Romanos 14

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yambu te ‘Sika’ nimba piliilimú akiliinga-pe tondulu mundupa naa piliilimú yambu akilindu “Wasie molamili ui.” niku, yu-ni piliipa ulu telemúma naa piliiku apuruku yu-kene ung pulele tombulku naa niai.
1 Aceitem entre vocês quem é fraco na fé sem criticar as opiniões dessa pessoa.
2 Krais-nga yambu te ‘langima pali nombú kene ulu te naa temba.’ nimba piliilimú akiliinga-pe Krais-nga yambu te numanu tondulu naa pupili molupa kene kungma wasie pali mi lepa naa nomba, puniena olemú langima mindi nolemú.
2 Por exemplo, algumas pessoas creem que podem comer de tudo, mas quem é fraco na fé come somente verduras e legumes.
3 Yambu te langima pali nolemú yambale-ni yambu kungma mi nimba naa nolemú yambale ‘Yu kis, na kaí.’ nimba naa piliipili. Yambu te kungma mi lepa naa nolemú yambale-ni yambu langima pali nolemú yambale kanupa apurupa kene ‘Tepa kis-sikem.’ naa nipili. Yambu langima pali nolemú yambu kanili Pulu Yili-ni kanupa kaí piliipa ‘nanga yambale molemú.’ nirim akiliinga aku naa teai.
3 Quem come de tudo não deve desprezar quem não faz isso, e quem só come verduras e legumes não deve condenar quem come de tudo, pois Deus o aceitou.
4 Nu nae niku piliikunu kene yambu tenga kendemande-yambale-ni ulu tembama kanuku ‘Ili teku konjukunu. Ili teku kis-sikenu.’ niku apurulluye? Yunga yi-auli nukuliele-ni mindi yunga kongun telemúma kanupa ‘Ili teku kis-sikenu. Ili teku konjukunu.’ nimba apurumba. Akiliinga-pe Auliele-ni yambu kanili ‘Numanu tondulu pupili mulupili.’ nimba liipa tapunjumbaliinga yu sika numanu tondulu pupili molumba.
4 Quem é você para julgar o escravo de alguém? Se ele vai vencer ou fracassar, isso é da conta do dono dele. E ele vai vencer porque o Senhor pode fazê-lo vencer.
5 Krais-nga yambu te-ni ‘Ena ima we-enama. Ena ili Pulu Yili-nga ena kakele.’ nimba piliilimú. Akiliinga-pe Krais-nga yambu te-ni enama apuru naa apurupa ‘enama tilu-sipa’ nimba piliilimú. Yambuma-ni pali lupa-lupa niku piliilimili mele numanale-ni piliiku kene ‘Na aku-sipu nimbu piliiliu manda nimbu piliiliu.’ niku tondulu munduku piliangi.
5 Algumas pessoas pensam que certos dias são mais importantes do que outros, enquanto que outras pessoas pensam que todos os dias são iguais. Cada um deve estar bem firme nas suas opiniões.
6 Yambu te-ni ‘Ena ili kaí olandupa.’ nimba piliilimú yambale-ni ‘Auliele-ni kanupa kaí piliilimú mele teambu.’ nimba aku-sipa nimba piliilimú. Yambu te langima naa apurupa walu-sipa nolemú yambale ‘Auliele-ni kanupa kaí piliilimú mele teambu.’ nimba Pulu Yili-ndu “Angke” nimba kene langima nolemú. Yambu te langima mi lepa naa nolemú yambale ‘Auliele-ni kanupa kaí piliilimú mele teambu.’ nimba aku-sipa tepa Pulu Yili-ndu “Angke” nilimú.
6 Quem dá mais valor a certo dia faz isso para honrar o Senhor. E também quem come de tudo faz isso para honrar o Senhor, pois agradece a Deus o alimento. E quem evita comer certas coisas faz isso para honrar o Senhor e dá graças a Deus.
7 Oliu Krais-nga yambumanga te-ni numanale-ni piliipa ‘Na-nanu piliipu kene i-sipu tepu molambu.’ kapula piliipa naa nimbá. Yunu piliipa kene ‘I-sipu kolambu.’ manda naa nimbáko.
