Mateus 9

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs BKJ

Sair da comparação
1 Kanu-kene Yesos alsupa nona anduli sip tenga suku pupa kene, Numú-⸤Gallalli⸥ yakundu omba yunga kolea ⸤Kapeniam taon⸥ urum.
1 E, entrando no barco, passou para o outro lado, e chegou à sua cidade.
2 Yesos yu ⸤Kapeniam kelepa⸥ omba mulurumna yi mare-ni kimbu-kima kolupa pora sirim yi te taropola teku meku uring. Enini ‘Yesos-ni yi ili kapula tepa kaí temba.’ niku piliiku kene yu meku uring mele kanupa piliipa kene Yesos-ni kimbu-kima kolupa pora sirim yilindu nimba mele: “Nanga kangale, nu numanu waengu nipili. Nunga numanuna ulu-pulu-kis tirinu pelemúma mania pupili, kanupu konde tenjikur.” nirim.
2 E eis que lhe trouxeram um homem paralítico, deitado em um leito; e Jesus, vendo a fé deles, disse ao paralítico: Filho, tem bom ânimo, teus pecados são perdoados.
3 Aku nirim-na piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare-ni eni-enini numanale-ni piliiku kene, ‘Yi ili-ni Pulu Yili marake tekem.’ niku piliiring.
3 E eis que, alguns dos escribas disseram consigo: Este homem blasfema.
4 Enini numanale-ni piliiring mele Yesos-ni piliipa kene nimba mele: “Eni nambimuna numanuna ungma piliiku kis piliikimiliye?
4 Mas Jesus, conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que pensais mal em vossos corações?
5 Yi ilindu “Nunga ulu-pulu-kísima mania pupili, kanupu konde tenjikur.” nimbú kene eni ulu te naa kanuku kene ‘We-we tepa nikem.’ niku piliingíye? Mola “Ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu kimbu kambiliikinu andui.” nimbú kene yu ola angiliimbane mola naa angiliimbanje mokeringa lemba kapula kanuku kene ‘Aku-sipa mindili sipa nikem-nje?’ niku piliingíye?
5 Pois, o que é mais fácil, dizer: Os teus pecados são perdoados; ou dizer: Levanta-te e anda?
6 Akiliinga-pe ‘ ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu pelemále-ni ya ma-koleana yambumanga ulu-pulu-kísima “Mania pupili, kanupu konde tenjikur.” kapula nimbá.’ niku piliangi.’ nimbu aku-sipu nindu.” nirim.
6 Mas, para que saibais que o Filho do homem tem poder sobre a terra para perdoar pecados (ele disse então ao paralítico): Levanta-te, toma o teu leito, e vai para tua casa.
7 Aku nirim kene yili ola angiliipa lkundu purum.
7 E ele levantando-se, foi para sua casa.
8 Yambu pulele akuna máku toku muluringma-ni yu aku tirim kanuku mini-wale munduku kene, mana-yambuma ulu-tondulu aku-mele tingí tondulale sirim Pulu Yili-nga bili paka tonjuku kape niring.
8 Mas a multidão, vendo isso, maravilhava-se, e glorificaram a Deus, que dera tal poder aos homens.
9 Kanu-kene Yesos pumba pupa kene, ku-moni-takis liipa mulurum yi te, yunga bili Matyu, kanupa kene yunundu “Na-kene wasie pambili lumbili ui.” nirim. Kanu-kene Matyu ola angiliipa yu lumbili purum.
9 E passando Jesus dali, viu assentado na coletoria um homem, chamado Mateus, e disse-lhe: Segue-me. E ele, levantando-se, o seguiu.
10 Penga Yesos Matyu-nga lkuna langi nomba mulurum kene ku-moni-takis liili yima kene, ⸤Juda-yi aulima-ni⸥ “ulu-pulu-kísima tili yi” ⸤niring⸥ yi we kanuma kene pulele oku Yesos kene yu lumbili anduli yima kene enini wasie mania molku langi nuring.
10 E aconteceu que, estando Jesus em casa sentado à mesa, eis que, chegaram muitos publicanos e pecadores, e sentaram-se juntamente com Jesus e seus discípulos.
