2 Coríntios 1

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Na Poll, Pulu Yili-ni na makó turum kilia Krais Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, na-kene oliunga ⸤Krais-nga ungele piliili⸥ angin Timoti-kene wasie molupulu kene pepá ili topu siker. Pulu Yili-nga yambu-talape kolea-auli Korin molemelema kene, Pulu Yili-nga yambu kake tílima kolea Akaya propinj sukundu koleamanga pali molemele yambumanga pali pepá ili eni topu siker.
1 Ayu Paul God ana kokomaim Keriso Jesu ana turabarayan amatar naatu it turat Timothy airi kwa ekalesia sabuw tafaram Corinth kwama’am naatu God ana sabuw etei tafaram Akaiya wanawanan kwama’am isa fef akirum abiyafar.
2 Oliunga Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ niangli.
2 Ayoyoban God it Tamat naatu Regah Jesu Keriso’one manaw kabeber naatu tufuw kwa etei isa nama.
3 Oliunga Auli Yesos Krais-nga Pulu Yili molemú, yunga Lapa molemúko, yi akili yu kondu kululi ulu-pulele pelemú Lapale, yu ⸤oliu-kene bunima wendu olemú kene⸥ ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú Pulu Yiliko, yu kape nimbu bi paka tunjamili.
3 God it Tamat naatu ata Regah Jesu Keriso Tamah, ana merar tanay anayaabin kabeber ana’an ine enan naatu ata baibais etei ana God.
4 Yu, oliu-kene bunima wendu olemú kene ‘Eni numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nilimú Pulu Yili. ‘Ui oliu-kene bunima wendu olemú kene Pulu Yili-ni oliu ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú mele yambu mare bunima wendu ombá kene aku-siku ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ niku manda liiku tapunjungí.’ nimba yu-ni oliu aku-sipa liipa tapunjilimú.
4 Ata yare moumurih na’in wanawanah tarur i koufair koubainunub ebitit, imih nati koufair koubainunub ta’imon God it bitit, karam sabuw iyab yare koun hiyen tere’er koufair koubainunub tanitih.
5 ⸤Oliu-ni yambuma manda liipu tapunjupu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’⸥ nimuláliinga pulele i-sipa: Krais ui mindili nurum mele ekupu oliu yandupa mindili nombu molemulu, aku-sipako ⸤Pulu Yili-ni Krais liipa tapunjupa ‘Numanu tondulu pupa waengu nipili mulupili.’ nirim⸥eliinga oliu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nimba liipa tapunjilimú.
5 Anayabin Keriso ana bai’akir bairi tafafaram na’atube God ana koufair Keriso wanawananamaim ata koufair boro gagamin na’in nakarsuwei nare tanab.
6 Oliu mindili nombu bunima melemulu kene ‘Eni numanu tondulu pupa waengu nipili molku, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, molku kunjingí kupulanum-na pungéliinga tepa liili ulu akili eni kene pípili.’ nimbu aku-sipu mindili nombu bunima melemulu. Pulu Yili-ni oliu ‘numanu tondulu pupa waengu nipili molangi.’ nilimáliinga oliu kelepu tondulu mundupu molemulu kene ulu kanili-ni oliu-ni ‘eni numanu waengu nimba tondulu pupili molangi.’ nimbu kapula liipu tapunjulemulu kanu-kene oliu mindili silimele kene molemulu mele eni aku-siku mindili silimele kene eni kepe numanu tondulu mundupa aima tondulu pupili táka-niku mulungíko.
6 Aki abi’akir i kwa a koufair naatu a yawas bain isan. Aki koufair abaib kwa auman boro koufair kwanab yate nanub nawainabi a yawas kwanab. Nati bai’akir ta’imon aki na’atube wanawanan arun asora’ub.
