Romanos 3
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 ⸤Juda-yambuma-ni kangi te kopsilimele ulu-pulu akili-ni naa liipa tapunjum⸥ lem Juda-yambuma we-yambu-lupamanga nambi-siku olandupa mulungíye? Mola kangi te kopsilimele ulu-puleliinga nambulka ulu kaí te wendu olemúye?
1 Então qual é a vantagem de ser judeu? A circuncisão tem algum valor?
2 Ama, Pulu Yili-ni Juda-yambuma ola-kilia naa liipa tapunjulimúye? Aima sika ola-kilia liipa tapunjilimú. Ung kumbinale i-sipa mele: Pulu Yili-ni yunga ungma ‘Juda-yambuma-ni nokangi.’ nimba sirim.
2 Sim, há muitos benefícios. Em primeiro lugar, aos judeus foi confiada toda a revelação de Deus.
3 Sika Juda-yambu mare-ni ‘Ung akuma sika.’ niku tondulu munduku naa piliilimili akiliinga-pe aku-siku Pulu Yili-nga ungma piliiku naa liilimeláliinga Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele akili “Naa tembu.” nimbáye?
3 É verdade que alguns deles foram infiéis, mas isso significa que Deus será infiel?
4 Aima mólu! Yambuma-ni pali sika gólu tolemele akiliinga-pe Pulu Yili-ni mindi taki-taki ung-sikama mindi nilimú. Aku-sipa mele yunga bukna ung te nilimú, akili i-sipa mele:
4 De maneira nenhuma! Ainda que todos sejam mentirosos, Deus é verdadeiro. E as Escrituras dizem a seu respeito: “Será provado que tens razão no que dizes, e ganharás tua causa no juízo”.
5 Kapula, oliu ⸤Juda-⸥yambumanga ulu-kis telemulu uluma-ni Pulu Yili-nga ulu sumbi-nili telemúma tepa mokeringa lenjilimú lem oliu-ni nambulka ung te kapula nimulúye? “Pulu Yili-ni oliu ulu-pulu-kis telemulumanga pundu topa mindili silimú kene tepa kis-silimú.” manda nimulúye? (I niker akili we-yambu te-ni numanale-ni piliipa karaye tepa nilka mele niker.)
5 Alguém poderia dizer: “Mas nosso pecado não cumpre um bom propósito, ajudando os outros a verem como Deus é justo? Não é uma injustiça, portanto, Deus nos castigar?”. (Estou seguindo o ponto de vista humano.)
6 Aku-sipu aima kapula naa nimulú. Pulu Yili-ni ulu sumbi-nílima mindi naa telkanje mana-yambumanga ulu-puluma nambi-sipa sumbi-sipa piliipa apurulkanje? Manda sumbi-sipa naa piliipa apurulka.
6 Claro que não! Se fosse assim, como Deus poderia julgar o mundo?
7 Akiliinga-pe yambu te-ni numanale-ni piliipa kene nimba mele: “Na-ni gólu toliu uluma-ni Pulu Yili-nga bi aima olandupa molumbandu yunga ung-sikama tepa mokeringa linjímu lem yu-ni nandu “Teku kis-sillaliinga mindili nani.” nambimuna nilimúye?” nilka.
7 Alguém poderia argumentar, ainda: “Mas por que Deus me condena como pecador se minha mentira ressalta sua verdade e lhe traz mais glória?”.
8 Yambu te-ni aku nilkanje ung kis ili mele nilkimelanje kapulanje: “‘Ulu-kaíma wendu upili.’ nimbu ulu-kísima teamili.” nambimuna manda naa nilkimelaye? Ung-kis ili mele yambu mare-ni gólu toku nandu “Aku nillu.” nilimele. Aku nilimeláliinga mindili nungí kene kapula.
8 E alguns até nos difamam, afirmando que dizemos: “Quanto mais pecarmos, melhor!”. Quem diz essas coisas merece condenação.
9 Aku lem ung ilinga pulele nambulka te nimbu kapula piliimulúye? Pulu Yili-ni oliu Juda-yambuma kanupa kaí piliipa yambu-lupama kanupa kis piliilimúye? Aima mólu! Na-ni ui akilindu ung te nindu kanili. “Oliu-ni ulu-pulu-kísima telemulu.” nindu ung kanili-ni oliu Juda-yambuma kene we-yambuma kene pali panda tolemú.
9 Pois bem, devemos concluir que nós, judeus, somos melhores que os outros? Não, de maneira nenhuma, pois já mostramos que todos, judeus ou gentios, estão sob o poder do pecado.
10 Pulu Yili-nga bukna aku-sipa ung mare molemú. Akili-ni nimba mele:
10 Como afirmam as Escrituras: “Ninguém é justo, nem um sequer.
11 Yambu te Pulu Yili-ni kanupa
11 Ninguém é sábio, ninguém busca a Deus.
12 Yambuma pali
12 Todos se desviaram, todos se tornaram inúteis. Ninguém faz o bem, nem um sequer.”
13 “Eninga kerima yambu-ónu-kolea
13 “Sua conversa é repulsiva, como o odor de um túmulo aberto; sua língua é cheia de mentiras.” “Veneno de serpentes goteja de seus lábios.”
