Romanos 2
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVI
1 Akiliinga, yambuma-ni ulu telemelema eni kanuku kene ‘Yambu ima-ni teku kis-sikimili.’ niku apuruku “Aku tekemelaliinga Pulu Yili-ni kapula enini ‘Mindili nangi.’ nipili.” nilimelale kapula naa telemú. Eni ‘ulu te naa tepu kis-silimulu.’ niku piliiku kene yambu lupamandu ‘Teku kis-silimele.’ nilimele kene aku-siku eni-enini ‘Tepu kis-silimulu.’ nilimeleko. Yambuma-ni ulu-kísima telemele mele akili eni-enini aku-siku ulu-kísima telemeláliinga yambu lupama aku-siku kapula naa apurungí.
1 Portanto, você, que julga, os outros é indesculpável; pois está condenando a si mesmo naquilo em que julga, visto que você, que julga, pratica as mesmas coisas.
2 Ekupu oliu piliikumulu: Yambu ulu-pulu-kis akuma telemelema Pulu Yili-ni kanupa apurupa kene ‘Teku kis-sikimili.’ nilimú akili sumbi-sipa piliipa nilimú.
2 Sabemos que o juízo de Deus contra os que praticam tais coisas é conforme a verdade.
3 Akiliinga, eni yambu lupama kanuku apuruku ‘Teku kis-sikimili.’ nilimele akiliinga-pe eni-enini aku-sikuko teku kis-silimele akili Pulu Yili-ni yambuma apurupa ‘Teku kis-siringeliinga mindili nangi.’ nimbá kene ‘eni mundupa kelepa aku-sipa eninga uluma apurupa naa nimbá.’ niku piliilimiliye?
3 Assim, quando você, um simples homem, os julga, mas pratica as mesmas coisas, pensa que escapará do juízo de Deus?
4 Mola Pulu Yili-ni eni tepa konjulimú mele ‘Ulu te mólu.’ niku liiku bulu siku molemeleye? Pulu Yili-ni eni-kene ulu pulele tepa konjupa, eni-kene lkisipa arerembi naa kolupa, ‘eninga ulu-kismanga isili-ui pundu naa tambu.’ nimba molemú. Pulu Yili-ni aku-sipa eni-kene tepa konjulimú ulele-ni eni eninga ulu-pulu-kísima kanuku kis piliiku numanu topele tungí kupulanum-na pungí mele liipa ora silimú mele naa piliikimiliye?
4 Ou será que você despreza as riquezas da sua bondade, tolerância e paciência, não reconhecendo que a bondade de Deus o leva ao arrependimento?
5 Akiliinga-pe eni numanu tondulu munduku numanu topele naa tolemeláliinga Pulu Yili-ni arerembi kolupa kot sumbi-sipa piliimba enale mokeringa lemba kanungí kene Pulu Yili-ni eni-kene arerembi aima ola-kilia kolupa méle kalupa mindili simba.
5 Contudo, por causa da sua teimosia e do seu coração obstinado, você está acumulando ira contra si mesmo, para o dia da ira de Deus, quando se revelará o seu justo julgamento.
6 Yambuma-ni pali lupa-lupa telemele uluma apurupa kene Pulu Yili-ni enini lupa-lupa méle kalomba.
6 Deus "retribuirá a cada um conforme o seu procedimento".
7 Yambu mare-ni ‘Pulu Yili kene yunga talang puliele kene molupu konjupu, Pulu Yili-ni ‘nu teku kunjurunu.’ nimbáliinga nanga bi ola mulupili molupu, taki-taki molupa mindi pupa pora naa nili ulu-pulele aima liambuka!’ niku mindili siku ulu kaíma telemele yambuma Pulu Yili-ni taki-taki molupa konjupa mindi puli ulu-pulele simba.
7 Ele dará vida eterna aos que, persistindo em fazer o bem, buscam glória, honra e imortalidade.
8 Akiliinga-pe yambu mare-ni ‘Yambu lupa-lupama ulu te mólu. Pulu Yili ulu te mólu-ko.’ niku eni-enini piliiku teku ung-sikale munduku kelku liiku bulu siku, ulu-kísima mindi piliiku telemele yambuma Pulu Yili-ni enini aima arerembi kolupa ‘Méle kalambu.’ nimba mindili noku mulungí ulu-pulele simba.
8 Mas haverá ira e indignação para os que são egoístas, que rejeitam a verdade e seguem a injustiça.
9 Teku kis-silimele yambuma pali ulu buni aulima kene mindili nuli aulima kene enini-kene lupa-lupa wendu ombá. Juda-yambuma kene kepe aima sika wendu ombá; yambu-lupama kene wendu ombáko.
