Romanos 4
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 ⸤‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘Yambu numanu sumbi-nimba pílima.’ nimba piliilimú akiliinga ung niker⸥ akiliinga oliu Juda-yambumanga mana kumbi-lepa anda-kolepa Eprayam-kene ulu te wendu urumeliinga oliu-ni nambulka ung te nimulúye?
1 Então o que é que podemos dizer de Abraão, o antepassado de nossa raça? O que foi que ele conseguiu?
2 Eprayam-ni yu-yunu ulu tirimumanga sika Pulu Yili-ni yu kanupa yunga ulu-pulu-kísele mundupa kelepa ‘yi sumbi-niliele’ nimba kanurum lem yu-yunu yunga bi paka tolkanje kapula. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga kumbi-kerina angiliipa yunga bi paka topa ‘Nanga tondulale-ni na ulu i-sipu i-sipu tíndeliinga na yi sumbi-niliele moliu.’ kapula naa nilka. ⸤Pulu Yili-ni ‘Aku-sipa mólu.’ nilka.⸥
2 Se foi por causa das coisas que ele fez que Deus o aceitou, então ele teria motivo para se orgulhar, mas não para se orgulhar diante de Deus.
3 Ung akilindu Pulu Yili-nga bukele-ni nambulka nilimúye? Akili-ni i-sipa nimba mele:
3 Pois o que é que as Escrituras Sagradas dizem? Elas dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.”
4 Yambu te-ni yambu tenga kongunale tenjilimú kene méle kalemú liilimú akili ‘We sikem-na na naa liiker. Na yunga kongun tenjiliáliinga sikem-na liiker.’ nimba piliilimú.
4 O salário que o trabalhador recebe não é um presente, mas é o pagamento a que ele tem direito por causa do trabalho que fez.
5 Aku sika akiliinga-pe yambu te-ni ⸤‘Pulu Yili-ni na ‘yambu sumbi-niliele’ nimba kanupili.’ nimba⸥ we-ulu mare mindili sipa telemú kene ulu te naa telemú. ‘Pulu Yili-kene tepa kis-silimú yambu te-ni ⸤numanu topele topa Yesos-ni yunga nimba tinjirimeliinga⸥ Pulu Yili-ni yu kanupaliinga yunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa ‘yu yambu sumbi-niliele’ sika kapula nimba kanomba.’ nimba tondulu mundupa piliilimú yambale sika Pulu Yili-ni yambu kanili aku telemáliinga ‘yu yambu sumbi-niliele.’ nimba kanolemú.
5 Porém a pessoa que não põe a sua esperança nas coisas que faz, mas simplesmente crê em Deus, é a fé dessa pessoa que faz com que ela seja aceita por Deus, o Deus que trata o culpado como se ele fosse inocente.
6 Depit-ni ung akiliinga ung tilu-sipako nirim. ‘ ‘Yambu te-ni ulu ⸤kaí⸥ mare mindili sipa naa telemú akiliinga-pe Pulu Yili-ni yu kanupa ‘Yambu sumbi-niliele.’ nimba piliilimú yambale yu “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemú.’ niku piliangi.’ nimba kene nimba mele:
6 E isso foi o que Davi queria dizer quando falou da felicidade daqueles que Deus aceita, sem levar em conta o que eles fazem.
7 “Yambumanga ulu teku kis-silimelema
7 Davi disse: “Feliz aquele cujas maldades Deus perdoa e cujos pecados ele apaga!
8 Yambu tenga ulu-pulu-kismanga
8 Feliz aquele que o Senhor não acusa de cometer pecado!”
9 Numanu kaí pípili molku kunjingí ili mele ⸤Depit-ni⸥ nirim ulele yambu kangi te kopsilimele yambu akumanga mindiye? Mola ulu-pulu kanili yambu kangi te naa kopsilimele yambu akumanga wasieye? Ung akili ui niliu kanili. ‘Eprayam-ni Pulu Yili-ni nirim mele akili ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni yu ‘yi sumbi-niliele’ nimba kanurum.’ ui niliu kanili.
9 Será que essa felicidade de que Davi falou existe somente para os que são circuncidados ? É claro que não! Ela existe também para os que não são circuncidados. Pois já citamos as Escrituras Sagradas, que dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.”
