Romanos 10

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Angmene, ‘Nanga pulu lelemú Isrel-yambuma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimbu piliipu ⸤na Poll-ni⸥ Pulu Yili-kene taki-taki popu topu mawa tepu moliu.
1 Taituwau ayu dogorou wanawanan au kok gagamin naatu au yoyoban i mi’itube ayu au sabuw Israel yawas hitab!
2 Enini Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma ‘Tondulu mundupu teamili.’ niku telemele mele na kanupu kapula nimbu simbu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma naa piliiku konjulemele akiliinga ⸤aku-sipu Pulu Yili-kene mawa tepu moliu⸥.
2 Anababatun a tur ao’owen Israel sabuw etei i God isan tibibobowen, baise i hai bobowen i men so’ob anababatun tafanamaim tebatabat.
3 Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemú mele naa piliiku, eni-enini piliiku ‘I-sipu temulú kene yambu sumbi-nílima molomulú.’ niku piliiku tiring. Akiliinga ‘Pulu Yili-ni enini ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanolemú ulele teamili.’ naa niring.
3 Anayabin ef mutufurin Godane enan i men hiso’ob, imih i taiyuwih hai ef tibimataren, naatu God ana ef mutufurin i bitih babanamaim men tema’am.
4 Krais-ni ‘Yambuma ⸤‘Na sika tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liilimú.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma pali Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanupili.’ nimba ⸤Moses-ni Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤sirim-ma⸥nga tondulale Krais-ni ‘mania pupili.’ nirim kanili.
4 Anayabin ofafar ana tur etei Keriso sinaf in yomanin isawar, saise sabuw iyab tibitumatum etei hinan hai ef namutufor.
5 Moses-ni sirim ung-manima piliiku liiku tingí yambuma Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba mele Moses-ni bukna topa kene nimba mele:
5 Moses ofafaramaim baimutufurit isan iti na’atube kubuna eo, “Orot yait Regah ana tur ebi’ufunun i boro nama.”
6 Akiliinga-pe ‘⸤Yesos Krais⸥ sika ⸤nanga nimba tinjirim⸥.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanombaliinga ung te i-sipa molemú:
6 Baise ef mutufurin, baitumatum tafanamaim bat enan i iti na’atube eo, “Men dogoromaim kwanao, ‘Yait boro au mar nayen, Keriso nab nare?’
7 Mola i-siku ningí:
7 O yait boro inare me baban Keriso morobone inab inayen?”
8 ⸤Aku-sipa ungele kapula mólu. Pulu Yili-ni yambu sumbi-nílima nimba kanolemáliinga⸥ ungele nambulka nimba molemúye? I-sipa nilimú:
8 Baise tur abisa ao i iti, God ana tur i wanawanamaim, awamaim, dogoromaim, baitumatum turaban nati i boun aki ao’orereb.
9 Eni sumbi-siku “Yesos yu ⸤nanga⸥ Auliele.” niku siku, eninga numanuna ‘Yu kulurum kene Pulu Yili-ni yu ónu-koleana topa makinjirim.’ niku tondulu munduku piliingí kene Pulu Yili-ni tepa liipa eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba.
9 Naatu awamaim ina’e’en Jesu i Regah naatu dogoromaim initumitum i morobone God iyawas maiye, o boro niyawasi.
10 Numanale-ni ⸤‘Yesos sika nanga nimba kulunjurum kene Pulu Yili-ni sika yu topa makinjirim. Yu nanga Auliele.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni eni kanupa kene, eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa eni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba we kanolemú. Numanale-ni niku piliilimili mele ‘Yambuma piliangi.’ niku kerale-ni niku silimeláliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú.
10 Anayabin o dogoromaim kubitumatum isan a ef boro namutufor, naatu awamaim kue’e’en isan boro yawas inab.
11 Aku-sipa ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:
11 Bukamaim itit na’atube eo, “Orot yait i ebitumitum boro men biyan na’ohow.”
12 Bukna ‘tondulu munduku piliilimili yambuma’ nilimú akili Juda-yambumandu mindi naa nilimú. Juda-yambuma naa molemele yambu-lupamandu kepe pali nilimú. Yi-auli tiluele oliunga pali Yi-Auliele akiliinga oliu pali tilu-sipa nokulemú. Auliele yu walsiku ‘Na liiku tapunjui.’ niku mawa telemele yambuma pali lakupa tepa konjulimú.