7 Porque nenhum de nós vive para si mesmo e nenhum de nós morre para si mesmo.
8 Oliu kona molupu kene Auliele-ni kanupa kaí piliilimú uluma mindi tepu molamili. Mola kulúmulu lem ‘Auliele-ni ‘Kolani.’ nikem enale wendu okumu-na yunga bi ola pípili kolambu.’ niamili. We kona molomulú kene kepe kolumulú kene kepe oliu Auliele-nga yambuma molomulú.
8 Se vivemos, é para o Senhor que vivemos; e, se morremos, também é para o Senhor que morremos. Assim, tanto se vivemos como se morremos, somos do Senhor.
9 Ulu akiliinga ulu-pulele i-sipa mele: Yu ‘Yambu kulúlimanga kepe kona molemelemanga kepe Auliele molambu.’ nimba Krais yu kolupa kene alsupa kona mulurum.
9 Pois Cristo morreu e viveu de novo para ser o senhor tanto dos mortos como dos vivos.
10 Akiliinga, nu-ni nambimuna nunga angenale-ni ulu telemúma ‘Ili teku kis-sikenu. Ili teku konjukunu.’ niku apurulluye? Nunga angenale nambimuna kanuku kis piliikunu ‘Yu yambu kisele.’ nilluye? Penga oliu pali Pulu Yili-nga kot-na angiliimulaliinga ekupu aku tellu kapula naa telemú.
10 Portanto, por que é que você, que só come verduras e legumes, condena o seu irmão? E, você, que come de tudo, por que despreza o seu irmão? Pois todos nós estaremos diante de Deus para sermos julgados por ele.
11 Akiliinga ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:
11 É isto o que as Escrituras Sagradas dizem: “Juro pela minha vida, diz o Senhor, que todos se ajoelharão diante de mim e todos afirmarão que eu sou Deus.”
12 Akiliinga, oliu lupa-lupa oliunga ulu telemulumanga puluma pali sika Pulu Yili nimbu simulú.
12 Assim, cada um de nós prestará contas de si mesmo a Deus.
13 Akiliinga, oliu-ni anju-yandu yambuma-ni ulu telemelema apurupu kanupu kis piliilimulu mele mundupu kelamili. Ulu te-lupa i-sipu mele teamili: Nunga angena ‘mania pumba mola ulu-pulu-kísima temba ulu te aima naa teambu.’ niku piliiku molangi.
13 Por isso paremos de criticar uns aos outros. Pelo contrário, cada um de vocês resolva não fazer nada que leve o seu irmão a tropeçar ou cair em pecado.
14 Na ⸤Poll⸥, Auli Yesos kene wasie numanu tiluna pupili molembulu yili molupu kene ‘ ‘Mélemanga pali méle te yunu Pulu Yili-ni kanupa kalaru molemú’ nimba naa piliilimú.’ nimbu tondulu mundupu piliiker. ‘Akiliinga-pe yambu te-ni méle te ‘kalaru molemú’ nimba piliilimú lem sika méle kanili yambu kanili-ni aku-sipa-mele nimba piliilimáliinga méle akili kanupa ulu te temba kene tepa kis-simba.’ nimbu piliiker.
14 Por estar unido com o Senhor Jesus, eu estou convencido de que nada é impuro em si mesmo. Mas, se alguém pensa que alguma coisa é impura, então ela fica impura para ele.
15 Nu-ni langi te nollu kene angenale-ni kanupa kene yunga numanuna buni pelemú lem nu-ni yu numanu naa monjukunu kene aku-siku tellu. Krais yunga nimba alko topa kulunjurum angena akili nu langi nollu-na kanupa kene Krais mundupa kelepa kamu ulsu pupa molupa kis-simba lem langi akili naa nui.
15 Se você faz com que um irmão fique triste por causa do que você come, então você não está agindo com amor. Não deixe que a pessoa por quem Cristo morreu se perca por causa da comida que você come.