14 “Taki-taki enini yambuma kene
14 “Sua boca é cheia de maldição e amargura.”
15 “Taki-taki yambuma toku kunjingíndu
15 “Apressam-se em cometer homicídio;
16 ‘yambuma mindili noku molangi.’ niku
16 por onde passam, deixam destruição e sofrimento.
17 yambuma-kene numanu tiluna pupili
17 Não sabem onde encontrar paz.”
18 “Enini ‘Pulu Yili yi aima auliele.’ niku
18 “Não têm o menor temor de Deus.”
19 Sika oliu piliilimulu, ‘Yambu tiluri-ni kepe “Na molupu konjuliu. Na yambu sumbi-niliele.” naa nipili. Koleamanga pali molemele yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘Uluma teku kis-silimele.’ nimba kanupili.’ nimba Pulu Yili-nga ung-manima-ni nilimú akili ung-manima-ni nokulemú ⸤Juda-⸥yambumandu nilimú. Akiliinga, Juda-yambuma-ni kepe ‘Pulu Yili-ni oliu ‘molku konjulemele.’ nimba kanolemú.’ niku manda naa-ko ningí.
19 É evidente que a lei se aplica àqueles a quem ela foi entregue, pois seu propósito é evitar desculpas e mostrar que todo o mundo é culpado diante de Deus.
20 Akiliinga, Moses-ni ⸤“I-siku uluma teai! I-siku mele naa teai!” nimba⸥ Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma yambuma-ni mimi-siku piliiku liiku telemeláliinga Pulu Yili-ni enini kanupa kene eninga ulu-pulu-kísima mundupa naa kelepa, ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma.’ nimba naa kanomba. Ung-manimanga pulele i-sipa mele: Ung-manima-ni oliu ulu-pulu-kis tepu molemuluma liipa ora silimú akili piliipu kene ‘Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu-puluma telemulu.’ nimbu piliilimulu.
20 Pois ninguém será declarado justo diante de Deus por fazer o que a lei ordena. A lei simplesmente mostra quanto somos pecadores.
21 Pulu Yili-nga ung-manima-ni Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba kupulanum te naa sirim, akiliinga-pe ekupu Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba ulu-pulele mokeringa wendu omba lelemú. Ulu-pulu akili lupako; Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni yandu sirim-manga ulu-pulele lupako. Moses-ni ⸤turum bukma⸥ kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ⸤turing bukma⸥ kene, ⸤buk akumanga⸥ enini Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba ulu-pulu penga wendu ombálendu bukmanga niku siku turing molemúko. Ulu-pulu akili ekupu mokeringa lelemú.
21 Agora, porém, conforme prometido na lei de Moisés e nos profetas, Deus nos mostrou como somos declarados justos diante dele sem as exigências da lei:
22 Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanolemú ⸤akili⸥ i-sipa mele: Yesos Krais-ni oliunga nimba tinjirim ulu kanili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘enini yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemú. Pulu Yili-ni mana-yambuma kanupa apurumbandu yunga Juda-yambuma lupa kanupa apurupa yambu-talape-lupama lupa kanupa apurupa naa telemú. ⸤Juda-yambuma kepe, we-yambuma kepe,⸥ yambuma pali kanupa apurulimú kupulanum akili tilu mindi.
22 somos declarados justos diante de Deus por meio da fé em Jesus Cristo, e isso se aplica a todos que creem, sem nenhuma distinção.
23 Yambuma-ni pali ulu-pulu-kísima tiring, telemele. Yambuma-ni pali Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma naa telemeláliinga molku kunjingí akili nimba panjurumele kapula naa liingí.
23 Pois todos pecaram e não alcançam o padrão da glória de Deus,
24 Yambuma-ni pali ⸤aku-siku Pulu Yili-ni “Teai.” nimba, nimba panjurum ung-manima piliiku liiku naa teku, liiku bulu siku teku kis-siku muluring⸥ akiliinga-pe yu-ni mana-yambuma pali we kondu kolupa oliu kanupa kene, ‘eninga ulu-pulu-kísima mundupu kelepu enini numanu sumbi-nimba pili yambuma molemele nimbu kanombu.’ nirim. Oliunga nimba alko topa kulunjurumele-ni Yesos Krais-ni oliu kolea kísina naa pupu, Pulu Yili-kene wasie alsupa tiluna molomulú kupulanumele akisinjirimeliinga Pulu Yili-ni oliu aku-sipa nimba kanolemú.
24 mas ele, em sua graça, nos declara justos por meio de Cristo Jesus, que nos resgatou do castigo por nossos pecados.
