Romanos 8
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Akiliinga, Krais Yesos-kene wasie tapú-topu molemulu yambuma yambu te-ni oliunga kot piliipa “Teku kis-silimelaliinga pundu toku mindili nangi.” kapula naa nimbá. ⸤Oliunga kot tinjingí ulu te naa pelemú.⸥
1 Agora, pois, já não existe nenhuma condenação para os que estão em Cristo Jesus.
2 Oliu Krais Yesos-kene wasie tapú-topu molemuláliinga kona mululi ulu-pulele pelemú Mini Kake Tiliele-ni oliu nokupa, ‘Ulu-pulu-kísele kene kululi ulu-pulele kene oliu nukuringli-seleni oliu naa nokangli. Molku konjangi.’ nilimú akiliinga ⸤yambu te-ni oliu-kene aku-siku ulu te kapula naa tepa nimbá⸥.
2 Porque a lei do Espírito da vida, em Cristo Jesus, livrou você da lei do pecado e da morte.
3 Oliunga ui-we-numanu-kísima tondulu naa pirimeliinga Moses-ni Pulu Yili-nga ung-mani sirim kanuma-ni tondulu naa pupaliinga oliu-kene temba tirim mele akili kapula naa tirim akiliinga-pe kapula naa tirim mele akili Pulu Yili-ni kapula tirim. Yunga Málale ‘mana-yambumanga ulu-pulu-kismanga alko topa kulunjupili.’ nimba mana liipa mundurum, yi akili omba oliu mana-yambu ulu-pulu-kis tili yambuma mele au talurum. Aku-sipa Pulu Yili-ni ‘Yesos-kene ulu-pulu-kísele kamu oliunga pundu tonjupa mania pupili.’ nirim.
3 Porque aquilo que a lei não podia fazer, por causa da fraqueza da carne, isso Deus fez, enviando o seu próprio Filho em semelhança de carne pecaminosa e no que diz respeito ao pecado. E assim Deus condenou o pecado na carne,
4 ‘Oliu ung-manima-ni ‘I-siku i-siku sumbi-siku teai.’ nilimú mele oliu-ni aku-siku kamu teangi.’ nimba Pulu Yili-ni ⸤yunga⸥ Málu Yesos mana-mania liipa mundurum. Oliu ekupu
4 a fim de que a exigência da lei se cumprisse em nós, que não vivemos segundo a carne, mas segundo o Espírito.
5 Ui-we-numanu-kíseleni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku teku molemele yambuma numanu akili-ni numanu monjulemú mele mindi numanu kimbu-siku molemele, akiliinga-pe Mini Kake Tiliele-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku teku molemele yambuma-ni Mini Kake Tiliele-ni numanu monjulemú mele mindi numanu kimbu-siku molemele.
5 Os que vivem segundo a carne se inclinam para as coisas da carne, mas os que vivem segundo o Espírito se inclinam para as coisas do Espírito.
6 Ui-we-numanu-kis pelemále numanu kimbu-sipa molemú yambale kolumba, akiliinga-pe yambu te Mini Kake Tiliele-ni yunga numanale nokulemáliinga piliipa molemú yambale kona molupa numanu penta nipili molumba.
6 Pois a inclinação da carne é morte, mas a do Espírito é vida e paz.
7 Yambu te ui-we-numanu-kísele numanu kimbu-sipa molemú yambale-ni Pulu Yili-nga ung-manima naa piliipa liipa telemáliinga yunu Pulu Yili-kene ele-túli molemú. Yambu kanili Pulu Yili-nga ung-manima kapula piliipa liipa temba kupulanumele aima naa lelemúko.
7 Porque a inclinação da carne é inimizade contra Deus, pois não está sujeita à lei de Deus, nem mesmo pode estar.
8 Ui-we-numanu-kísimani ambululemú yambuma Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu tilu kepe naa telemele.
8 Portanto, os que estão na carne não podem agradar a Deus.
9 Akiliinga-pe ⸤buk ilinga tokurale kanungí yambuma⸥ eni Pulu Yili-nga Minéle aima sika numanuna mulúm lem Minéle-ni eni ambululemú-na ui-we-numanu-kísimani eni naa ambululemú. Krais-nga Minéle numanuna naa molemú yambuma yunga yambuma naa molemele.
