Mateus 8
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yesos ma-pangina mandu ombá urum kene yambu pulele liiku máku toku yu lumbili uring.
1 Jesus desceu do monte, e muitas multidões o seguiram.
2 Kanu-kene yi te kuru-kindí nomba pirimele Yesos urumna omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa kene yunundu nimba mele: “Auliele, nunga numanale-ni ‘nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí tiní.” nirim kene
2 Então um leproso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
3 Yesos-ni yili kíli-ni ambulupa kene yunundu nimba mele: “‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene lkisipa kuru-kindéle pora nirim.
3 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante ele ficou curado da lepra.
4 Kanu-kene Yesos-ni yunundu alsupa nimba mele: “Nu-ni ya ulu tekerale yambu tilurindu kepe aima naa ni. Sumbi-siku pukunu Pulu Yili popu tunjuli yili nunga kangiele liiku ora sikunu, ‘Nanga kangiele alsupa kaí lipili molkur akiliinga.’ nikunu Moses-ni “Ti.” nimba, nimba panjurum mele piliiku liikunu tinindu “Pulu Yili popu toku kalku sai.” nirim mélale liikunu Pulu Yili popu tunjuli yilindu “Kalonjui.” niku yu si. Penga yambuma-ni nu kanuku kene ‘Yu sika kangiele kaí lipili molemú.’ niku piliangi akiliinga niker mele isili-ui ti-pui.” nirim. ⸤“Aku-siku tiní kene yambuma-ni nu kanuku kis naa piliingí, nu alsuku we-yambuma molemelena kapula tiluna pukunu muluni.” nirim.⸥
4 Então Jesus lhe disse:
5 Yesos Kapeniam taon-na sukundu purum kene Rom-yambumanga ami-yi wan-andret nukurum yi te yu urumna omba yunundu mawa tepa kene nimba mele:
5 Quando Jesus entrou na cidade de Cafarnaum, um oficial romano foi encontrar-se com ele e pediu que curasse o seu empregado.
6 “Auliele, nanga kendemande-yili kimbu-kima kolupa pora sipa mindili nomba perepa lku-koleana lipili okur.” nirim.
6 Ele disse: — Senhor, o meu empregado está na minha casa, tão doente, que não pode nem se mexer na cama. Ele está sofrendo demais.
7 Yesos-ni yundu “Ombu tepu kaí timbu.” nirim.
7 — Eu vou lá curá-lo! — disse Jesus.
8 — ausente —
8 O oficial romano respondeu: — Não, senhor! Eu não mereço que o senhor entre na minha casa. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
9 — ausente —
9 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
10 Yesos-ni yu nirim mele piliipa kene yu numanu pulele liipa mundupa kene yu lumbili uring yambumandu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Isrel-yambumanga talapena ulsukundu mululi yi ili-ni na ungele-ni mindi kapula tembu mele nimba lakupa tondulu mundupa piliilimú mele koleamanga pali, Isrel-koleana sukundu kepe, yambu tiluri-ni kepe aku-siku ‘Sika’ niku piliiring mele aima naa kanurundu.” niker.
10 Quando Jesus ouviu isso, ficou muito admirado e disse aos que o seguiam:
11 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ena ola olemú koleamanga kene ena mania pulimú koleamanga kene yambu pulele wendu oku Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú mulú-koleana sukundu Eprayam kene Aisak kene Jekop kene wasie oku langi noku mulungí.
11 E digo a vocês que muita gente vai chegar do Leste e do Oeste e se sentar à mesa no
12 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘yunga yambuma’ nimba makó turum ⸤Isrel-⸥yambuma yu nokupa molemú koleana puku molkemela yambuma yu-ni topa makurupa sumbulú túlina mundumba. Kanuna aima mindili noku kene kola teku mindili siku mulungí.” niker.” nirim.
12 Mas as pessoas que deviam estar no Reino serão jogadas fora, na escuridão. Ali vão chorar e ranger os dentes de desespero.
13 Aku nimba kene yu-ni ami-yi wan-andret nukurum yilindu nimba mele: “Na-ni nu ‘kapula tenjimbu’ nikunu pilíínu mele tinjindeliinga pui.” nirim. Kanu-kene yu-ni aku-sipa nirim enaliinga kendemande-yili yunga kurale pora nimba kona pupa we mulurum.
