Tiago 2
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Nanga angmene, eni oliunga Yi-Auli Yesos Krais yi aima kaí bi ola molupa tondulu puliele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimilima-ni ⸤yambuma apuruku⸥ yambu te ⸤bi ola mululiele⸥ liiku tapunjuku, yambu te ⸤bi ola naa mululiele⸥ naa liiku tapunjuku, naa teai.
1 Meus irmãos, vocês que creem no nosso glorioso Senhor Jesus Cristo, nunca tratem as pessoas de modo diferente por causa da aparência delas.
2 Yi te mulumbale aima kaíma panjipa ku-gollu-ni tili ki-ung te monjumba yi te kene, yi korupa te mulumbale kísima panjimba yi te kene, yi akusele eni máku toku mulungína unglí kene kanukuliinga
2 Por exemplo, entra na reunião de vocês um homem com anéis de ouro e bem-vestido, e entra também outro, pobre e vestindo roupas velhas.
3 yi mulumbale kaíma panjimba yili ⸤kanuku kaí piliikuliinga⸥ aima nokuku “Polu kaí ilinga okunu mului.” niku, yi-korupale ⸤kanuku kis piliikuliinga⸥ yundu “Ilinga okunu ola angilíí.” mola “Nanga kimbu munduliúna okunu mania mului.” níngi lem
3 Digamos que vocês tratam melhor o que está bem-vestido e dizem: “Este é o melhor lugar; sente-se aqui”, mas dizem ao pobre: “Fique de pé” ou “Sente-se aí no chão, perto dos meus pés.”
4 aku tingéliinga eni numanu kis pípili eni-enini anju-yandu apuruku kis naa silimeleye? Eni aku-siku yambuma apurulimele mele eni-enini numanale-ni piliiku kene ‘ ‘Yambu ili-ni na manda liipa tapunjumba. Ili-ni na naa liipa tapunjumba.’ nimbu kanupu apurupu kis-silimulu.’ niku naa piliilimiliye?
4 Nesse caso vocês estão fazendo diferença entre vocês mesmos e estão se baseando em maus motivos para julgar o valor dos outros.
5 Aima nanga angmene, piliai! Pulu Yili-ni ‘Yambu mare nanga yambuma molangi.’ nimba makó tombandu ya ma-koleana yambuma-ni yambuma kanuku ‘yambu-korupa pupili molemele.’ niku piliilimili yambu kanuma Pulu Yili-ni makó topa kene ‘Yambu-kamako mele molangi.’ nimba ⸤eninindu nimba mele:⸥ “Eni ‘Yu sika.’ niku tondulu munduku piliiku olandu-siku piliiku konjuku kene ‘Yambu na numanu munjingí yambuma na-ni yi nuim kingele molupu nokuliu koleana na-kene wasie molamili.’ nimbu panjurundu akili enini wasie aku-sipu molamili wangi.” kórunga nilimú.
5 Escutem, meus queridos irmãos! Deus escolheu os pobres deste mundo para serem ricos na fé e para possuírem o Reino que ele prometeu aos que o amam.
6 Akiliinga-pe ⸤nanga angmene⸥ enini yambu-korupama ‘Pipili kolangi.’ niku teku kis-silimele. ⸤Angmene,⸥ yambu namelé-ni eni kundi toku eninga mélema liiku, mindili liiku siku, ‘Kot tenjamili wai.’ niku, telemele yambu akuma nameléye? ⸤Yi-korupama-ni aku telemeleye? Mólu!⸥ Yi-kamakoma-ni eni-kene aku telemele kanili.
6 No entanto, vocês desprezam os pobres. Por acaso, não são os ricos que exploram vocês e os arrastam para serem julgados nos tribunais?
7 Eni Yesos Krais-nga yambuma molemele yi kaniliinga bi kaiéle namelé-ni ung-taka tonjilimeleye? ⸤Yi-korupama-ni aku telemeleye? Mólu!⸥ Yi-kamakale-ni aku telemele kanili.