10 Eprayam nambi-sipa mulurum kene Pulu Yili-ni kanupa kene ‘yi sumbi-niliele’ nimba piliirimuye? Yu kangi te kupsirim kene Pulu Yili-ni yu ‘yi sumbi-niliele’ nirim mola ui kangi te naa kupsipili aku-sipa nirimye? Yu kangi te ui naa kupsipili Pulu Yili-ni yu ‘yi sumbi-niliele’ nirim kanili. ⸤Akiliinga piliipu kene ‘Kangi te kupsirim ulele-ni Pulu Yili-ni yu ‘yi sumbi-niliele.’ nimba kanomba ulu te naa tirim.’ nimbu piliilimulu.⸥
10 Quando foi que isso aconteceu? Foi antes ou depois de Abraão ser circuncidado? Foi antes e não depois.
11 Yu ui kangi te naa kopsipa kene Pulu Yili-ni nirim mele akili ‘ ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni yu ‘yi sumbi-niliele’ nimba kanurum. ‘Yi ili Pulu Yili-ni ‘yi sumbi-niliele’ nimba kanolemú.’ niku kanangi.’ nimba kene ‘Kangi te i-siku kopsi.’ nimba mani sirim kanili aima penga mani sirim. Akiliinga, yambu kangi te naa kopsiku Pulu Yili-ni nilimú mele akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni yambu kanuma ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanolemú yambumanga pali Eprayam yu yambu akumanga anda-kolepale.
11 Ele foi circuncidado mais tarde. E a sua circuncisão foi um sinal para provar que Deus aceitou Abraão porque ele tinha fé; e isso aconteceu quando ele ainda não havia sido circuncidado. Assim Abraão é o pai espiritual de todos os que creem em Deus e são aceitos por ele, mesmo que não sejam circuncidados.
12 Kangi te kopsilimele yambu-talape akuna sukundu yambu mare kangi te we naa kopsilimele. Ui Eprayam kangi te naa kopsipa kene Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirim mele enini aku-siku ui Pulu Yili-ni nilimú mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene penga kangi te kopsilimele ⸤Juda-⸥yambu akuma Eprayam yu eninga anda-kolepaleko. ⸤Kangi te naa kupsili yambu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kene, kangi te kupsili yambuma kepe, Eprayam yu eninga pali anda-kolepale.⸥
12 Ele é também o pai dos que são circuncidados. Não apenas porque são circuncidados, mas porque vivem a mesma vida de fé que Abraão, o nosso pai, viveu antes de ter sido circuncidado.
13 Pulu Yili-ni mana-méle tirim-ma pali “Eprayam kene yu-ni kalupa liimba yambuma kene enini monge-méle simbu.” nimba, nimba panjurum akili Eprayam-ni ung-mani mare piliipa teng panjipa tirimeliinga naa nirim. Pulu Yili-ni nirim mele Eprayam-ni ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni ‘Eprayam yu yi sumbi-niliele.’ nimba kanupaliinga “Mélema pali simbu.” nimba, nimba panjurum.
13 Deus prometeu a Abraão e aos seus descendentes que o mundo ia pertencer a eles. Essa promessa foi feita não porque Abraão tinha obedecido à lei , mas porque ele havia crido em Deus e havia sido aceito por ele.
14 — ausente —
14 Pois, se aqueles que obedecem à lei vão receber o que Deus prometeu, então a fé é inútil, e a promessa de Deus não tem valor.
15 — ausente —
15 Pois a lei traz o castigo de Deus. Mas, onde não existe lei, também não existe desobediência à lei.
16 Akiliinga, Pulu Yili-ni ‘Eprayam-ndu “Simbu.” nimbu, nimbu panjiker ungele na-ni yambuma we kondu koliáliinga mindi wendu ombá. ‘Ung akili Eprayam kene yu-ni kalupa liimba yambuma kene eninga pali ungele pípili.’ ’ nimba kene ‘ ⸤‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele akili sika temba.’ niku⸥ tondulu munduku piliingéliinga mendepulu ung ili kamu wendu upili. ⸤Kupulanum te lupa mólu.⸥’ nirim. Yambuma-ni ung-manima piliiku teng panjiku telemele yambu akumandu mendepulu naa nirim. Pulu Yili-ni nirim mele akili Eprayam-ni ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliirim mele aku-siku niku piliingí yambuma eninindu kepe wasie nirim. Eprayam yu oliunga pali anda-kolepale.
16 Portanto, a promessa de Deus depende da fé, a fim de que a promessa seja garantida como presente de Deus a todos os descendentes de Abraão. Ela não é somente para os que obedecem à lei, mas também para os que creem em Deus como Abraão creu, pois ele é o pai espiritual de todos nós.