7 Oliu piliilimulu, ‘Eni-kene buni te ombá kene tondulu munduku piliilimili mele enembu naa kolku tondulu puku aima tondulu munduku piliiku mulungíko.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu. ‘Eni oliu-kene tapú-topu molupu, mindili wasie nolemulu mele eni oliu-kene tapú-topu molupu wasie numanu tondulu pupa waengu nipili molemuluko.’ nimbu piliipu kene ‘Eni aku-siku mulungí.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu.
7 Imih kwa isa aki nuhifot ama’am, anayabin Keriso ana bai’akir turin kwabaib isan boro God ana koufair nit Keriso wanawananamaim.
8 Angmene, ya kolea Esia propinj na-kene bunima sika wendu urum mele ‘Eni mimi-siku piliangi.’ nimbu sambu. Ulu buni aulima-ni na liirimeliinga ‘Na aima kolumbunje.’ nimbu piliirindu.
8 Taitu tuwai’inah aki akokok kwanaso’ob tafaram Asia wanawanan aki hai fokarih kakafih wanawanan arun bai’akir gagamin maiyow abai anot i boro ata morob.
9 Sika nanga numanu sukundu kot tinjirim piliipu kene ‘ “Kulupili.” nikem-nje.’ nimbu piliipu kene ‘Kolumbu.’ nimbu piliirindu. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga kongun tinjirindeliinga buni kanuma wendu urum kene ‘ ‘Nanga tondulale-ni na Pulu Yili-nga kongun teliu.’ nimbu naa piliambu.’ nimba ulu akili wendu urum. Pulu Yili, yambu kulúlima ‘Lomburuku ola molangi.’ nilimú yili, yunga tondulaliinga mindi na-ni kongun ima teliu.
9 Turobe, aki naniyi atatam i morob isan hirubin. Baise iti namamatar i ebi’obaiyit it men taiyuwit tanitutumit, baise God tanitumitum i akisinamo murumurubih ebimisuruwih.
10 Ulu wendu urum kanili-ni na kolumbu tirindu akiliinga-pe ya niker Pulu Yi akili-ni na tepa kona liirim. Aku-sipako penga na-kene buni aku-sipa te wendu ombá kene liipa tapunjupa na wendu liimba. ‘Penga-penga-kepe, eni ‘Poll liipu tapunjamili.’ niku nanga Pulu Yili popu toku mawa tinjingéliinga bunima aku-sipa alsupa wendu ombá kene Pulu Yili yu-ni na sika taki-taki liipa tapunjupa ‘Ulu te naa tipili.’ nimba wendu liimba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu. Yambu pulele-ni nanga niku Pulu Yili mawa teku ‘liipa tapunjupa tepa liipili.’ ningí kene piliipa kene mawa tingí mele tenjipa na tepa konjumba kene yambu pulele-ni piliiku kanuku kene Pulu Yili-ndu niku mele: “Angke. Poll kene ⸤yu-kene wasie mindili núngi yima⸥ liiku tapunjukunu teku líínele manda tinu.” ningí.
10 Morob kakafin wan ayenabo botaiti atit, naatu boro nabotaiti anatit maiye. I tafanamaim aki ai nuhifot i boro na’atuka nabotaititi anatit.
11 — ausente —
11 Na’atube kwa a yoyobanamaim aki kwanibaisi. Saise God boro a yoyoban niya’afuten naatu aki nigegewasini, naatu sabuw moumurin maiyow God boro ana merar hinay aki bigegewasini isan.
12 Na andupu teliu mele numanale-ni piliipu kene ‘Ulu tirinduma pali tepu kunjurundu. Walse kepe tepu kis naa sirindu.’ nimbu piliiliu mele eni manda nimbu sikerumanga numanu siker. Na eni-kene mulurundu kene Pulu Yili-ni kanupa ‘kake tili uluma’ nimba kanolemúma mindi numanuna pepa, na numanu tale naa pípili eni-kene sumbi-sipu molupu ulu mare tirindu mele piliipu kene ‘Molupu kunjurundu.’ nimbu piliipu numanu siker. Ulu akuma numanale-ni piliipu tirindu kene ma-koleana piliipa kungnjuli ulu te-ni na liipa naa tapunjurum. Pulu Yili-ni na we kondu kolupa kene liipa tapunjurumeliinga na aku-sipu andupu mulurundu.
