukuliinga “Lo ombá lem.” nilimele kene lo sika olemú.
54 Dizia ainda ao povo: Quando vedes levantar-se uma nuvem no poente, logo dizeis: Aí vem chuva. E assim sucede.
55 Penga alsupa sumbulsuli popuremi auli te merekundu winju-sipa topa, kombukantupu angiliimú-na kanuku kene “Ena temba lem.” niku piliilimili kene ena sika telemú.
55 Quando vedes soprar o vento do sul, dizeis: Haverá calor. E assim acontece.
56 “⸤Naa piliikumulu.” nilimele akiliinga-pe sika piliilimili⸥ yambu gólu toku topele-mapele túlima! Eni mulále kene ya male kene kanukuliinga ‘kolea i-sipa i-sipa mele temba.’ niku kanolemele akiliinga-pe ekupu ⸤na mana-mania urundu kene⸥ ulu wendu olemúma kanuku molkuliinga ulu kanumanga ulu-pulele naa piliilimili. Akili nambimuna ⸤liipa ora silimú mele⸥ naa kanuku naa piliilimiliye?” ⸤nirim.⸥
56 Hipócritas! Sabeis distinguir os aspectos do céu e da terra; como, pois, não sabeis reconhecer o tempo presente?
57 “Eni nambimuna uluma piliiku apuruku ulu-kaíma piliiku naa telemeleye?
57 Por que também não julgais por vós mesmos o que é justo?
58 Nu kot tenjimba temba yambale ‘Kapula-kapula molambili ulu te teambu.’ niku kene wela ti. Aku-sikunu naa tinu lem nu kot tenjimba yambale-ni nunga kot piliimba yili molumbana memba pupa simbanje? Penga kot piliimba yili-ni nu ka-lku nukuli yili liipa simba, yunu-ni nu ka-lkuna liipa mundumba.
58 Ora, quando fores com o teu adversário ao magistrado, faze o possível para entrar em acordo com ele pelo caminho, a fim de que ele te não arraste ao juiz, e o juiz te entregue ao executor, e o executor te ponha na prisão.
59 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Nu ka-lkuna wendu uníndu pundu aima pali tokunu kene mindi wendu uni. We kapula wendu naa uní.” niker.” nirim.
59 Digo-te: não sairás dali, até pagares o último centavo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.