Romanos 1
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Na Poll, Krais Yesos-nga kongun tinjili kendemande-yili, yu-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba na liipa mundupa, “Pulu Yili-nga temani-kaiéle toku silsiliiku andui.” nimba makó turum yili molupu kene ⸤eni Rom-yambuma⸥ pepá ili topu siker.
1 Paulo, servo de Cristo Jesus, chamado para ser apóstolo, separado para o evangelho de Deus,
2 Temani-kaí kanili kórunga-ui ⸤Yesos mana-mania naa upili⸥ Pulu Yili-ni ‘wendu ombá’ nimba, nimba panjipa, yunga ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ‘bukna mulupili tangi.’ nirim kene yunga buk kake tiliele turing molemú temani-kaiéle.
2 que ele, no passado, prometeu por meio dos seus profetas nas Escrituras Sagradas.
3 Temani-kaí kanili Pulu Yili yunga Málu, oliunga Yi-Auli Yesos Kraisele-nga temanele. Yunu yi nuim king Depit-ni kalupa liirim yambuma-ni miring yili.
3 Este evangelho diz respeito a seu Filho, o qual, segundo a carne, veio da descendência de Davi
4 ‘ ‘Yu Pulu Yili-nga yi kake tiliele.’ niku kanangi.’ nimba yunu turing kulurum kene Pulu Yili yunga tondulale-ni yunu yambu-ónu-koleana topa makinjirimu-na lomburupa ola mulurum tondulu akili-ni yunu Pulu Yili-nga Málale mulurum mele ‘kanangi.’ nimba Pulu Yili-ni liipa ora sirimko.
4 e foi designado Filho de Deus com poder, segundo o Espírito de santidade, pela ressurreição dos mortos, a saber, Jesus Cristo, nosso Senhor.
5 Yesos Krais-ni tirimeliinga Pulu Yili-ni ‘Yesos-nga bili olandupa mulupili.’ nimba oliu we kondu kolupa oliu ‘yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum kongunale temulú tondulale sirim. Kongun akili i-sipa mele: Koleamanga pali yambuma-ni ⸤‘Yesos sika Pulu Yili-nga Málale. Sika oliu liipa tapunjupa tepa liimba.’ niku⸥ tondulu munduku piliikuliinga yu-ni “Teai.” nilimú ungma piliiku liiku tingí kongunale andupu temulú.
5 Por meio dele viemos a receber graça e apostolado por amor do seu nome, para a obediência da fé, entre todos os gentios.
6 ‘Koleamanga pali yambuma’ niker akili ⸤eni Rom-yambuma pepá ili topu sikerale⸥ enindu wasie niker. Eni wasie Pulu Yili-ni makó topa ‘Yesos Krais-nga yambuma molangi wai.’ nirim yambuma.
6 Entre esses se encontram também vocês que foram chamados para pertencerem a Jesus Cristo.
7 Eni Rom-yambuma Pulu Yili-ni numanu monjupa, eni makó topa ‘Yunga yambu kake tílima molangi wai.’ nirim yambuma na-ni pepá ili eni topu siker.
7 A todos os amados de Deus que estão em Roma, chamados para ser santos. Que a graça e a paz de Deus, nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês.
8 Ui na-ni enindu niker: Eni Yesos Krais ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele ma-kolea pali yambuma-ni temani toku silimeláliinga na-ni Yesos Krais-nga bili lepu walsipu nanga Pulu Yili kene “Angke” niker.
8 Em primeiro lugar, por meio de Jesus Cristo, dou graças ao meu Deus por todos vocês, porque a fé que vocês têm é proclamada no mundo inteiro.
9 — ausente —
9 Pois Deus, a quem sirvo em meu espírito, no evangelho de seu Filho, é minha testemunha de como nunca deixo de fazer menção de vocês
10 — ausente —
10 em todas as minhas orações, pedindo que, em algum momento, pela vontade de Deus, surja uma oportunidade de visitá-los.
11 ‘Eni ⸤‘Yi-Nuim Kraisele sika.’ niku piliilimili yambuma⸥ kamu tondulu munduku piliiku numanu tondulu pupili molangi akiliinga Mini Kake Tiliele-ni eni membu panjipa molku kunjingí ulu-pulu mare sipili akiliinga eni liipu tapunjambu wasie molamili wambuka!’ nimbu aku-sipu mawa tepu moliu.