16 Nu-ni ulu piliikunu kaí piliiku tellále yambuma-ni kanuku kene nunga ung-bulkundu ninjiku ‘Tepa kis-sikem.’ ningí kene kapula naa temba akiliinga nu-ni tiní uluma mimi-siku piliikunu tekunu mului.
16 Não deem motivo para os outros falarem mal daquilo que vocês acham bom.
17 Pulu Yili yi nuim kingele molupa ⸤Krais-nga yambuma⸥ nokupa kene langi kene no kene nolemele mele akumanga yu kanupa kene ung te naa nilimú. Yu yi nuim kingele molupa nokupa kene ulu sumbi-nílima kene, táka-nimba mululi uluma kene, numanu sili uluma kene, Mini Kake Tiliele-ni silimú ulu akuma mindi ‘tingí kene kanupu kaí piliimbu.’ nimba piliipa molemú.
17 Pois o Reino de Deus não é uma questão de comida ou de bebida, mas de viver corretamente, em paz e com a alegria que o Espírito Santo dá.
18 Yambuma-ni Krais-nga kongunale piliiku tinjingíndu ulu akuma telemele yambuma Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú, we-yambuma-ni kanuku ‘teku konjukumele’ niku kanolemele.
18 E quem serve a Cristo dessa maneira agrada a Deus e é aprovado por todos.
19 Akiliinga, oliu-ni yambuma táka-niku numanu tiluna mindi pupili mulungí uluma kene, oliunga anginipilima Krais-nga ungma piliiku liiku teku mulungíndu numanu olandupa tondulu pupili mulungí uluma kene, aima tondulu mundupu teamili.
19 Por isso procuremos sempre as coisas que trazem a paz e que nos ajudam a fortalecer uns aos outros na fé.
20 Langi te nunéliinga Pulu Yili-nga kongunale kamu tokunu mania munduni kene aima kapula naa temba akiliinga aku aima naa ti. Sika langima pali kalaru te naa molupa ulu te naa telemú akiliinga-pe langi te nuní kene yambu te-ni kanupa kene yu numanu tale pembaliinga Krais-nga yambu molupa temba mele piliipa sundupa tepa kis-simba lem aku tinéle kapula naa temba.
20 Por uma questão de comida, não destrua o que Deus fez. Todos os alimentos podem ser comidos, mas é errado comer alguma coisa quando isso faz com que outra pessoa caia em pecado.
21 Nu-ni kung te mola no-waen te nuní mola ulu te lupa tiní kene angenale-ni kanupa kene yu numanu tale pembaliinga Krais-nga yambu molupa temba mele piliipa sundupa tepa kis-simba lem alsukunu aku-sikunu naa tiní kene kapula.
21 O que está certo é não comer carne, não beber vinho, nem fazer qualquer outra coisa que leve um irmão a cair em pecado.
22 Nunu méle akuma kanukunu numanale-ni piliillu mele akili nu kene Pulu Yili kene elsengla kongunale. Yambu te-ni méle te kanupa ‘Méle ili kaí.’ nimba piliipa kene yunga numanale-ni piliipa ‘Tepu kis-siker.’ nimba ung te naa pilíímu lem yu numanu sipili.
22 Mas guarde entre você mesmo e Deus o que você crê a respeito desse assunto. Feliz a pessoa que não é condenada pela consciência quando faz o que acha que deve fazer!
23 Akiliinga-pe yambu te-ni langi te kanupa ‘Langi ili kalaru molemúnje. Nombú kene kapula naa tembanje.’ nimba piliipa kene num lem tepa kis-silimú. ‘Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu te teker.’ nimba tondulu mundupa naa piliipa kene num lem sika tepa kis-silimú. Oliu-ni ‘Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma telemulu.’ nimbu tondulu mundupu naa piliipu kene uluma telemulu kene aku-sipu ulu-pulu-kísima telemulu.
23 Mas quem tem dúvidas a respeito do que come é condenado por Deus quando come, pois aquilo que ele faz não se baseia na fé. E o que não se baseia na fé é pecado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.