7 São eles que falam mal do bom nome que Deus deu a vocês.
8 Pulu Yili-nga bukna “Ulu te i-siku teai!” nimba ung-mani te sirimele aima olandupa molemú ung-mani kanili piliiku liiku teng panjiku tíngi lem aima kapula. Ung-mani kanili-ni nimba mele:
8 Se vocês obedecerem à lei do Reino, estarão fazendo o que devem, pois nas Escrituras Sagradas está escrito: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
9 Akiliinga-pe yambuma kanuku apuruku kene ‘Yu kaí. Liipu tapunjambu. Yu kis. Naa liipu tapunjambu.’ níngi lem ulu-pulu-kis te telemele, akiliinga ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima-ni ‘Nu ung-mani te toku pula túnu.’ nimba liipa ora simba.
9 Mas, se vocês tratam as pessoas pela aparência, estão pecando, e a lei os condena como culpados.
10 — ausente —
10 Porque quem quebra um só mandamento da lei é culpado de quebrar todos.
11 — ausente —
11 Pois o mesmo que disse: “Não cometa adultério” também disse: “Não mate”. Mesmo que você não cometa adultério, será culpado de quebrar a lei se matar.
12 — ausente —
12 Falem e vivam como pessoas que serão julgadas pela lei que nos dá a liberdade.
13 — ausente —
13 Quando Deus julgar, não terá misericórdia das pessoas que não tiveram misericórdia dos outros. Mas as pessoas que tiveram misericórdia dos outros não serão condenadas no Dia do Juízo Final.
14 Nanga angmene, yambu te-ni nimba mele: “Na ‘⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum yi-nuim Yesos Kraisele⸥ sika.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu.” nilimú akiliinga-pe ⸤‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma-ni telemele mele⸥ ulu-kaíma naa telemú lem yu-ni tondulu mundupa piliilimú ulele-ni yu tepa liimbaye? Yu-ni tondulu mundupa piliilimú ulele-ni yu mindili nolka kupulanum-na wendu liipa Pulu Yili-kene molupa konjumba kupulanum-na kapula liipa monjumbaye? ⸤Ulu-kaíma naa telemú lem aima manda mólu.⸥
14 Meus irmãos, que adianta alguém dizer que tem fé se ela não vier acompanhada de ações? Será que essa fé pode salvá-lo?
15 Angena te mulumbale kis te panjipa, langi nombá te naa lemba kene,
15 Por exemplo, pode haver irmãos ou irmãs que precisam de roupa e que não têm nada para comer.
16 eninga yambu te-ni yu langi kene mulumbale mare naa sipa kene yundu nimba mele: “Nu numanu waengu nipili pukunu, alí naa tipili mulumbale kaí te pakukunu, olu temba langi mare nani pui.” nim lem aku-sipa nimbále-ni yu sika liipa tapunjumbaye? ⸤Aku-sipa nimbá ungele-ni kapula naa temba.⸥
16 Se vocês não lhes dão o que eles precisam para viver, não adianta nada dizer: “Que Deus os abençoe! Vistam agasalhos e comam bem.”
17 ⸤Yambu te-ni yambu te naa liipa tapunjupa kerina “Kapula molani pui.” we nilimú kene yambu kanili liipa tapunjupa ulu te naa telemú⸥ aku-sipako. Yambu te-ni ⸤‘Sika’ nimba⸥ tondulu mundupa piliipa kene ulu-kaíma naa tímu lem yunga tondulu mundupa piliilimú ulele méle kululiele mele; ulu te manda naa temba.
17 Portanto, a fé é assim: se não vier acompanhada de ações, é coisa morta.
18 Akiliinga-pe yambu te-ni ⸤na-ni ya nikerale ‘Gólu tokum.’ nimba kene nandu⸥ nimba mele: “Yambu mare-ni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ⸤ulu akili mandako⸥. Yambu mare-ni ulu-kaíma teku yambuma liiku tapunjulemele ⸤ulu akili mandako⸥. ⸤Ulu tale wasie tilu-sipa. Yambu te-ni ulu kanuselenga ulu te mundupa kelepa te piliipa temba kene ulu tilu kanili-ni manda liipa tapunjumba.⸥” nilkanje.
18 Mas alguém poderá dizer: “Você tem fé, e eu tenho ações.” E eu respondo: “Então me mostre como é possível ter fé sem que ela seja acompanhada de ações. Eu vou lhe mostrar a minha fé por meio das minhas ações.”