25 ‘ ‘Eninga ulu-pulu-kis telemelemanga kolangi tambu.’ naa niambu.’ nimba ‘Yu eninga nimba alko topa kulunjupili.’ nimba Pulu Yili-ni Yesos Krais yandu sirim. Pe ekupu yambu lupa-lupa “Yu sika nanga nimba alko topa kulunjurum. Yunga memi onde lirimele-ni nanga ulu-pulu-kis teliu numanuna pelemúma manda kulu tonjumbaliinga sika omba kulu tunjupili.” niku tondulu munduku piliingí yambuma aima sika numanu kake tipili mulungí Pulu Yili-ni kanomba. ‘Na numanu sumbi-nimba pípili molupu ulu-pulu sumbi-nílima mindi kanupu kaí piliipu, ulu-pulu-kísima kanupu kis piliiliu mele piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni Yesos Krais yandu sirim. Ui sika yu-ni anda-kolepa yambuma we kondu kolupa eninga ulu-pulu-kis tiringma kanupa kene we mundupa kelepa enini ‘Mong liikimeleliinga mindili nangi.’ naa nirim.
25 Deus apresentou Jesus como sacrifício pelo pecado, com o sangue que ele derramou, mostrando assim sua justiça em favor dos que creem. No passado ele se conteve e não castigou os pecados antes cometidos,
26 ‘Akiliinga-pe ekupu molemele yambuma-ni ‘Na numanu sumbi-nimba pípili molupu ulu-pulu-kísima we naa kelepu ulu-pulu sumbi-nílima mindi kanupu kaí piliiliu.’ niku piliangi.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yesos oliunga ulu-pulu-kismanga alko topa kulunjupili.’ nimba yandu sirim. ‘Yesos-ni oliunga nimba tinjirim ulele kapula.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma Pulu Yili-ni kanupa eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma.’ nimba kanolemú.
26 pois planejava revelar sua justiça no tempo presente. Com isso, Deus se mostrou justo, condenando o pecado, e justificador, declarando justo o pecador que crê em Jesus.
27 Pe ekupu yambu te-ni yunga bili yunu paka tomba kupulanum te tena lelemúye? Yambu te-ni yunga tondulale-ni ung-manima yu-ni yunu piliipa liipa telemú uluma kapula naa-ko telemú. Oliu lupa-lupa ‘Yesos-ni oliunga nimba tinjirim ulele kapula.’ nimbu tondulu mundupu piliipu liimulú akili mindi kapula telemú. Kupulanum te lupa mólu. Kupulanum tiluele mindi.
27 Podemos então nos vangloriar de ter feito algo para sermos aceitos por Deus? Não, pois nossa absolvição não vem pela obediência à lei, mas pela fé.
28 Oliu-ni piliipu kene, ‘⸤‘Yesos-ni oliunga nimba tinjirim ulele mindi kapula.’⸥ niku tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku telemeláliinga Pulu Yili-ni enini kanupa kene eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘Numanu sumbi-nimba pili yambuma.’ nimba kanolemú.’ nimbu piliilimulu. Moses-ni Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma piliipu temulú kene kapula naa temba. Akiliinga, ⸤yambu te-ni yunga bili yunu paka tomba kupulanum te naa lelemú.⸥
28 Portanto, somos declarados justos por meio da fé, e não pela obediência à lei.
29 ⸤Yambu te-ni yunga bili yunu paka tomba kupulanum te naa lelemú ung te molemúko. Akili i-sipa mele:⸥ Pulu Yili Juda-yambumanga mendepulu Pulu Yili molemúye? We-yambu-lupamanga Pulu Yili móluye? Mólu. Pulu Yili we-yambu-lupamanga kepe pali Pulu Yili.
29 Afinal, Deus é Deus apenas dos judeus? Não é também Deus dos gentios? Claro que sim!
30 Pulu Yi tiluele mindi molemú, akili-ni yambu kangi te kopsiku wendu liilimelema-ni ⸤‘Yi-Nuim Kraisele yunu mindi sika tepa liiliele. Krais Yesos-ni oliunga nimba tinjirim ulele⸥ sika kapula.’ niku tondulu munduku piliilimilima kanupa eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘Yambu numanu sumbi-nimba pílima.’ nimba kanupa, yambu kangi te naa kopsilimelema-ni aku-sikuko ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimilima kanupa eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘Yambu numanu sumbi-nimba pílima.’ nimba kanombako. ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa nimbá kupulanum tiluele mindi,⸥ akiliinga ⸤yu sika we-yambu-lupamanga kepe pali Pulu Yili.⸥
30 Existe um só Deus, e ele declara justos tanto judeus como gentios somente pela fé.
31 Akiliinga, oliu ‘Akili sika.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulele-ni ung-manima ‘ulu te mólu’ nilimuluye? Aima mólu. ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulele-ni ‘Ung-manima tondulu pupili.’ nilimulu.
31 Então, se enfatizamos a fé, quer dizer que podemos abolir a lei? Claro que não! Na realidade, é só quando temos fé que cumprimos verdadeiramente a lei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.