11 ⸤Enini aku-siku tiluna langi noku muluringeliinga⸥ Perisi-yima-ni kanuku kene yunga lumbili anduli yimandu walsiku piliiku kene niku mele: “Eninga ung-bo tunjuli yili ku-takis liili yima kene ulu-pulu-kísima tili yi wema kene enini-kene yu nambimuna langi wasie nokomeleye?” niring.
11 E os fariseus, vendo isso, perguntaram aos seus discípulos: Por que come o vosso Mestre com os publicanos e pecadores?
12 Aku-siku niring mele piliipa kene Yesos-ni eninindu ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Kuru naa tolemú yambuma doktana naa pulimelé. Kuru tolemú yambuma mindi doktana pulimelé kanili.
12 Jesus, porém, ouvindo isso, disse-lhes: Os sãos não têm necessidade de médico, mas sim os que estão enfermos.
13 Na-ni “Yambu sumbi-nílima na molombuna wangi.” nimbúndu naa urundu. “Ulu-pulu-kis tili yambuma na molombuna wangi.” nimbúndu urundu. Ulu-pulu-kis tili yambuma liipu tapunjupu tepu liimbundu urundeliinga eni puku Pulu Yili-nga bukna molemú ung tenga pulele puku pilii-pai. Pulu Yili-ni nimba mele:
13 Ide, pois, e aprendei o que significa isto: Eu quero misericórdia, e não sacrifício; porque eu não vim para chamar os justos, mas os pecadores ao arrependimento.
14 Pe ⸤No-Liinjili⸥ Jon lumbili anduring yima Yesos mulurumna oku kene yunundu walsiku piliiku kene niku mele: “Oliu kene Perisi-yima kene oliu taki-taki langi mi topu naa nolemulu akiliinga-pe nu lumbili andúlima aku-siku naa telemele akili nambimuna naa telemeleye?” niring.
14 Então vieram ter com ele os discípulos de João, dizendo: Por que nós e os fariseus jejuamos com frequência, mas os teus discípulos não jejuam?
15 ⸤Aku-siku niring-na piliipa kene⸥ Yesos-ni pundu topa eninindu ⸤ung-eku te topa yu toku kunjingí kolumbaliinga ung te nimba kene⸥ nimba mele: “Ambu liimba yi te yunga pulu lelemú yima kene molemú kene enini numanu siku kene “Kola tepu langi naa namili.” kapula ningíye? Kapula naa ningí. Penga mindi, ambu liimba yili enini mulungína oku wendu liingí kene ena kanumanga sika ⸤numanu kis panjiku⸥ langi naa nungíndu mi tungí. ⸤Isili-ui mólu.⸥
15 E disse-lhes Jesus: Podem os convidados do noivo estar de luto, enquanto o noivo está com eles? Mas dias virão, em que lhes será tirado o noivo, e então hão de jejuar.
16 “Mulumbale ui te sungu nilimú kene oliu-ni mulumbale aima kona tenga te kopsipu liipu, sungu nilimúna naa topu tambululimulu kanili. Yambu te-ni aku-sipa topa tambulkanje mulumbale kanili nona panjilka kene mulumbale kona kupsiliele wallú pupa tang tepa kene mulumbale-uiele alsupa kamu lakupa sungu nilka.
16 Nenhum homem põe remendo de pano novo em roupa velha, porque o remendo rompe a roupa, e faz-se pior a rotura.
17 “Kung-memi kangiele-ni tili mingi-ukundu tenga no-waen kona naa-ko kolemulu kanili. Yambu te-ni mingi-ukundu tenga no-waen kona te kolkanje no-waen kanili mingina sukundu molupa kene penga akolka kene mingi-ukundu kanili naa akopa sungu nilka. Kanu-kene nole kepe mingele kepe kamu kis lelka. Akiliinga, no-waen kona kung-memi kangiele-ni tili mingi konána mindi kolemulu kanili. ⸤Pe nole akolemú kene kangiele-ni tili mingi konale anju-yandu pupa sungu naa nilimáliinga⸥ nole kene mingi konale wasie kapula lelemú.” nirim.