17 ⸤Eprayam oliu Pulu Yili-ni nilimú mele akili ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambumanga pali anda-kolepale⸥ akiliinga ung te Pulu Yili-nga bukna molemú. Akili i-sipa mele:
17 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Eu fiz de você o pai de muitas nações.” Assim a promessa depende de Deus, em quem Abraão creu, o Deus que ressuscita os mortos e faz com que exista o que não existia.
18 Pulu Yili-ni anda-kolepa Eprayam-ndu “Nu yambu-talape pulele kalku liini.” nimba, nimba panjurum ungele Eprayam yu-ni tondulu mundupa piliipa liirim. Kanu-kene ‘⸤Anda lekembulaliinga⸥ ung nimba panjurum ungele we kapula wendu naa ombá akiliinga-pe yu-ni kamu temba.’ nimba Eprayam yu nokupa molupa kene ui naa kanurum akiliinga-pe Pulu Yili-ni nirim mele yu-ni ‘Pulu Yili-ni gólu naa tolemáliinga sika walse ena tenga temba.’ nimba piliipa enembu naa kolopa kene ‘Temba.’ nimba we nokupa mulurum. ⸤Pulu Yili yu-ni ung nimba panjurum ungele akili i-sipa mele: Yunu-ni Eprayam-ndu nimba mele: “Nu-ni kalku liini yambuma aima pulele mulungí.” nirim.⸥ Aku nirim kene Eprayam-ni piliipa ‘Sika temba.’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga nokupa molupa kene penga yunu yambu-talape puleliinga anda-kolepale mulurum.
18 Abraão teve fé e esperança, mesmo quando não havia motivo para ter esperança, e por isso ele se tornou “o pai de muitas nações”. Como dizem as Escrituras: “Os seus descendentes serão muitos.”
19 Yu-ni tondulu mundupa piliirim mele akili aima laye-kolte kepe enembu naa kolurum. Yunu mulupili puniema pali wan-andret mele omba purum yu anda lepa pora sipa kene ambale-kene pepa kangambula membá tondulale naa pirim, yunga ambu Sera ambú lirim, aku-sikulu sika muluringli akiliinga-pe ⸤‘Aku-sipu molupulu kene kangambula nambi-sipu membulúnje? Kapula naa membulú.’ nimba naa piliipaliinga,⸥
19 Abraão tinha quase cem anos. Mas, mesmo quando ele pensou a respeito do seu corpo, que já estava como morto, ou quando lembrou que Sara não podia ter filhos, a sua fé não enfraqueceu.
20 — ausente —
20 Abraão não perdeu a fé, nem duvidou da promessa de Deus. A sua fé o encheu de poder, e ele louvou a Deus
21 — ausente —
21 porque tinha toda a certeza de que Deus podia fazer o que havia prometido.
22 Yunu aku-sipa tondulu mundupa piliirimeliinga Pulu Yili-ni yunu ‘yi sumbi-niliele molemú.’ nimba kanurum.
22 Por isso Abraão, por meio da fé, “foi aceito por Deus.”
23 ‘Pulu Yili-ni yunu ‘yi sumbi-nili te’ nimba kanurum.’ ung kanili ‘Eprayam yunga mindi.’ niku ung kanili bukna naa tunjuring.
23 As palavras “foi aceito” não falam somente dele.
24 Oliu yandupa-yandupa ‘piliangiko.’ niku ung kanili bukna tunjuring. Penga oliu ekupu piliipuliinga ‘Yesos oliunga Auliele kulurum kene ‘Yu lomburupa ola mulupili.’ nimba kene tirim Pulu Yili.’ nimbu piliipu ‘Yunu nilimú mele akili gólu naa topa sika telemú temba.’ nimbu piliipu ambulupu molomulú yambuma yu-ni Eprayam kanurum mele oliu aku-sipa ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemúko.
24 Falam também de nós, que seremos aceitos, nós os que cremos em Deus, o qual ressuscitou Jesus, o nosso Senhor.
25 ‘Yesos yunu oliunga ulu-pulu-kis telemulumanga pundu tonjumbandu alko topa kulunjupili.’ nimba Pulu Yili-ni yu mana-mandu oliu sipa kene, penga yu-ni oliu kanupa oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘oliu ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma molemele’ nimbu kanambu.’ nimba Yesos yunu ‘Kelepa lomburupa ola mulupili.’ nirim.
25 Jesus foi entregue para morrer por causa dos nossos pecados e foi ressuscitado a fim de que nós fôssemos aceitos por Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.