Tiago 3
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 Nanga angmene, ⸤Pulu Yili-ni yambumanga ulu telemelema apurupa piliimba kene⸥ oliu yambuma ⸤yunga ungma⸥ ung-bo tonjupu mani silimulu yimanga ulu telemuluma aima tondulu mundupa apurupa piliimba akiliinga eninga yi mare pulele-ni ‘⸤Pulu Yili-nga ungma⸥ yambuma ung-bo tonjupa mani samili.’ naa niai.
1 Meus irmãos, não haja muitos entre vós a se arvorar em mestres; sabeis que seremos julgados mais severamente,
2 ⸤Aku-sipu nikereliinga pulele niambu:⸥ Wale pulele oliu ‘ulu ⸤kaí⸥ te temulú.’ nimbu piliipu kene naa telemulu; ‘Ulu kis te naa temulú.’ nimbu piliipu kene telemulu. Aku-sipa uluma oliu yambuma-kene pali wendu olemú. Yambu te-ni walsekale kepe ung kis te naa nilimú lem yambu kanili yu yambu aima kaiéle, yunga kangima pali manda nokupa konjumba.
2 porque todos nós caímos em muitos pontos. Se alguém não cair por palavra, este é um homem perfeito, capaz de refrear todo o seu corpo.
3 Ung nikereliinga pulele i-sipa mele: Yambu te-ni ‘Kung-os te nanga ungele piliipili.’ nimba yunga kerina ain te panjinjilimú kanu-kene yu-ni ‘Osele i-sipa pupili, i-sipa pupili.’ nimba ainele liipa sumbi sinjilimú kene osele aku-sipa topele topa pulimú.
3 Quando pomos o freio na boca dos cavalos, para que nos obedeçam, governamos também todo o seu corpo.
4 Nona anduli sip telemú mele piliangiko! Sipma aima méle aulima akiliinga-pe popuremi-ni kolea-lupa marenga topa mundumba telemú kene sipimanga stiyama aima méle kelúma akiliinga-pe sip-kongun telemele yima-ni ‘Kolea tenga pumulú.’ niku piliiku kene stiyama ambolku pupú tolemele kene ‘Pumulú.’ nilimele kolea akuna pulimú.
4 Vede também os navios: por grandes que sejam e embora agitados por ventos impetuosos, são governados com um pequeno leme à vontade do piloto.
5 Aku-sipa mele oliunga keri-anembelale kangieliinga méle kelále akiliinga-pe yununu kape nimba yunga bi paka tolemú. Tepi wallú te-ni kolea pulele kuli-tepi nolemú mele eni piliai!
5 Assim também a língua é um pequeno membro, mas pode gloriar-se de grandes coisas. Considerai como uma pequena chama pode incendiar uma grande floresta!
6 Anembelale tepi-mélaleko. Oliunga kangimanga pali yu méle kelále akiliinga-pe yu-ni ulu-pulu-kis pulele tepa kene kangima pali tepa kalaru monjupa, ⸤akili-ni ung nilimulu ungma-ni⸥ kuli-tepi-ni koleamanga pali nolemú mele yambuma tepu kis-silimulu. Tepi akili yu ⸤Pulu Yili-ni kurumanga nuim Seten liipa mundumba⸥ tepi-koleana wendu omba kalemú tepéle.
6 Também a língua é um fogo, um mundo de iniqüidade. A língua está entre os nossos membros e contamina todo o corpo; e sendo inflamada pelo inferno, incendeia o curso da nossa vida.
7 Yambuma-ni kung kene kera kene wambiye kene méle-takara lupama kene numú-kusana suku molemú mélema kene méle lupa-lupa pulele akuma liiku ‘Méle akuma-ni oliunga nimulú ungma piliiku teangi.’ niku mani siku nokolemele,
7 Todas as espécies de feras selvagens, de aves, de répteis e de peixes do mar se domam e têm sido domadas pela espécie humana.
8 Akiliinga-pe yambu te-ni yunga anembelale aku-sipa kapula mani sipa naa nokulemú. Yu ulu kis tembandu táka-nimba naa pelemú melale; yambuma kolemele kupuná-kisele oliunga anembelena si nimba pelemú.
8 A língua, porém, nenhum homem a pode domar. É um mal irrequieto, cheia de veneno mortífero.
9 Anembelale-ni kerina Auliele oliunga Lapale kape nimbu bili paka tonjulemulu; Pulu Yili-ni yu molemú mele aku-sipa tirim yambuma anembelale-ni kepe ‘Molku kis-sangi.’ nimbu, nimbu kis-silimulu.