17 Nenhum homem coloca vinho novo em odres velhos; do contrário os odres se rompem, o vinho se derrama, e os odres se perdem; mas coloca-se vinho novo em odres novos, e assim ambos se conservam.
18 Yesos-ni Jon-nga lumbili anduli yimandu ung nimba mulupili ⸤Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te⸥ nukurum yi te Yesos mulurumna omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa yunundu nimba mele: “Nanga ambulale ekupu isili kolupa pora sikem. Akiliinga-pe nu okunu yu kili-ni ambuluní kene yu kona pumba.” nirim.
18 Enquanto ele ainda lhes dizia essas coisas, eis que chegou um certo governante e o adorou, dizendo: Minha filha faleceu agora mesmo; mas venha e impõe tua mão sobre ela, e ela viverá.
19 Aku nirim kene Yesos ola angiliipa yu lumbili purum. Yesos lumbili andúlima kene wasie puringko.
19 Levantando-se, pois, Jesus, o seguiu, e também foram os seus discípulos.
20 — ausente —
20 E eis que uma mulher que havia já doze anos, padecia de um fluxo de sangue, chegando-se por detrás dele, tocou na orla de sua veste.
21 — ausente —
21 Pois ela dizia consigo: Se eu tão somente tocar a sua veste, eu ficarei sã.
22 ⸤Ambulurum kene⸥ Yesos topele topa yu kanupa kene nimba mele: “Nanga ambulale, nu numanu waengu nipili muluyo. ‘Nunga kurale kapula pora nimbá.’ nikunu pilíínu ulu kanili-ni nunga kurale pora nikem.” nirim. Ena-mong kaniliinga ambaliinga kurale pora nirim kene we mulurum.
22 Mas Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: Tem bom ânimo filha, a tua fé te curou! E naquela mesma hora a mulher ficou sã.
23 Kanu-kene Yesos ⸤Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli⸥ nukuli yilinga lkuna lkundu omba kene yambu pulele molku kondu kolku, kulap-mingi languku, kola lakuku teku muluring kanupa kene yu-ni nimba mele:
23 E Jesus, chegando à casa do governante, e vendo os flautistas e as pessoas em alvoroço,
24 “Eni anju pai! Ambulale kulú naa kulum. We uru mindi pelemú.” nirim. Aku nirim kene ⸤ambula kanili sika kolupa pora sirim piliiku kene yu-ni “We uru pelemú.” nirimaliinga⸥ yu ung-taka tonjuku tae tinjiring.
24 disse-lhes: Retirai-vos, pois a menina não está morta, mas dorme. E riram dele para o escarnecer.
25 Kanu-kene yambu máku toku muluring kanuma pulú sipa pena-pena tepa kene ⸤ambula ónale lirim⸥ suluminana pupa ambulaliinga kili ambulurum kene ambulale ola mulurum.
25 Mas quando as pessoas foram colocadas para fora, ele entrou, a tomou pela sua mão, e a menina se levantou.
26 Ulu-tondulu tirim ilinga temanele kolea kanuna sukundu lirim koleamanga pali anju-anju purum piliiring.
26 E sua fama acerca disto foi por toda aquela terra.
27 Yesos kolea kanili mundupa kelepa pumba purum kene mong kis lirim yi tale yu lumbili oku walsikulu kene nikulu mele: “⸤Yi Nuim King⸥ Depit-ni Kalupa Liirim Yili, nu olsu kondu kului.” nikulu wale pulele nikulu walsiliiku uringli.
27 E, partindo Jesus dali, seguiram-no dois homens cegos, clamando e dizendo: Filho de Davi, tem misericórdia de nós.
28 Yu lku tenga lkundu purum kene mong kis lili yisele yu mulurumna lumbili uringli kene yu-ni elsele walsipa kene nimba mele: “Else na mawa tekembele mele ‘Kapula tenjimba.’ nikulu piliikimbili mola móluye?” nirim kene elsele-ni nikulu mele: “Auliele, ‘Kapula tinjiní.’ nimbu piliikumbulu.” niringli.
