1 Timóteo 1

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Na Poll, Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili. Oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liinjirim Pulu Yili kene ‘Oliu aima sika tepa konjumba.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu yi Krais Yesos-kene na makó tokulu “Kongun ili tenji-pui.” niringli-na aku-sipu andupu nimbu siliu yili-ni
1 Ayu Paul, Keriso Jesu ana tur abarayan, naatu God ata baiyawasenayan fair itu naatu iyunu atit Keriso wanawananamaim ata baitumatum itutut imaim nuhit fot tama’am i afafaram.
2 ⸤Nu ‘Krais-nga yili molkunu konjani.’ nimbu na-ni nu nokuliu,⸥ nu kene olsula Krais-nga yisele molembuláliinga nu nanga kandi-málu Timoti nu pepá ili topu siker. Lapa Pulu Yili kene oliunga Auli Krais Yesos-seleni nu we kondu kolku teku konjukulu, nu-ni walse-walse ulu mare teku kis-sini kene nu kondu kolkulu “Mindili nani.” naa nikulu, ‘Nu numanu waengu nipili táka-nikunu molani.’ niangli.
2 O Timothy isa iti fef akikirum, ayu natu anababatun baitumatumayan. Isa ayoyoyoban baiwanbabanen, manaw kabeber, tufuw Tamat God naatu ata Regah Keriso Jesu’une isa nama.
3 Na-ni kolea Masedonia propinj pumbundu nu tondulu mundupu mawa tepu kene “Kolea-auli Epesas mului.” nirindu mele ekupu nu alsupu mawa tepu kene “Akuna we mului.” niker. Yi mare-ni akuna gólu toku ung-lupama ung-bo tonjuku molemele akiliinga “Akuna we molkunu yi kanumandu “Aku naa teai.” ni.” nimbu nu mawa teker.
3 Ayu o aihamiy au Masedonia anan ana veya, o au’uwi na’atube Ephesus imaim inama saise sabuw afa o iso’obaka ina’uwih baifuwen tur sabuw tibi’obaibiyih hinihamiyen,
4 Yi kanuma-ni ⸤Juda-yambumanga⸥ temani-kange lupa-lupama toku anda-kolepalimanga bima sulu teku temani toku mindi molemele ungma-ni yambumanga numanuma topa bulu-bale sipa, ungmanga pulele piliingíndu we tombulku mindi ningí kupulanumele akisinjipa, Pulu Yili-nga ung-sikama piliingí kupulanumele pipi silimú ⸤akiliinga eninindu “Aku naa teai.” ni.⸥ Yi kanuma-ni ung-bo tonjuku mani silimele ungma-ni Pulu Yili piliimulú kupulanumele naa akisinjilimú. Pulu Yili-nga ungele kene, yu-ni “Oliu-kene tembu.” nimba, nimba panjurum uluma kene, ⸤Krais Yesos molupa oliunga nimba tinjirim mele⸥ ‘Akili sika.’ nimbu tondulu mundupu piliimulú ulele-ni mindi akusele piliimulú kupulanumele akisinjilimú.
4 binanakwar hai yabih en naatu hai a’agir hai gin teyowayow i hinihamiyen, anayabin nati turamaim gamin emamatar, naatu men yait ta ibais baitumatumamaim God ana bowabow ebowabowamih.
5 “⸤Yi kanuma-ni niku kis-siku yambuma teku bemba silimele yimandu⸥ “Aku-siku naa teai.” ni.” niker mele ‘Krais-nga yambuma anju-yandu eni-enini numanu monjuku molangi.’ nimbu “Yi kanumandu aku-siku ni.” niker. ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele aima sika telemele ulele kene, numanu kake tili ulele kene, numanale-ni piliiku kene ‘Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu-kis te numanuna naa pelemú.’ niku piliili ulele kene, aku-sipa numanu kaí pípili yambuma anju-yandu eni-enini numanu munjuli ulelendu niker.
5 Iti roube’aten tur ana’an gagamin i yabow, imih sabuw ini’obaiyih yabow hinaso’ob gewas, dogoroh naniyan hinab kakafin gewasin hairi hinakusib gewas naatu baitumatum anababatun auman hinaso’ob gewas.
6 Yambu mare aku-sipa numanu kaíma naa pípili molku ulu kaí kanuma munduku kelku kene we-ungma tombulku niku kelep tolemele.
6 Sabuw afa sinaf iti gewasih i hihamiyen, naatu tur hai yabih en hibow imaim hio tebowabow.
7 ‘⸤Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Ulu mare i-siku naa teai!” nimba Pulu Yili-nga ung-manima piliipa kene yandu nimba sirim⸥ ung-manimanga ung-bo túnjilima molamili.’ nilimele akiliinga-pe ung-manimanga puluma naa piliiku, tondulu munduku mani singíndu nilimele ungmanga puluma eni-enini mimi-siku naa piliilimili.