9 Vocês, porém, não estão na carne, mas no Espírito, se de fato o Espírito de Deus habita em vocês. E, se alguém não tem o Espírito de Cristo, esse tal não é dele.
10 Sika eninga ulu-pulu-kis tiringma pirimeliinga eninga kangima kulungí akiliinga-pe Krais eninga numanuna mulúm lem ekupu eni ulu-pulu sumbi-niliele pelemáliinga eninga minima kona mulungí.
10 Se, porém, Cristo está em vocês, o corpo, na verdade, está morto por causa do pecado, mas o Espírito é vida, por causa da justiça.
11 Penga Yesos kulurum kene “Yu lomburupa ola mulupili.” nirimaliinga Minéle eninga numanuna mulúm lem yu ung aku-sipa nirimele-ni Krais Yesos topa makinjirim Pulu Yi kanili-ni penga eninga kangima kululi ulu-pulele pelemú kangima “Kona pangi.” nimbáko. Yunga Minéle eninga numanuna molemáliinga yu-ni aku temba.
11 Se em vocês habita o Espírito daquele que ressuscitou Jesus dentre os mortos, esse mesmo que ressuscitou Cristo dentre os mortos vivificará também o corpo mortal de vocês, por meio do seu Espírito, que habita em vocês.
12 Akiliinga, angmene, ⸤oliu Pulu Yili-nga Minéle-nga yambuma molemulu akiliinga,⸥ oliu-kene pundu sika angiliimú akiliinga-pe oliunga ui-we-numanu-kísimanga pundu aima naa angiliimú. Oliunga ui-we-numanu-kísima ungele piliipu temulú kupulanum te naa lelemú.
12 Assim, pois, irmãos, somos devedores, não à carne, como se estivéssemos obrigados a viver segundo a carne.
13 Eni ui-we-numanu-kis pelemáliinga piliiku teku mulúngi lem Pulu Yili-ni ‘eni mini pali kolangi.’ nilimú. Akiliinga-pe ‘Minéle-ni oliu liipa tapunjumba kene yunga tondulale-ni oliu ui-we-numanu-kísimanga uluma kulupili.’ niku toku kunjúngi lem kolkuliinga eni kona molku konjuku mindi pungí.
13 Porque, se vocês viverem segundo a carne, caminharão para a morte; mas, se, pelo Espírito, mortificarem os feitos do corpo, certamente viverão.
14 Pulu Yili-nga Minéle-ni memba andolemú kene yu-ni nilimú mele piliiku molemele yambuma Pulu Yili-nga kangambulama molemeláliinga ⸤aku-siku kona mulungí⸥.
14 Pois todos os que são guiados pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 ‘Eni ⸤kelku⸥ ‘Pulu Yili-kene mini-wale mundupu molamili.’ niku kelku piliangi.’ nimba ka-kongun silimú mini te naa liiring, mólu. ‘Pulu Yili-nga kangambulama molangi.’ nilimú Minéle liiring. Mini kanili-ni oliu liipa tapunjilimáliinga oliu-ni Pulu Yili-ndu “Tata.” nimbu walsilimulu.
15 Porque vocês não receberam um espírito de escravidão, para viverem outra vez atemorizados, mas receberam o Espírito de adoção, por meio do qual clamamos: “Aba, Pai.”
16 We oliuliu piliipu “Tata.” naa nilimulu. Yunga Minéle-ni oliunga minimandu “Eni Pulu Yili-nga kangambulama molemele akiliinga yundu “Tata.” niai.” nilimú kene aku-sipu nilimulu.