12 Aki aora’ara’at anayabin iti tafaramaim ama’am ai not iu’uwi aiyawas naatu ai baita’ay kwa bairit i kakafiyin naatu mutuforomaim asisinaf. Aki ai sinaf etei i Godane men tafaram ana ukwar rerekab, baise God ana manaw ana kabeberamaim.
13 Pepá topu siker ili eni kanuku sundungí ungma topu naa siker. Eni manda kanuku ung-pulele sumbi-siku piliingí mele tokur. ‘Eni piliiku teangi.’ nimbu piliiker mele i-sipa: Sika ui na tirindu mele pulele eni mare piliiku sundulimele akiliinga-pe ‘oliunga Auli Yesos ombá enale wendu ombá kene ⸤eni liipu tapunjurundeliinga molku konjulemele mele⸥ piliipu kene nimbu para sipu numanu sipu kape nimbú mele aku-siku ekupu eni pali na tepu moliu mele piliiku kene yambuma anju-anju niku siku numanu siku kape niangi.’ nimbu piliiker.
13 Anayabin aki fef kwa isa akikirum tur etei i mutufor naatu rereb yah karam kwaniyab boro naniyan kwanab.
14 — ausente —
14 Abisa boun akikirum kwanabiyab boro men naniyan kwanab, baise Ata Regah Jesu namatabir nanan ana veya boro kwanaso’ob, aki isai boro kwanaora’ara’at, naatu aki auman boro kwa isa ana’ora’ara’at.
15 ⸤Na-ni eni penga manda kape nimbú mele, eni ekupu na kape ningí mele,⸥ ‘Sika aku-siku tingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ‘Eni wale tale-siku numanu kaí pípili molangi.’ nimbu na-ni “Eni molemelena ui ombú.” nirindu kanili.
15 Anayabin iti isan ayu aitumatum, ayu ayakitifuw wan kwa aninanawani saise kwa agewasin boro tafan tanaya’abar.
16 Na numanale-ni piliirindu mele i-sipa: ‘Kolea Masedonia propinj pumbundu ui eni mulungína ombu kene, penga Masedonia pumbu. Penga Masedonia mundupu kelepu eni mulungína kelepu yandu ombú kene eni na kolea Judia distrik “Alsuku pui.” ningí.’ nimbu piliirindu.
16 Ayu akokok ef aumatan au Masedonia ananan anarun ana’iti naatu Masedonia’ane anamamatabir boro anarun ana’iti. Imaibo kwa boro au ef isan kwanibaisu anan Judea.
17 “Aku tembu.” nirindu mele numanale-ni naa piliipu kene we nirinduye? Na-ni “I tembu. I tembu.” nimbu, nimbu panjiliu mele mana-yambuma-ni numanu tale pípili ulu te naa tingíndu gólu toku “Temulú.” nilimele mele na aku-sipu naa niliu. Ulu te tembundu “Sika tembu.” niliu. Naa tembundu “Sika naa tembu.” niliu. Pulu Yili-ni numanu topele-mapele naa topa sika nilimú mele na-ni aima ili sika niker: Ulu te “Mólu.” nimbúndu “E.” nimbu, “E.” nimbúndu “Mólu.” nimbu, tere lepu aima naa niliu.
17 Kwa boro iti na’atube kwanao, namihibe ma yayakitifuw naatu kwahihir ema’am. Kwanotanot ayu orot babin teo tibibasit naatu sinafu’e tema’am i orot ta?