9 Haverá tribulação e angústia para todo ser humano que pratica o mal: primeiro para o judeu, depois para o grego;
10 Akiliinga-pe yambu mare-ni teku kaí telemele yambumandu lupa-lupa Pulu Yili-ni nimba mele: “Enini na kene nanga talang puliele kene wasie tapú-topu molupu konjupu, ‘Teku kunjuring.’ nimba bi ola molupa numanu waengu nipili molangi.” nimbá. Juda-yambumandu kepe aima sika aku-sipa nimbá; yambu-lupamandu kepe nimbáko.
10 mas glória, honra e paz para todo o que pratica o bem: primeiro para o judeu, depois para o grego.
11 Pulu Yili-ni yambu-talapema lupa-lupa naa apurupa, yambuma pali tere lepa apurumba akiliinga ‘Juda-yambuma lupa, we-yambuma lupa.’ nimba yambumanga uluma naa apurumba. ⸤Kapula-kapula apurumba.⸥
11 Pois em Deus não há parcialidade.
12 We-yambuma-ni Moses-ni Pulu Yili-nga ung-mani nimba sirim-ma naa pelemú-na naa piliiku kene ulu-pulu-kísima telemele yambuma sika Pulu Yili-ni eninga kot piliipa “Mindili nangi.” nimbáliinga-pe ‘Nanga ung-manima toku pula turing.’ naa nimbá. Juda-yambuma-ni Pulu Yili-nga ung-manima enini-kene pelemú akuma piliiku kene, ulu-pulu-kísima telemeláliinga Pulu Yili-ni eninga kot piliipaliinga ‘Enini nanga ung-manima toku pula turing.’ nimba enini “Mindili nangi.” nimbáko.
12 Todo aquele que pecar sem a lei, sem a lei também perecerá, e todo aquele que pecar sob a lei, pela lei será julgado.
13 Yambuma-ni Moses ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” nimba⸥ Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma kumele-ni mindi piliilimiláliinga Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima’ nimba naa piliilimú, mólu. Ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku teng panjiku telemele yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima.’ nimba piliilimú akiliinga ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa yambuma pali sumbi-sipa apurupa “Mindili nangi.” nimbá⸥.
13 Porque não são os que ouvem a Lei que são justos aos olhos de Deus; mas os que obedecem à lei, estes serão declarados justos.
14 (Juda-yambu naa molemele yambuma sika Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni nimba sirim-ma naa pelemú-na naa piliiku molemele akiliinga-pe we numanale-ni piliiku kene ‘I-sipu tembu kene kaí.’ niku piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele aku-siku telemele. Sika eni-enini Pulu Yili-nga ung-manima naa pelemú akiliinga-pe aku-siku telemele kene Pulu Yili-ni ung-manima-ni nimba molemú eni-enini we piliilimili mele mokeringa lelemú.
14 ( De fato, quando os gentios, que não têm a lei, praticam naturalmente o que ela ordena, tornam-se lei para si mesmos, embora não possuam a lei;
15 Yambu kanuma-ni telemele uluma-ni Pulu Yili-nga ung-manima eninga numanuna pelemú mele liipa ora silimú. Enini uluma telemele kene eninga numanale-ni apurupa kene ‘I-siku tekemele teku kis-sikimili. I-siku tekemele teku konjukumele.’ nilimú mele numanale-ni piliilimili aku-sipa Pulu Yili-nga ung-manima sika eninga numanuna pelemú mele eninga numanale-ni liipa ora silimúko.)
15 pois mostram que as exigências da lei estão gravadas em seus corações. Disso dão testemunho também a consciência e os pensamentos deles, ora acusando-os, ora defendendo-os. )
16 Akiliinga, Pulu Yili-nga kot enale wendu ombá kene Yesos Krais kot piliili yili molupa Pulu Yili-nga kot piliinjipa kene yambumanga numanumanga mo topa pelemú uluma kepe apurumbandu yambuma pali aku-sipa piliipa apurupa kot piliimba. Temani-kaiéle topu siliále-ni aku-sipa nimba silimú.
16 Isso acontecerá no dia em que Deus julgar os segredos dos homens, mediante Jesus Cristo, conforme o declara o meu evangelho.
17 Pe ekupu, eni ‘Juda-yambuma molemulu’ nilimele yambuma; ‘Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni nimba sirim-ma piliipu tepu kene kapula molemulu.’ niku, ‘Oliu Juda-yambuma mindi Pulu Yili-ni makó topa ‘Nanga yambuma.’ nirim yambuma molemulu, enini we-yambumanga Pulu Yili mólu.’ niku kara puku eninga bi paka toku,
17 Ora, você que leva o nome de judeu, apóia-se na lei e orgulha-se em Deus;
18 Pulu Yili-ni ‘eni teangi.’ nimba numanu monjulemú mele piliiku, Pulu Yili-nga ung-manima eni mani siring mele piliiku kene ulu-kaí sumbi-nílima apuruku piliiku ‘ima kaí’ niku,
18 se você conhece a vontade de Deus e aprova o que é superior, porque é instruído pela lei;
19 — ausente —
19 se está convencido de que é guia de cegos, luz para os que estão em trevas,
20 — ausente —
20 instrutor de insensatos, mestre de crianças, porque tem na lei a expressão do conhecimento e da verdade;
21 Aku-siku sika nilimele lem eni yambu lupama mani silimele mele akili eni-enini nambimuna mani naa silimeleye? Eni yambuma mani siku kene “Wa naa liai.” nilimele lem pe eni-enini nambimuna wa liilimeleye?