16 O próprio Espírito confirma ao nosso espírito que somos filhos de Deus.
17 Oliu yunga kangambulama mulúmulu lem penga yu-ni yunga yambuma tepa konjulimú moya-mélema “Moke tepu sambu.” nimba kene oliu simbako, Krais-kene wasie liimulú. Akiliinga-pe we naa simba. Oliu ‘Penga yunu-kene wasie yunga kolea-kaína tapú-topu molupu konjamili.’ nimbu ekupu Krais-kene wasie tapú-topu mindili nombu mulúmulu lem ⸤Pulu Yili-ni yunga tepa konjulimú moya-mélema Krais simba liimba kene oliu kene wasie simba liimulúko⸥.
17 E, se somos filhos, somos também herdeiros; herdeiros de Deus e coerdeiros com Cristo, se com ele sofremos, para que também com ele sejamos glorificados.
18 Na piliiliu, ‘Pulu Yili-nga talang puliele-kene molupu konjumulú ulu-kaíma mokeringa lenjemba ulu kanuma aima olandupa mele; ekupu enamanga oliu Krais-nga yambuma mindili nombu molemulu uluma aima mandupa mele.’ nimbu piliiliu.
18 Porque para mim tenho por certo que os sofrimentos do tempo presente não podem ser comparados com a glória a ser revelada em nós.
19 ‘Pulu Yili-ni ‘Nanga kangambulama kangi kaí angiliipili na-kene kamu tapú-topu molamili.’ nimbá ulele kanamili.’ niku kanungíndu Pulu Yili-ni tirim mélema pali nokuku molemele.
19 A ardente expectativa da criação aguarda a revelação dos filhos de Deus.
20 Sika Pulu Yili-ni tirim mélema pali molku kis-silimele, akiliinga-pe mélema enini ‘Molupu kis-samili.’ niku kene molku naa kis-silimele, mólu. ‘Ulu penga wendu ombá uluma kanangi nokuku molai.’ nimbaliinga Pulu Yili-ni yunu ‘mélema tepa kis-sipili.’ nimba tirim.
20 Pois a criação está sujeita à vaidade, não por sua própria vontade, mas por causa daquele que a sujeitou,
21 Penga wendu ombá ulu kaiéle kanungíndu ⸤yu-ni tirim mélema pali⸥ nokuku molemele akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu ‘Tepu kis-sambu.’ nimba kene ‘Oliu-kene mélema pali kolku purangi.’ nirim, aku-sipa yunu oliu kepe mélema pali ka-mele sirimeliinga oliu-kene mélema pali wendu liimba kene yunga kangambulama ulu kaiéle liiku, molku kunjingí mele yu-ni tirim mélema paliko ulu kanili liiku molku kunjingíko.
21 na esperança de que a própria criação será libertada do cativeiro da corrupção, para a liberdade da glória dos filhos de Deus.
22 Oliu piliilimulu, ‘Ambuma kangambula mingíndu mindili noku perelemele mele Pulu Yili-ni tirim mélema pali aku-siku mele mindili nuring, yandupa ekupu kepe mindili noku pereku molemele.
22 Porque sabemos que toda a criação a um só tempo geme e suporta angústias até agora.
23 Mélema mindi mólu-ko, oliu Pulu Yili-ni Minéle ui kumbi-lepa sipa penga mélema pali simba liipu nosimulú yambuma kene wasie. Kangi ilinga sukundu mindili nombu perepu molupu kene ulu-pulu-kísimani oliu kundupa ka-mele silimú kangi akiliinga oliu wendu liipa kangi te lupa, Krais-nga kangiele mele, sipa oliu kam-kamu yunga kangambulama tepa liimbaliinga nokupu molemulu.’ nimbu piliilimulu.
23 E não somente ela, mas também nós, que temos as primícias do Espírito, igualmente gememos em nosso íntimo, aguardando a adoção de filhos, a redenção do nosso corpo.