11 Porque desejo muito vê-los, a fim de repartir com vocês algum dom espiritual, para que vocês sejam fortalecidos,
12 ‘Na-ni tondulu mundupu piliiliu ulele-ni eni liipu tapunjambu. Eni tondulu munduku piliilimili ulele-ni na liiku tapunjangi. Aku temulú kene na kepe eni kepe oliu wasie tondulu mundupu piliilimulu mele aima tondulu pupili.’ nimbu piliipuliinga ‘Aima wambuka!’ nimbu moliu.
12 isto é, para que nos consolemos uns aos outros por meio da fé mútua: a de vocês e a minha.
13 Angmene, na-ni ena pulele ‘eni molemelena kanambu wambuka!’ nimbu piliiliu akiliinga-pe ui kupulanum te naa lepa ulu wendu olemúma-ni na pipi silimú, aku nimbu piliipu moliu mele ‘ekupu aima piliangi!’ nimbu eni nimbu siker. Na kolea-lupamanga andupu yambuma ‘Pulu Yili-nga kangambulama molangi.’ nimbu liipu tapunjuliu mele ‘aku-sipu eni kepe molemele mele tondulu pupili liipu tapunjambu.’ nimbu ‘aima wambuka!’ nimbu moliu.
13 Quero que vocês saibam, irmãos, que muitas vezes me propus a ir visitá-los — no que tenho sido, até agora, impedido —, para conseguir algum fruto igualmente entre vocês, assim como também tenho conseguido entre os outros gentios.
14 Grik-yambuma kene we-yambu-lupama kepe, piliipa kungnjuli pelemú yambuma kene we-bo-numanu pelemú yambuma kepe, akumanga pali kongun tinjili kendemande-yili Pulu Yili-ni ‘molani.’ nirim-na naa tembu kene kapula naa temba.
14 Pois sou devedor tanto a gregos como a bárbaros, tanto a sábios como a insensatos.
15 Akiliinga, eni Rom-yambuma kepe ‘temani-kaiéle topu sambu.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu.
15 Por isso, quanto a mim, estou pronto a anunciar o evangelho também a vocês que estão em Roma.
16 Temani-kaí akiliinga Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú tondulale pelemáliinga na temani-kaiéle topu simbundu pipili naa koliu. Juda-yambuma kumbi-lepa, we-yambu-lupama kene wasie, akumanga yambuma ⸤‘temani-kaiéle sika’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma pali temani-kaí ili-ni liipa tapunjupa tepa liilimú.
16 Pois não me envergonho do evangelho, porque é o poder de Deus para a salvação de todo aquele que crê, primeiro do judeu e também do grego.
17 Pulu Yili-ni yambuma kanupa ‘Yambu sumbi nílima.’ nimba piliilimú mele temani-kaí akili-ni liipa ora silimú kanili. Oliu taki-taki ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulu kanili-ni mindi Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi nílima’ nimba piliilimú. Pulu Yili-nga bukna ung te molemú akili-ni aku-sipa nilimúko. Akili i-sipa mele:
17 Porque a justiça de Deus se revela no evangelho, de fé em fé, como está escrito: “O justo viverá por fé.”
18 — ausente —
18 A ira de Deus se revela do céu contra toda impiedade e injustiça dos seres humanos que, por meio da sua injustiça, suprimem a verdade.
19 — ausente —
19 Pois o que se pode conhecer a respeito de Deus é manifesto entre eles, porque Deus lhes manifestou.
20 Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene kepe yandupa-yandupa méle tirim-ma pali yambuma-ni kanolemele akiliinga yunga taki-taki pepa mindi pulimú tondulale kene yu-yunu ulu-pulele pelemú mele kene mongale-ni naa kanolemele uluma kanuku kene piliilimili. Yu-ni tirim mélema-ni liipa ora silimú kanolemele akiliinga yu-ni ‘enini mong liiringeliinga mindili nangi.’ nimbá kene enini ‘naa piliirimulu.’ kapula naa ningí.
20 Porque os atributos invisíveis de Deus, isto é, o seu eterno poder e a sua divindade, claramente se reconhecem, desde a criação do mundo, sendo percebidos por meio das coisas que Deus fez. Por isso, os seres humanos são indesculpáveis.
21 ‘Pulu Yili sika molemú.’ sika niring akiliinga-pe ‘Yu Pulu Yili’ niku yunga bili paka tonjuku kape niku yunu-kene “Angke” naa niring, enini numanu naa pepa kelep mele toku numanuma súmbulu tupili muluring.
21 Porque, tendo conhecimento de Deus, não o glorificaram como Deus, nem lhe deram graças. Pelo contrário, se tornaram nulos em seus próprios raciocínios, e o coração insensato deles se obscureceu.