28 E, quando ele chegou à casa, os homens cegos se aproximaram dele; e Jesus perguntou-lhes: Credes vós que eu possa fazer isto? Disseram-lhe: Sim, Senhor.
29 Kanu-kene yu-ni elsengla mongselenga ambulupa kene nimba mele: “Na-ni ‘kapula tenjimba.’ nikulu piliikimbili mele aku-sipa wendu upili.” nirim
29 Então ele tocou nos seus olhos, dizendo: conforme a vossa fé vos seja feito.
30 kene elsengla mongsele kaí lirim, mélema alsuku kanuringli. Yesos-ni elsele tondulu mundupa mani sipa kene nimba mele: “Else-ni ulu wendu okum ili yambu tiluri kepe aima naa piliangi, naa niku sale!” nirim.
30 E seus olhos foram abertos; e Jesus rigorosamente lhes advertiu, dizendo: Vede para que nenhum homem saiba isto.
31 Akiliinga-pe elsele pena pukulu Yesos-ni tirim mele kolea akiliinga sukundu lirim koleamanga pali temani toku silsiliikulu anduringli.
31 Mas eles, saindo, espalharam a sua fama por toda aquela terra.
32 Yi kanusele Yesos munduku kelkulu punglí puringli kene yi te numanuna kuru mulurumeliinga ung te naa nirim yi te Yesos mulurumna meku uring.
32 Enquanto eles saíam, eis que lhe trouxeram um homem mudo possuído por um demônio.
33 Yesos-ni yilinga numanuna mulurum kuru kanili topa makururum kene ung naa nirim yi kanili-ni ung nirimeliinga yambu máku toku muluringma-ni kanuku kene numanu pulele liiku munduku kene niku mele: “Ui Isrel-koleana sukundu i-sipa ulu te wendu naa urum kanili.” niring.
33 E, o demônio sendo expulso, o mudo falou; e as multidões se maravilharam, dizendo: Nunca se viu algo assim em Israel.
34 Akiliinga-pe Perisi-yima-ni niku mele: “Kurumanga nuimele-ni yu liipa tapunjilimú-na yu-ni kuruma topa makorolemú.” niring.
34 Os fariseus, porém, diziam: Ele expulsa os demônios pelo príncipe dos demônios.
35 Yesos kolea-aulimanga kene, kolea-kelúmanga kene pelsiliipa andupa kene, Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga lkundu pupa ung-bo tonjupa; Pulu Yili yi nuim king molupa yambuma nokulemú nokumba ung-pulumanga temani kaíma topa sipa; kuru lupa-lupama turum yambuma tepa kaí tirim-ko.
35 E Jesus foi por todas as cidades e aldeias, ensinando nas suas sinagogas, pregando o evangelho do reino, e curando todas as enfermidades e todas as doenças entre o povo.
36 Yambu aima pulele yu mulurumna oku liiku máku toku muluringma kanupa kene enini numanu-bo naa pípili anduku, kangima tondulu naa pirimeliinga eni-enini kapula liiku naa tapunjuku molku kene enini kung-sipsipma eninga tápu-yi te naa mulurumeliinga we muluring mele enini aku-siku muluringeliinga kanupa kene enini aima kondu kulurum.
36 E, ele vendo as multidões, moveu-se com compaixão delas, porque estavam exaustas e dispersas, como ovelhas que não têm pastor.
37 Kanu-kene ⸤yambu pulele ‘Yu-ni liipa tapunjupili.’ niku muluringeliinga kanupa kene⸥ lumbili anduli yimandu nimba mele: “Langi pulele puniena tepa tolemú akiliinga-pe kongun-yi pulele mólu.
37 Então ele disse aos seus discípulos: A seara verdadeiramente é grande, mas poucos são os trabalhadores.
38 ⸤Na yi tiluele mindi kongun ili tekeraliinga⸥ langimanga Pulu Yili mawa teku kene yu-ni “Langi tepa-túlima liingí kongun tingí yambuma yunga puniena liipa mundupili.” niai.” nirim.
38 Orai, pois, ao Senhor da seara, que envie trabalhadores para a sua seara.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.