9 Com ela bendizemos o Senhor, nosso Pai, e com ela amaldiçoamos os homens, feitos à semelhança de Deus.
10 Keri tiluna ⸤Pulu Yili mola yambu te⸥ kape nimba bi paka tonjulemú ung kaíma kene nimba kis-silimú ung kísima kene wendu olemú. Nanga angmene, aku-sipa ulele ulu kaí te mólu.
10 De uma mesma boca procede a bênção e a maldição. Não convém, meus irmãos, que seja assim.
11 Mana no tilu pikipa wendu olemúna no kaí te kene no kumbili tili te kene tiluna wendu naa olemú.
11 Porventura lança uma fonte por uma mesma bica água doce e água amargosa?
12 Nanga angmene, unji-pik te unji-ollip mong manda tombaye? Mola unji-waen te unji-pik mong kapula tombaye? Aku-sipa, no kumbili tili tenga no kaí te manda wendu naa ombá.
12 Acaso, meus irmãos, pode a figueira dar azeitonas ou a videira dar figos? Do mesmo modo a fonte de água salobra não pode dar água doce.
13 Eninga yambu te ungma mimi-sipa piliipa, yambumanga uluma piliipa apurupa konjupa, piliipa kungnjuli pelemúye? Aku-sipa telemú yambu te mulúm lem ‘Yambuma-ni yu sika aku-sipa yambale molemú mele niku kanangi.’ nimba yunga kupulanum andupa ulu tembama aima kaí lipili. Yu kara pupa yunga bili paka naa topa, numanale-ni piliipa konjupa, piliipa kungnjuli pelemú ulu kaíma mindi tipili. Aku temba kene yambuma-ni kanuku kene ‘yu sika piliipa kungnjuli pili yambale molemú.’ niku piliingí.
13 Quem dentre vós é sábio e inteligente? Mostre com um bom proceder as suas obras repassadas de doçura e de sabedoria.
14 Akiliinga-pe yambu mare bi ola molemú mola teku konjulemele mola ulu telemele mele kanuku kene ‘Aku-siku naa molai. Aku-siku naa teai. Oliu aku-sipu molkumulanje kapula.’ niku eni-kene numanu kis panjiku arerembi kulung lem aku-siku numanale-ni piliilimili mele ‘Tepu konjukumulu. Oliu piliipa kungnjuli pelemú.’ niku eni-enini kape niku bi paka naa toku, aku-siku gólu toku ung sikama toku mania naa mundai.
14 Mas, se tendes no coração um ciúme amargo e gosto pelas contendas, não vos glorieis, nem mintais contra a verdade.
15 Aku-sipa piliipa kungnjuliele mulú-koleana wendu naa olemú; ya ma-koleana wendu olemú. We-numanu-uimanga ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle naa mulurum numanuma pirim numanu-ui kanumanga wendu olemú; aku-sipa ulu wendu olemúmanga lapale ⸤kurumanga nuim⸥ depollale yu.
15 Esta não é a sabedoria que vem do alto, mas é uma sabedoria terrena, humana, diabólica.
16 ⸤Ung niker akiliinga pulele i-sipa mele:⸥ Yambu mare bi ola molemú mola teku konjulemele mola ulu telemele mele kanuku kene ‘Aku-siku naa molai. Aku-siku naa teai. Oliu aku-sipu molkumulanje kapula.’ niku eni-kene numanu kis panjiku arerembi kolemele uluma telemele yambuma molemele kene eni molemelena yambuma numanu tiluna pupili naa molku numanu lupa-lupa pípili molku, mare-ni ulu-pulu-kis lupa-lupama telemele akiliinga ⸤‘piliipa kungnjuli kanili mulú-koleana wendu naa olemú.’ niker⸥.
16 Onde houver ciúme e contenda, ali há também perturbação e toda espécie de vícios.
17 Akiliinga-pe mulú-koleana wendu olemú piliipa kungnjuli akili ⸤lupa⸥. Pulu Yili-ni piliipa kungnjuliele yambuma silimú kene yambu kanuma-ni i-siku mele telemele:
17 A sabedoria, porém, que vem de cima, é primeiramente pura, depois pacífica, condescendente, conciliadora, cheia de misericórdia e de bons frutos, sem parcialidade, nem fingimento.
18 ‘Yambuma numanu tiluna pupili.’ niku uluma telemele yambuma-ni aku-siku telemeláliinga puniena langi-bo mele mundulimele. Pe numanu tiluna pupili uluma puniena mele
18 O fruto da justiça semeia-se na paz para aqueles que praticam a paz.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Tiago 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.