Romanos 11

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Akiliinga na-ni ⸤eni⸥ walsiker: Pulu Yili-ni yunga Isrel-yambuma liipa bulu sipa mundupa kilirimuye? Aima mólu! Na ⸤Poll⸥ Isrel-yi te-ko, Eprayam-ni kalupa liirim yi te, na Benjamen-nga yambu-talapeliinga yi te. ⸤Na liipa bulu sipa mundupa naa kilirim kanili.⸥
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 Pulu Yili-ni yunga yambu penga mulungí mele ui piliirim yambu kanuma mundupa naa kilirim. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Illaija-ni tirim mele temani Pulu Yili-nga bukna molemále eni naa piliilimiliye? Illaija-ni Isrel-yambuma-ni teku kis-siring mele Pulu Yili-ndu tondulu mundupa nimba sipa kene nimba mele:
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 “Auliele, nuni “Ninjai!” nikunu ung niku silluma
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni yundu pundu topa nambulka nirimye? Yu-ni nimba mele:
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Aku-sipako ekupu kepe Pulu Yili-ni ⸤Isrel-⸥yambu koltale we kondu kolupa ‘nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum-na molemele.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 Penga yu-ni yunu enini we kondu kolupa kene ‘Yunga yambuma molangi.’ nim lem eninga kongun telkemelaliinga ulu te naa telka. Enini kongun tingéliinga yu-ni kanupa kene ‘Nanga yambuma molangi.’ nim lem yu-ni yambuma we kondu kolupa kene, ‘Nanga yambuma molangi.’ nilimú we kondu kululi ulu akili sika we kondu kululi ulele mólu.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Aku lem ekupu oliu-ni nambulka nimulúye? Isrel-yambuma-ni ⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula molku yu-ni enini ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanomba ulele⸥ ‘Aima liamiliya!’ niku kongun mindili siku tiring akiliinga-pe naa liiring akili ⸤Pulu Yili-ni yunu numanale-ni piliipa⸥ makó turum yambuma liiring. We-⸤Isrel-⸥yambuma numanu pipi sirimeliinga Pulu Yili-nga ungele piliingí kupulanum te naa lirim.
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 Aku-sipa Pulu Yili-nga bukna ung te turing molemú, akili i-sipa mele:
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 ⸤Yambu kanuma Depit-ni ‘Yunga ele-túma molangi.’ nirim mele mulungí.⸥ Depit-ni ⸤yunga ele-túma mulungí mele⸥ ung te i-sipa nimba mele:
9 Naatu David eo na’atube,
10 Eninga monguma-ni ‘mélema naa kanangi.’
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Akiliinga na ung te wasie walsekerko: ⸤Isrel-yambuma⸥ molku kis-siring kene kamu molku kis-siringiye? Aima mólu! Isrel-yambuma Pulu Yili-kene teku kis-siku liiku bulu siringeliinga Pulu Yili-ni yambu-lupamandu tepa liipa ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, na-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba liipa munjurum. ‘Na yambu-lupama tepu liimbu kene Isrel-yambuma kanuku kene numanu kis panjiku ‘oliu yu-kene kapula-kapula molkumulanje kapula.’ niangi.’ nimba aku tirim.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Akiliinga-pe Isrel-yambuma-ni Pulu Yili-kene teku kis-siku liiku bulu siringeliinga Pulu Yili-ni ma-koleana pali yambuma aima tepa kunjurum, Isrel-yambuma-ni Pulu Yili-nga ulu kaíma munduku kiliringeliinga yambu-lupama-kene ulu kaíma tirim. Aku lem Isrel-yambuma Pulu Yili molemúna kelku oku yunga talapena sukundu mulungí kene yambuma-kene pali ulu kaí pulele olandupa-olandupa temba.
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 — ausente —
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 — ausente —
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Pulu Yili-ni Isrel-yambumandu “Naa oku anju pai.” nirim kilia mana-yambuma pali yu molemúna sukundu puku kona molku konjuku mindi pungí kupulanumele wendu urum. Aku-sipa Isrel-yambuma kona molku kunjingí kupulanumele mania purumeliinga yambu-lupama kona molku kunjingí kupulanumele wendu urum kilia nanga Isrel-yambuma enini Pulu Yili-ni alsupa sukundu líímu lem kululi ulu-pulele mania pupa kene molupa mindi puli ulu-pulele aima kam-kamu wendu ombá.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Pllawa kalungíndu pllawa topele tolemeláliinga mare ui wendu liiku Pulu Yili popu toku silimele akili Pulu Yili-nga pllawa kake tiliele lelemú lem pllawa we lelemúma pali kepe Pulu Yili-nga pllawa kake tílima lelemúko. Unji tenga pulkanuma Pulu Yili-nga kake tílima lem unjele pali Pulu Yili-nga unji kake tilieleko.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 — ausente —
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 — ausente —
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Akiliinga-pe penga eni ⸤Isrel-yambu naa molemelema-ni⸥ niku mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu pola kísima liipu unji kaiéliinga panjambu.’ nimba unji kaiéliinga pola mare langupa wendu mundurum.” ningí.