19 Nu-ni ‘Pulu Yili tilu mindi molemú.’ niku tondulu munduku piliillu. Akili papu tellu. Kuruma-ni kepe aku-siku tondulu munduku piliilimili. Piliiku kene pung-pungu niku mini-wale mundulimele.
19 Você crê que há somente um Deus? Ótimo! Os demônios também creem e tremem de medo.
20 Sundupa sili-pili yambale, we ‘Sika’ nikunu tondulu munduku piliikunu ulu kaíma naa tellu ulele-ni ulu te kapula naa temba mele ung-pulele piliani nimbu sambuye?
20 Seu tolo! Vou provar-lhe que a fé sem ações não vale nada.
21 Oliunga anda-kolepa Eprayam-ni ulu te tirim mele kanupa kene Pulu Yili-ni yunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘Yu numanu sumbi nimba pili yili.’ nimba kanurum. Eprayam-ni yunga málu Aisak Pulu Yili popu topa kalupa simbandu poluna ola nusurum kene kanupaliinga Pulu Yili-ni ‘Yu yi sumbi-niliele.’ nimba kanurum.
21 Como é que o nosso antepassado Abraão foi aceito por Deus? Foi pelo que fez quando ofereceu o seu filho Isaque sobre o altar.
22 Mimi-sikunu pilíí! Eprayam-ni ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirim ulele kene ulu tirim-ma kene kapula-kapula tirim kene yu-ni tirim uluma-ni yu ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirim ulele kamu tepa tondulu mundunjurum kanili.
22 Veja como a sua fé e as suas ações agiram juntas. Por meio das suas ações, a sua fé se tornou completa.
23 Aku-sipa tirimeliinga Pulu Yili-nga bukna yundu ung te nilimáliinga pulele wendu urum. Ung kanili i-sipa mele:
23 Assim aconteceu o que as Escrituras Sagradas dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.” E Abraão foi chamado de “amigo de Deus”.
24 ⸤Eprayam kene Pulu Yili kene elsele-ni tiringli mele⸥ piliiku kene, yambu te-ni we ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú kene kanupaliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Yunga ulu-pulu-kísima mundupu kelepu, ‘Yu numanu sumbi nimba pili yambale.’ nimbu kanoliu.’ naa nilimú. Yambu te ⸤‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa kene⸥ ulu-kaíma telemú kene kanupaliinga Pulu Yili-ni ‘Yunga ulu-pulu-kísima mundupu kelepu, ‘Yu numanu sumbi nimba pili yambale.’ nimbu kanoliu.’ nilimú mele piliilimili.
24 Assim, vocês veem que a pessoa é aceita por Deus por meio das suas ações e não somente pela fé.
25 Aku-sipako, ⸤Josua-ni yi tale kolea Jeriko taon-na liipa mundurum kene⸥ ‘Yambuma nambulka telemelenje.’ nikulu kanuku panjingilí puringli kene ambu-wapera Reyap-ni ‘Elsele naa tangi.’ nimba liipa tapunjupa ‘Ya mo toku piangli.’ nimba nokupa kene, penga ‘Kupulanum tenga lupa kelkulu yandu wangli.’ nimba liipa mundurum kene aku-sipa tirimeliinga kanupa kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Yu ambu sumbi-niliele.’ nimba kanurum.
25 Foi o que aconteceu com a prostituta Raabe, quando hospedou os espiões israelitas e os ajudou a sair da cidade por outro caminho. Deus a aceitou pelo que ela fez.
26 Yambu tenga minéle-ni kangiele mundupa kelepa pulimú kene kangiele kolemú, aku-sipa mele yambu te-ni ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa kene ulu-kaíma naa telemú kene yunga tondulu mundupa piliilimú ulele kolemúko. ⸤Minéle kangina sukundu pelemú kene kangiele kapula kona molemú mele aku-sipa, ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele kene yambuma liiku tapunjungí ulu-kaíma kene liiku tere leku tingí kene kapula temba. Te teku te naa tingí kene manda naa temba.⸥
26 Portanto, assim como o corpo sem o espírito está morto, assim também a fé sem ações está morta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Tiago 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.