21 então você, que ensina os outros, não ensina a si mesmo? Você, que prega contra o furto, furta?
22 Eni yambumandu “Ambu yi púlima yi lupama kene waperanale naa teku, yi ambu líílima ambu lupama kene waperanale naa teai.” nilimele lem pe eni-enini nambimuna aku-siku telemeleye? Yambuma-ni we-mélema angnjiku ‘oliunga nokolemele pulu-yima’ niku popu tolemele mélema kanuku kis piliilimili lem pe Juda-yambu naa molku we-yambu molemelema-ni lkuma takuku akuna sukundu puku méle kanuma angnjiku popu tolemele lkumanga suku puku mélema nambimuna kanuku kaí piliiku wa liilimeleye?
22 Você, que diz que não se deve adulterar, adultera? Você, que detesta ídolos, rouba-lhes os templos?
23 Eni ‘Pulu Yili-nga ung-manima oliu-kene mindi pelemú akiliinga oliu yambu kaí olandupama.’ niku eninga bi paka tolemele lem nambimuna Pulu Yili-nga ung-manima toku pula tolemelale-ni Pulu Yili-nga bili teku kis-silimeleye?
23 Você, que se orgulha na lei, desonra a Deus, desobedecendo à lei?
24 Eni aku-siku telemeláliinga ung te Pulu Yili-nga bukna molemú akili i-sipa mele:
24 Como está escrito: "O nome de Deus é blasfemado entre os gentios por causa de vocês".
25 Eni Juda-yambuma-ni ung-manima piliiku teng panjiku tíngi lem kangmanga kangi te kopsiku wendu liilimele ulele-ni eni liipa tapunjilimú, akiliinga-pe ung-manima toku pula túngi lem kangmanga kangi te kopsilimelále-ni ulu te naa telemú. Aku-siku telemeláliinga yambu kangi te naa kupsili yambuma mele molemele.
25 A circuncisão tem valor se você obedece à lei; mas, se você desobedece à lei, a sua circuncisão já se tornou incircuncisão.
26 We-yambuma-ni kangi te naa kopsiku kene Pulu Yili-nga ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku tíngi lem Pulu Yili-ni enini kanupa ‘yambu kangi te kupsili ⸤Juda-⸥yambuma mele molemele.’ nimba naa kanombaye?
26 Se aqueles que não são circuncidados obedecem aos preceitos da lei, não serão eles considerados circuncidados?
27 Kangi te naa kopsiku ung-manima teng panjiku telemele yambuma-ni eni Juda-yambu kangi te kopsiku eni-kene ung-mani pelemúma toku pula tolemele yambuma enindu niku mele: “Pulu Yili-nga ung-manima toku pula tolemeláliinga aku-siku teku kis-silimelaliinga eni kapula mindili nangi.” ningí.
27 Aquele que não é circuncidado fisicamente, mas obedece à lei, condenará você que, tendo a lei escrita e a circuncisão, é transgressor da lei.
28 Yambu te yunga kalu kupsiliele mindi kanupa kene ‘yu Juda-yambale’ nimbáma yu sika Juda-yambale mólu. Kangi te kopsiku wendu liiku mundulimele akili ‘Kangikundu mindi ulu te tipili.’ nikuliinga telemele kene ulu te naa telemú.
28 Não é judeu quem o é apenas exteriormente, nem é circuncisão a que é meramente exterior e física.
29 Yambu te numanuna sukundu ulu te telemú akili mindi sika Juda-yambale molemú. Kangi te kopsiku wendu liilimele akiliinga pulele numanuna sukundu Pulu Yili-nga yambale nimba makó pelemú. ‘Kangi te i-siku kopsiku wendu liangi.’ nilimú ung-manele-ni yununu ulu te naa telemú. Pulu Yili-nga Minéle-ni numanuna sukundu telemú akili-ni yambu kanili liipa tapunjilimú. Yambu akili, we-yambuma-ni kanuku kaí piliiku kape niku bi paka naa tonjilimele, Pulu Yili-ni yu kanupa kaí piliipa kape nimba yunga bili paka tonjulemú.
29 Não! Judeu é quem o é interiormente, e circuncisão é a operada no coração, pelo Espírito, e não pela lei escrita. Para estes o louvor não provém dos homens, mas de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.