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Aku sikako. Akiliinga-pe unji kaiéliinga pola langupa wendu mundurum akuma-ni ⸤Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa kunjupili.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele ‘Yu sika urum.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliiringeliinga Pulu Yili yu-ni enini langupa wendu mundurum; eni unji kíselenga polama eni ⸤‘Yu sika urum.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimiláliinga aku-siku angiliiku konjulemele. Aku sika akiliinga-pe ‘Oliu kaí.’ niku eninga bi paka naa toku kara puku naa molai. Mundu-mong teku piliiku kongnjiku molai.
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Pulu Yili-ni unji kaiéliinga polama ⸤kondu naa kolupa⸥ we angiliipili mundupa naa kelepa, langupa wendu mundurumeliinga eni kepe aku-sipa-mele we angiliipili mundupa naa kelemba akiliinga kara puku naa molai.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Ili numanale-ni piliiku molai: Pulu Yili-ni yambuma-kene ulu kaíma tepa, mindili silimú uluma tepa, wasie-nale telemú. Yu munduku kiliring yambuma mindili sirim, akiliinga-pe eni yu kanupa kaí piliipa kene eni tepa konjumba uluma teku mulúngi lem yu-ni eni-kene ulu kaíma tirim mele akili sika aku-sipa temba. Aku naa tíngi lem eni langupa wendu mundumbako.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Pe unji-pola ui langupa wendu mundurumuma numanu topele toku alsuku ⸤‘Yi-nuim Kraisele yu sika urum.’ niku⸥ tondulu munduku pilííngi lem unji langurumuna alsupa topa monjumba. Pulu Yili-ni pola kanuma aku-sipa manda temba.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Eni piliilimili, eni taena unji-ollip kíselenga polama Pulu Yili-ni langupa unji-ollip kaí puniena bo topa nukurum, kanili eninga unjele mólu, unji akiliinga eni munjurum. ‘Aku-sipa-mele kapula naa temba.’ niku naa telemele kanili. Aku tirim kene kapula urum lem unji kaiéle yunga polama alsupa liipa topa monjumba kene aima kapula naa angiliimbaye?
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Angmene, Pulu Yili-nga ung-pulu te ui mo topa pirimele eni naa piliingí kene kapula naa temba. ‘Eni ‘Oliu piliipa kungnjuli yambuma molupu ungma pali piliilimulu.’ niku naa piliangi.’ nimbu ung-pulu mo topa pirim kanili piliangi nimbu sambu. Akili i-sipa mele: Isrel-yambuma-ni pali Pulu Yili-nga ungele ‘Sika’ niku piliiku liingí kupulanumele kam-kamu pipi naa silimú. Pulu Yili-ni yambu-lupa makó turum yambuma pali yunga talapena sukundu-sukundu olemele kene mindi Isrel-yambumanga numanuma isili-ui pipi silimú.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Yambu-lupama Pulu Yili-nga talapena sukundu oku pora singí kene Pulu Yili-ni yunga Isrel-yambuma pali tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba. ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna ung te aku-sipa nimba molemú, akili i-sipa mele:
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Na-ni ‘eninga ulu-pulu-kísima mania pupili.’
27 “Naatu
28 — ausente —
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 — ausente —
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 Eni yambu-lupama-ni ui Pulu Yili-ni “Teai.” nirim mele akili piliiku liiku naa teku liiku su siring akiliinga-pe Isrel-yambuma-ni Pulu Yili-ni “Teai.” nirim mele liiku su siringeliinga Pulu Yili-ni eni yambu-lupama we kondu kolemú.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Aku-sipako Pulu Yili eni yambu-lupama we kondu kolemáliinga Isrel-yambuma-ni Pulu Yili-nga ung naa piliiku liiku su silimele. Akiliinga-pe we mólu. Pulu Yili yu-ni Isrel-yambuma we kondu kolumbako. Eni yambu-lupama Pulu Yili-ni we kondu kolemú mele aku-sipa yu-ni Isrel-yambuma kepe we kondu kolumbandu Isrel-yambuma enini yunga ungele liiku su silimeleko.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Yambuma pali Pulu Yili-ni ‘We kondu kolambu.’ nimba kene ‘Enini pali ui ung liiku su sangi.’ nirim.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 Oliunga Pulu Yili aima molupa konjulimú.
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 “Nae-ni Auliele-nga numanuna piliilimú mele piliilimúye?
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 “Mola nae-ni ‘Yu-ni na méle pundu tupili kilia
35 O yait God a sawar itin,
36 Yu mélema pali tirim Pulu Yili;
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.