18 — ausente —
18 God ana tur mar etei turobe eo, imih aki ai tur kwa isa ao i turobe men baifuwen.
19 Na kene Saillas kene Timoti kene oliu-ni eni muluringna ombu Pulu Yili-nga Málu Yesos Krais-nga temanele topu sirimulu, yi kanili-ni “Sika” nimbaliinga “Mólu.” naa nilimú; “Mólu.” nimbaliinga “Sika” naa nilimú, aima mólu! Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika taki-taki telemáliinga ⸤na yunga kongun tinjili yili-ni niliu ungmanga gólu te naa-ko pelemú⸥.
19 Anayabin God Natun Jesu Keriso isan kwa wanawanamaim ayu Silas naatu Timothy abibinan i turobe, men baifuwen.
20 Pulu Yili-ni “I-sipu tembu. I-sipu tembu.” nimba, nimba panjurum ulu kanuma sika wendu ombá pulu yili Krais yunu kanili. Akili piliipu kene ⸤Pulu Yili-nga ungele yambuma nimbu sipu kene⸥ Krais-nga bili piliipu lepu kene “Ili sika temba.” nimbuliinga aku-sipu Pulu Yili-nga bi paka tonjulemulu.
20 God ana’omatanen etei i Keriso wanawananamaim hina hiturobe. I wabin i “Turobe.” Imih i wanawananamaim aki “Amen” a’o God wabin abobora’ara’ah.
21 Na kepe eni kepe Pulu Yili-ni tondulale silimú-na Krais-kene tondulu mundupu tapú-topu molemulu. ⸤‘Oliu yunga kongun tenjangi.’ nimba⸥ Pulu Yili-ni oliu makó topa,
21 God akisin sinafit kwa aki bairit yanowahit Keriso wanawananamaim tababatkikin,
22 ‘ ‘Oliu yunga yambuma molemulu.’ nimbu piliamili.’ nimba oliunga numanuna sukundu Pulu Yili yu-ni ‘Nanga’ nimba bi topa, ‘Oliu-ni piliipu kene ‘ ‘Oliu sika yunga yambuma.’ nimba makó turum. Penga sika yunga mélema pali oliu simba.’ nimbu piliamili.’ nimba isili-ui yunga Minéle ‘oliunga numanuna mulupili.’ nimba sirim. ⸤Méle te ku-moni auli-tepa pulimú kene ‘Liamili.’ nimbu kene ‘Méle kanili nosilimú yambale-ni ‘Penga ku-moni pali kamu oku singí.’ nimba piliipili.’ nimbu kene mélale we lipili ui ku-moni koltale mele sipu kene yandu olemulu, aku-sipa mele.⸥
22 I nowanamih ikwahit naatu Anun Kakafiyin dogorotamaim iwan na’atube, i anababahor abistan gewasin boro uf enanan isan.
23 ⸤Na “Ombú.” nimbu kene naa orundele gólu turundu lem⸥ Pulu Yili-ni nanga numanuna kanupa gólu turundu akili mokeringa nimba para sipili. Akiliinga-pe gólu naa tokur. Na-ni eni buni te naa simbundu kolea-auli Korin kelepu wela naa urundu. ‘Eni ‘Krais-nga ungele sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga ‘Eni tondulu munduku piliiku molangi.’ nimbu na eninga yi-auliele molupu, eni nokambu.’ kapula naa nimbú. Eni tondulu munduku piliilimili ulu akili-ni eni tondulu munduku molemeláliinga ‘Eni numanu sangi.’ nimbu eni-wasie tapú-topu kongun telemulu. Akili Pulu Yili walsiku piliiku kene “Poll naa urumeliinga pulele nimba sikemele sika nikem-nje?” niku walsilkimelanje yu-ni “Sika nikem.” nilka.
23 God i ayu au sifroubonenayan na’atube, ayu dogorou wanawanan i so’ob. Ayu akokok kwa aniyaturi imih boro men anamatabir maiye anan Corinth.
24 — ausente —
24 Aki men kwa abaitumatum anunufuruw, baise bairit tanabow a yasisir isan, anayabin baitumatumamaim kwababatkikin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.