7 Tekokok ofafar ana bai’obaiyenayah hinamatar, baise men hiso’ob abisa isan teo, naatu abisa isan hifair teo ana’an i men hiso’ob gewas.
8 Oliu piliilimulu, ‘Moses-ni ung-mani sirimuma sumbi-sipu piliipu, ung-mani akumanga ung-pulele mimi-sipu piliipu kene ulu akuma temulú kene ung-mani akuma aima kaí.’ nimbu piliilimulu.
8 It taso’ob ofafar i gewasin ana efamaim tana sisinaf na’at.
9 ‘Pulu Yili-ni ung-mani kanuma simbandu ‘Sumbi-siku molemele yambuma piliiku teangi.’ nimba naa sirim.’ nimbu piliilimuluko. Ung-mani kanuma-ni kongun mimi-sipa telemú mele kanupu kene ‘Ung-mani kanuma kaí.’ nimbu piliilimuláliinga ung-pulele i-sipa mele: Ung-manima pula toku kara pulimelé yambuma kene, Pulu Yili-nga ungma liiku bulu siku ulu-pulu-kísima telemele yambuma kene, Pulu Yili-nga ungma naa piliiku ‘ulu kake tílima piliipu teamili.’ naa nilimele yambuma kene, yambuma-ni eninga anupili lapalii toku konjulemele yambuma kene, yambu lupama toku konjulemele yambuma kene, waperanale telemele yi-kumunjupuma kene ambu-wenipuma kene yambu-yuma wasie, kolea-auli Sodom yambuma-ni yima eni-enini waperanale teku ambuma eni-enini waperanale tiring mele telemele yambuma kene, ‘Maket tepu ku-moni liamili.’ niku yambuma wa liilimele yambuma kene, gólu tolemele yambuma kene, kot-na puku ‘Sika nimulú.’ niku panjiku kene gólu tolemele yambuma kene, Pulu Yili-nga ungma piliipu ‘Krais-nga yambuma teku molai.’ nimbu mani silimulu ung lupama wasie pula tungíndu ulu-kísima telemele yambuma pali kene, Moses-ni sirim ung-manima-ni aku-siku teku kis-siku molemele yambuma pali ‘nukupili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Ung-mani akuma pípili.’ nimba, nimba panjurum. Pulu Yili-nga ungma mani silimulu ung-sika akuma Pulu Yili-ni na makó topa “Andukunu niku si.” nirim ungma kene tilu-sipa. Ung akili temani aima kaí olandupale, bi aima pelemú Pulu Yili-nga temanele.
9 Taso’ob auman ofafar i men sabuw gewasih isah, baise sabuw ofafar asto’obenayah, tafa’asar, bowabow kakafih sinafuyah, God men hisusu’ub, kakafiyinamaim ma’atih, baitafaror atih, hinah tamah asabunuwayah, sabuw asabunuwayah,
10 — ausente —
10 turahinah a’awah ufuh nayah, oro’orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih baisesebar kwanekwaneyah, sabuw bain tobonayah, baifufuwenayah naatu kautabitabirayah isah. Naatu sawar afa kakafih hai sinafumaim iti bai’obaiyen gewasin anababatun ebi’ib.
11 — ausente —
11 Nati bai’obaiyen i Tur Gewasin God baigegewasinayan naatu marakaw ana God ayu itutumu bitu i wanawananamaim ema’am.
12 Yesos Krais oliunga Auliele-ni kongun tenjiliu ilinga tondulale sirim yili-kene “Angke” niker. Yu-ni na kanupa kaí piliipa ‘Nanga kongunale mundupa naa kelepa kapula tepa konjumba.’ nimba piliipa kene kongun tenjiliu ili na sirimeliinga yu-kene “Angke” niker.
12 Ayu Keriso Jesu ata Regah ana merar ayiy, au bowabowamaim fair itu. Anayabin fufufunu ayu i bosunusunubayan, imih ana bowabow isan rubinu.
13 Sika ui yunga bili liipu ung-taka tonjupu, yunga yambuma-kene ele-tu molupu kara pupu mindili sipu topu konjumbu tirindu akiliinga-pe yu sika Pulu Yili-nga Málale molupa Pulu Yili-ni ‘Oliu nukupili.’ nimba mana liipa mundurum yi Kraisele mulurum mele piliipu sundupuliinga, yunga temanele turing piliipu kene “Gólu tokomele.” nimbu tondulu mundupu piliirindu akili tepu lawa tirindeliinga yu-ni kanupa kene na kondu kolupa ‘Mindili nambu.’ naa nirim.
13 Basit ayu marasika i bai’ibayan, gamin baiyowayan, naatu yau so’aso’arin, baise ayu kabibiru, anayabin ayu men aso’ob abisa asisinaf, naatu au baitumatum en.
14 Na Krais Yesos-kene wasie tapú-topulu mulurumbulaliinga oliunga Auliele-ni na aima we kondu kolupaliinga, ‘Yu sika’ nimbu tondulu mundupu piliili ulele kene numanu munjuli ulele kene na-kene pulele pelemú ulu kanusele Auliele-ni sirim.