24 ‘Sika ekupu bo-kangina sukundu molupu kene molupu kis-silimulu. Penga walse ena tenga kangi te-lupa liipu Pulu Yili-nga kangambulama kam-kamu molamili.’ nirimulaliinga Pulu Yili-ni oliu tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liirim. Akiliinga-pe ‘I-sipu kanomulú. I-sipu molomulú.’ nimbu piliilimulu mele ui kanolkumulanje mola ui liilkumulanje ‘I-sipu liimulú, mola i-sipa wendu ombá.’ nimbu piliipu nokupu molkumula kupulanum te naa lelka. Yambu nae-ni méle te ui liipa nosupa kene ‘Liimbu.’ nimba piliipa nokupa molemúye? Aku naa telemulu
24 Porque na esperança fomos salvos. Ora, esperança que se vê não é esperança. Pois quem espera o que está vendo?
25 akiliinga-pe ekupu ‘aku-sipu liimulú, aku-sipu molomulú.’ nimbu piliipu ‘Ena akili wendu ombá.’ nimbu táka-nimbu nokupu molemulu.
25 Mas, se esperamos o que não vemos, com paciência o aguardamos.
26 Akiliinga ung te wasie pelemú: Oliu numanukundu tondulu naa pulimú kene Minéle-ni oliu liipa tapunjulemúko. Oliu Pulu Yili-kene popu topu ung nimulúndu mélema kene, uluma kene mawa temulú mele naa piliilimuluko; ‘Yu-kene nambi-sipu ung nimulúnje?’ nimbu, piliipu sundulimuluko kanili. Oliu ⸤aku-sipu⸥ piliipu sundupu molemulu kene Minéle-ni piliipaliinga kerina nimulúndu mindili sipu kapula naa nilimulu ungma yu-ni liipa sumbi-sipa piliipaliinga Pulu Yili-kene oliunga nimba pupa mawa tepa ninjilimú.
26 Da mesma maneira, também o Espírito nos ajuda em nossa fraqueza. Porque não sabemos orar como convém, mas o próprio Espírito intercede por nós com gemidos inexprimíveis.
27 Yambu numanumanga sukundu kanolemú Pulu Yili Minéle-ni nimbá telemú ungmanga pulele yunu-ni piliilimú. Pulu Yili-ni ‘Uluma wendu upili.’ nimba piliilimú mele Minéle-ni piliipaliinga oliu liipa tapunjupa oliunga mawa tepa popu tonjilimáliinga Minéle-ni oliunga mawa tenjilimú ungmanga puluma Pulu Yili-ni piliilimúko.
27 E aquele que sonda os corações sabe qual é a mente do Espírito, porque intercede pelos santos de acordo com a vontade de Deus.
28 Oliu piliilimulu, oliu Pulu Yili numanu monjulemulu yambuma yu-ni ‘eni-kene numanu piliiliu uluma teambu.’ nimba makó topa ‘Wasie molamili wai.’ nimba liilimú yambuma Minéle-ni oliu ‘Ulu te we wendu upili.’ ni naa nilimú; ‘Oliu liipa tapunjupa tepa konjumba uluma mindi wendu upili.’ nilimú, akili oliu piliilimulu.
28 Sabemos que todas as coisas cooperam para o bem daqueles que amam a Deus, daqueles que são chamados segundo o seu propósito.
29 Aima kórunga-ui Pulu Yili-ni yunga yambu mulungíma kanupa kene ‘Nanga málu komulayele yunu naa mulupili, anginipili kene wasie molangi.’ nimba ‘Nanga yambu mulungí.’ nimba kanupa makó turum yambuma ‘Nanga kangale mele molangi.’ nimba, nimba panjurum.
29 Pois aqueles que Deus de antemão conheceu ele também predestinou para serem conformes à imagem de seu Filho, a fim de que ele seja o primogênito entre muitos irmãos.
30 Kanu-kene yu-ni aku-sipa nimba panjipa makó turum yambuma ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nirim; ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nirim yambuma kanupa kene eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa ulu te naa tepa, ‘numanu sumbi-nimba pípili molemele.’ nimba kanurum. ‘Numanu sumbi-nimba pípili molemele.’ nimba kanurum yambuma ‘Nanga kolea kaína wasie tapú-topu molupu méle kaí nosiliuma wasie nosamili wangi.’ nirim.