22 ‘Oliu piliipa kungnjuli aima pelemú.’ sika nilimeláliinga-pe enini numanu naa pili yambuma molku,
22 Dizendo que eram sábios, se tornaram tolos
23 Pulu Yi taki-taki molupa mindi puliele popu naa toku munduku kelku, alko toku mana-yambuma kene kera kene wambiye kene we-méle-takara mélemanga pali aku-sílima manda leku teku angnjiku ‘Oliu nokolemele pulu-yima.’ niku popu toku kape niring.
23 e trocaram a glória do Deus incorruptível por imagens semelhantes ao ser humano corruptível, às aves, aos quadrúpedes e aos répteis.
24 Aku-siku Pulu Yili-kene teku kis-siringeliinga yu-ni nimba mele: “Kapula, enini numanu kísima-ni kundupa memba purum kene ulu-pulu-kis pulele teku waperanale kene eninga kangima eni-enini teku kis-siku, aku telemele mele we waka kolku teku molangi.” nimba mundupa kilirim.
24 Por isso, Deus os entregou à impureza, pelos desejos do coração deles, para desonrarem o seu corpo entre si.
25 Pulu Yili-nga ung-sikale munduku kelku alko toku gólu tuli ungele numanu monjuku ‘piliamili.’ niku, Pulu Yili-ni tirim mélema liiku angnjiku ‘méle akuma-ni oliu nokolemele pulu-yima’ gólu toku niku popu toku kape niku, mélema pali tirim Pulu Yi sikale, yunga bili taki-taki paka tolkumulanje kapula, Pulu Yi akili munduku kiliring. Mélema pali tirim Pulu Yili-nga bili aima sika ‘taki-taki ola mindi mulupili.’ nimbu paka tunjamili.
25 Eles trocaram a verdade de Deus pela mentira, adorando e servindo a criatura em lugar do Criador, o qual é bendito para sempre. Amém!
26 Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni ‘enini ulu-kísima we waka kolku teku molangi.’ nimba enini mundupa kilirim. ⸤Akiliinga,⸥ ambuma-ni yima-kene telkemela mele naa teku ambuma-ni ambuma-kene eni-enini tiring.
26 Por causa disso, Deus os entregou a paixões vergonhosas. Porque até as mulheres trocaram o modo natural das relações íntimas por outro, contrário à natureza.
27 Aku-sipa mele yima-ni kepe ambuma-kene numanu monjuku telkemela mele munduku kelku, yima-kene eni-enini numanu monjuku tiring. Yima-ni yima-kene pipili tili ulu-kísima tiringeliinga eninga ulu teku kis-siringimanga méle kalúlima liingí.
27 Da mesma forma, também os homens, deixando o contato natural da mulher, se inflamaram mutuamente em sua sensualidade, cometendo indecência, homens com homens, e recebendo, em si mesmos, a merecida punição do seu erro.
28 Ulu tiringeliinga ung te pelemúko, akili niambu: ‘Pulu Yili sika molemú mele naa piliipu molomulú kene ulu te mólu.’ niring akiliinga Pulu Yili-ni ‘Ulu aima kísima numanale-ni piliingí numanuma mindi pípili yambuma-ni kapula naa piliiku telkemela mele we teku molangi.’ nimba mundupa kilirim.
28 E, por haverem desprezado o conhecimento de Deus, o próprio Deus os entregou a um modo de pensar reprovável, para praticarem coisas que não convêm.
29 Eninga numanuna ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele pirimeliinga enini ulu-kísima teku,
29 Estão cheios de todo tipo de injustiça, perversidade, avareza e maldade. Estão cheios de inveja, homicídio, discórdia, engano e malícia. São difamadores,
30 “Yambu te-ni ung te i-sipa mele nim.” niku gólu toku,
30 caluniadores, inimigos de Deus, insolentes, arrogantes, orgulhosos, inventores de males, desobedientes aos pais,
31 Eninga numanu kaí te naa pípili molku,
31 insensatos, desleais, sem afeição natural e sem misericórdia.
32 Pulu Yili-nga ung-mani sumbi niliele-ni “Yambuma-ni ulu akuma telemelema aima kulungí.” nimba molemú ung-manele sika piliilimili akiliinga-pe enini liiku su siku ulu-pulu-kis akuma we teku molemele. Akili mindi mólu. Yambu ulu-pulu-kis akuma teku molemele yambumanga bi paka tonjuku kape nilimeleko.
32 Embora conheçam a sentença de Deus, de que os que praticam tais coisas são passíveis de morte, eles não somente as fazem, mas também aprovam os que as praticam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.