14 Ata Regah manaw kabeber ayu tafau yan isuwai re awan karatan, naatu baitumatum yabow hairi ata Regah Jesu Keriso wanawananamaim ayu itu.
15 ‘Oliu ulu-pulu-kis tirimulu yambuma tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na ‘liipu monjambu.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni mana liipa mundurum yi-nuim⸥ Krais Yesos mana mania urum.’ ung akili aima sika ungele, yambuma-ni numanu tale naa pípili ‘Aima sika aku tirim.’ niku aima tondulu munduku piliingí kene kapula. Aku temulú kene aima sika ku naa pemulú. Ulu-pulu-kis tiring telemele yambumanga na ulu-pulu-kis tirindu mele aima olandupa,
15 Iti tur i tur anababatun kwanitumatum, Keriso Jesu i sabuw hai kakafihine baiyawasih isan tafaramamaim na, naatu sabuw wanawanahimaim ayu i kakafu anababatun.
16 akiliinga-pe Krais Yesos-ni ‘ ‘Yambuma numanu topele tangi.’ nimbu táka-nimbu nokupu molupu, molku kis-silimelaliinga wela arerembi naa kolupu numanu waengu nipili molupu mindi puliu. ‘Na-ni sika manda tepa liimba.’ niku piliingí yambuma sika kondu kolupu tepu liipu, kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbu niku kanangi.’ nimba kene na ⸤Poll⸥ ulu-pulu-kis olandupa tirindu yili ui kondu kolupa ‘Tepu kis-sirindeliinga mindili naa nambu.’ nimba tepa liirim.
16 Ana’an nati isan God ayu kabibiru, saise ayu kakafu anababatun wanawana’umaim Keriso Jesu ana yatenub tutufin etei sabuw iyab boro hinabitumatum ti’obaiyih hita’itin hitan ma’ama wanatowan hitab.
17 Taki-taki molupa mindi puli yi nuim kingele molupa, kulú naa kolemú yili molupa, yambu te-ni naa kanolemú yili molupa, yu tiluele mindi sika Pulu Yili molupa, aku-sipa molemú Pulu Yili yu mindi bi ola molupa tondulu pépa, tondulu mundupa talang pupa, aku-sipa pépa mindi pupili! Aku-sipa mele aima sika tipili!
17 Naatu wanatowan ana aiwob, morob atin, wa’iwa’irin, God ta’imon, i akisinamo tanifai, naatu tanabora’ara’ah wanatowan, wanatowan! Amen.
18 Nanga málu Timoti, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba, nimba sili ungma piliiku yandu niku silimele Krais-nga yi mare-ni nu muluni mele ui niku siring mele piliipu kene ‘Nu aima aku-sikunu ti.’ nimbu, nimbu siker. ‘ ⸤‘Yambuma teku kis-siku molangi.’ nilimele mélema mania pupa, Pulu Yili-nga kongun tepu moliále tondulu pupili akiliinga⸥ tondulu mundupu ele aima teambu.’ nikunu kene nu tiní mele ui niku siring ung akuma piliiku liikunu ti. ‘⸤Krais Yesos⸥ sika.’ nikunu tondulu munduku piliillu mele munduku naa kelkunu, taki-taki numanale-ni piliikunu kene ‘Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu-kis te nanga numanuna naa pelemú. Kongun teliuma tepu konjuliu.’ niku piliikunu molaniko! Ulu akusele ambolkunu kene ‘Ele tondulu mundupu teambu.’ nikunu nu tiní mele ui niku siring ung akuma aima piliiku liikunu teku mului. Yambu mare-ni ‘Ulu kanusele naa tembu kene ulu te mólu.’ niringeliinga, nona anduli sip te nona ku te-ni topa bulsulimú kene aima kis lelemú mele yambu kanuma aku-siku mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring ulele aima kamu kis lirim.
18 Timothy ayu natu, iti raube’aten tur abit i abisa marasika dinab o isa hio hairi ta’imon, saise iti tur ini’ufunun baiyow gewasin iniyow,
19 — ausente —
19 baitumatumamaim inabat anot narerekab gewas. Anayabin sabuw afa hai not men rererekab hai baitumatum hibai hin ar koun hiyen hikufufufur.
20 Aku tiring yambumanga yi Ameniyas kene Alleksenda kene elsele aku-sikulu tiringleliinga ‘⸤kurumanga nuim⸥ Seten mulurumna pangli.’ nimbu liipu mundurundu. ‘Aku-siku molkulu kis-sikulu kene Pulu Yili ung-taka tonjukulu yunga bili teku kis naa singlí mele piliangili.’ nimbu aku-sipu tirindu.
20 Wanawanahimaim i orot rou’ab Haimeneus naatu Alexander hairi, ayu Satan umanamaim aya saise hinaso’ob God isan men hinigigim.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Timóteo 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.