30 E aos que predestinou, a esses também chamou; e aos que chamou, a esses também justificou; e aos que justificou, a esses também glorificou.
31 Akiliinga, Pulu Yili-ni oliu-kene telemú i niker mele akili piliipu kene oliu-ni nambulka nimulúye? Pulu Yili aku-sipa oliunga ele-lkerame molemáliinga nae-ni oliu-kene ele-tu molupa kapula topa mania mundumbaye? Te-ni manda mólu.
31 Que diremos, então, à vista destas coisas? Se Deus é por nós, quem será contra nós?
32 Yu-ni yunga Málale kepe oliu ‘naa simbu.’ naa nimba, oliunga pali ‘Tepa liipa alko topa kulunjupili.’ nimba pulia nimba sirim. Penga yunga Málu tiluele oliunga nimba sirim lem aku-sipa penga mélema kene wasie pali numanu kimbu naa sipa oliu we pulia nimba naa simbaye? Pulia nimba simbako.
32 Aquele que não poupou o seu próprio Filho, mas por todos nós o entregou, será que não nos dará graciosamente com ele todas as coisas?
33 Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma nae-ni kot tenjimbaye? Pulu Yili-ni yunu mindi enini kanupa kene eninga ulu-pulu-kísele mundupa kelepa ulu te naa tepa, ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma molemele.’ nimba kanolemáliinga yunga yambuma kot kapula tenjimba yambu te mólu.
33 Quem intentará acusação contra os eleitos de Deus? É Deus quem os justifica.
34 Pe ekupu oliu kot tenjipa kene ‘Nu-ni tekunu kis-sinu akiliinga pundu tokunu mindili nani.’ nae-ni nimbáye? Te mólu. ⸤Krais Yesos-ni kepe aku naa nimbá.⸥ Yu oliunga nimba kulunjurum kanili. Kolupa kene penga yu Pulu Yili-ni topa makinjirim yu lomburupa ola molupa ⸤bi ola mulupili Pulu Yili-kene mélema nokumbandu⸥ Pulu Yili-nga ki-bokundu purum akuna molupa, yu-ni Pulu Yili-kene oliunga nimba mawa tenjilimú.
34 Quem os condenará? É Cristo Jesus quem morreu, ou melhor, quem ressuscitou, o qual está à direita de Deus e também intercede por nós.
35 Krais-ni oliu numanu monjulemú kupulanumele nae-ni kapula pipi simbaye? Buni temba méle te-ni kapula pipi simbaye? Mola mundu-mong mindili temba méle te-ni kapula pipi simbaye? Mola yambuma-ni oliu teku kis-singí ulu te-ni, mola engle-ni kolumulú kanili-ni, mola pula-bale mélema mólu tomba kanili-ni, mola méle te-ni mola ulu te-ni oliu topa konjumba temba kanili-ni, mola ele te wendu ombá kanili-ni, ulu kanumanga pali te-ni Krais-ni oliu numanu monjulemú kupulanumele kapula pipi simbaye?
35 Quem nos separará do amor de Cristo? Será a tribulação, ou a angústia, ou a perseguição, ou a fome, ou a nudez, ou o perigo ou a espada?
36 — ausente —
36 Como está escrito: “Por amor de ti, somos entregues à morte continuamente; fomos considerados como ovelhas para o matadouro.”
37 — ausente —
37 Em todas estas coisas, porém, somos mais que vencedores, por meio daquele que nos amou.
38 — ausente —
38 Porque eu estou bem certo de que nem a morte, nem a vida, nem os anjos, nem os principados, nem as coisas do presente, nem do porvir, nem os poderes,
39 — ausente —
39 nem a altura, nem a profundidade, nem qualquer outra criatura poderá nos separar do amor de Deus, que está em Cristo Jesus, nosso Senhor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.