12 God matanamaim Jew naatu Ufun Sabuw i ta’imon men tata’amih, nati Regah ta’imon etei hai Regah. Iyab isan te’afa’af boro ana toto ana buyoy tutufin etei nigegewasinih.
13 “Auliele bi leku walsiku
13 Anayabin, “Sabuw iyab Regah isan te’afa’af boro niyawasih.”
14 Aku lem ‘Yu sika. ⸤Yunu-ni sika tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku naa piliikuliinga “Tekunu lii.” niku nambi-siku yu walsingíye? Yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele temanele naa piliiku kene ‘Yunu-ni tepa liimba.’ niku nambi-siku tondulu munduku piliingíye? Yambu te-ni yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele nimba naa simba kene enini nambi-siku piliingíye?
14 Bo i men hinabitumitum boro mi’itube isan hina’af? Naatu tur men nan hinanonowar boro mi’itube hinitumatum? Naatu binanuyah men hinan hinabibinan boro mi’itube tur hinanowar?
15 “Ungele niku si-pai!” nimba liipa naa mundumba kene enini nambi-siku ungele puku niku singíye? Aku-sipa Pulu Yili-nga bukna ung te molemú, akili i-sipa mele:
15 Naatu tur binanuyah men hiniyafarih hinatitit, tur boro yait nabinan? Bukamaim hikikirum na’atube, “Binanuyah God ana tur gewasin hibai hitit me hiwawastubun ana itinin i gewasin maiyow!”
16 Akiliinga-pe Isrel-yambu mare temani-kaiéle piliiku naa liiring. Akiliinga Asaya-ni nimba mele:
16 Baise Israel sabuw turihiwat tur gewasin hinowar naatu hitumatum. Anayabin Isaiah iti na’atube eo, “Regah yait boro aki abibinan nanowar?”
17 Akiliinga, Pulu Yili-nga ung niku silimele piliilimili ulu akili-ni yambuma-ni ‘⸤Krais⸥ sika. ⸤Yu-ni sika na tepa liipa mindili nolka kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku piliilimili kupulanumele akisinjilimú. Ung niku silimele piliilimili akili Krais-nga ungele.
17 Isan imih, baitumatum i tur tanonowar imaim emamatar, naatu tur abisa tanonowar i Keriso ana turane enan.
18 Akiliinga-pe na-ni walsipu kene: ‘Isrel-yambuma enini ⸤ung ili⸥ naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu, ⸤aku naa niker⸥. Enini aima sika piliiring. ⸤Akili Pulu Yili-nga bukna ung te molemú:⸥
18 Baise ayu abibat, nati sabuw tur men hinowar? En sabuw i tur hinowar” Fanah tit kamar tutufin etei bai, naatu hai tur i tit tafaram ana yomanin etei hinowar.
19 Alsupu ung te walsipu kene: ‘Isrel-yambuma ung ilinga pulele naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu. Aima sika piliiring. Moses-ni ⸤Isrel-yambumandu Pulu Yili-nga⸥ ung te nirimele ui niambu:
19 Iban abibat maiye, Israel sabuw tur men naniyan hibai? Tur hinowar naatu Moses wantoro’ot eo,
20 ⸤Sika Isrel-yambuma-ni ‘Oliu mendepulu Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku piliiringeliinga-pe⸥ Asaya-ni kepe aku-sipa ⸤Isrel-yambuma⸥ pipili naa kolupa mundu-mong naa tenjipa kene ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te ⸤Isrel-yambu-talape ulsukundu yambumandu⸥ sumbi-sipa nimba mele:
20 Naatu Isaiah itafofor eo, “Sabuw iyab ayu men tenunuwuhu, i ayu hitita’uru; sabuw iyab ayu isou men hifefeyan i isah airerereb.”
21 Isrel-yambumandu Asaya-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te wasie nimba mele:
21 Baise Israel sabuw isah iti na’atube eo, “Mar manin maiyow ayu sabuw baifanasairayah naatu dogoroh fokarin isah umou abora’ah abat ao kwana kwai’ufnunu.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.