13 E Jesus disse ao oficial: E naquele momento o empregado do oficial romano ficou curado.
14 ⸤Kanu-kene⸥ Yesos Pita-nga lkuna lkundu pupa kene Pita-nga kolepa-ambale kuru topa kangiele nurum-na yu anambu lirim kanupa kene,
14 Jesus foi à casa de Pedro e viu a sogra dele de cama, com febre.
15 yunga kili ambulurum kene kangiele nomba kilirim kene ambale ola angiliipa wendu omba kene Yesos langi sipa yu nukurum.
15 Jesus tocou na mão dela, e a febre saiu dela. Então ela se levantou e começou a cuidar dele.
16 Penga kolea kalá tomba tirim kene numanuna kuru mulurum yambu pulele Yesos mulurumna meku uring kene yu-ni kurumandu “Oku wendu pai.” nirim kene oku wendu puring. Kuru turum yambuma pali tepa kaí tirim-ko.
16 Depois do pôr do sol, o povo levou até Jesus muitas pessoas que estavam dominadas por demônios. E ele, apenas com uma palavra, expulsava os espíritos maus e curava todas as pessoas que estavam doentes.
17 Aku-sipa tirimeliinga kórunga-ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni ulu te penga wendu ombá ui nirim mele kamu wendu urum. Asaya-ni nimba mele:
17 Jesus fez isso para cumprir o que o profeta Isaías tinha dito: “Ele levou as nossas doenças e carregou as nossas enfermidades.”
18 ⸤Walse⸥ Yesos ⸤numú-Gallalli kéluna mulupili⸥ yambu pulele liiku máku toku yu liiku póku teku muluring kanupa kene, ⸤lumbili andúlimandu⸥ “No-numúna nekendu pamili wai.” nirim.
18 Jesus viu a multidão em volta dele e mandou os discípulos irem para o lado leste do lago.
19 ⸤Akiliinga-pe ui naa pupa we angiliipili⸥ Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa ung-bo tunjurum yi te yu angiliirimna omba yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu puni koleamanga pali nu lumbili ombú.” nirim.
19 Um mestre da Lei chegou perto dele e disse: — Mestre, estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar aonde o senhor for!
20 ⸤Aku nirim kene⸥ Yesos-ni yundu nimba mele: “Piliiyo! Owa-takarama lku pelemelémanga pelemelé; kerama eninga mi takolemelemanga pelemelé, akiliinga-pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili pelemú kolea te naa lelemú ⸤akiliinga, nu ‘Yu lumbili pupu kene kapula naa molumbu.’ niku piliikunu kene na lumbili ui. We naa ui.⸥” nirim.
20 Jesus respondeu:
21 Kanu-kene yu lumbili andurum yi te-ni yunundu nimba mele: “Auliele, nu kamu lumbili wambu aramele-pe ui na pupu nanga lapale ⸤kene wasie molambu. Pe yu kolumba kene⸥ ónu tepu kene nu lumbili ombú.” nirim.
21 E outro, que era seguidor de Jesus, disse: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
22 Akiliinga-pe Yesos-ni yundu ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Yambu kululi yambuma-ni enini yambu kulungíma ónu teangi. Akiliinga-pe nu na lumbili ui.” nirim.
22 Jesus respondeu:
23 Aku nimba kene ⸤numú-Gallalli nekendu pumbandu⸥ nona anduli sip tenga suku purum kene yu lumbili andúlima yu lumbili suku puringko.
23 Jesus subiu num barco, e os seus discípulos foram com ele.
24 Kanu-kene ⸤no-numúna pungí puring kene⸥ popuremi aima auli te no-numúna turum. Aku tirimeliinga numéle apsipa ola omba kene sipele liipa panda tomba tirimeliinga-pe Yesos we uru pirim.
24 De repente, uma grande tempestade agitou o lago, de tal maneira que as ondas começaram a cobrir o barco. E Jesus estava dormindo.
25 Kanu-kene enini yu uru pirimna puku toku makinjiku kene niku mele: “Auliele, oliu tekunu lii. Oliu no wangkumulu.” niring.
25 Os discípulos chegaram perto dele e o acordaram, dizendo: — Socorro, Senhor! Nós vamos morrer!
26 Yu ⸤makiliipa kene⸥ eninindu nimba mele: “‘Pulu Yili-ni oliu nokumba.’ niku numanu tondulu naa pili yima, eni nambimuna mini-wale mundukumiliye?” nirim. Aku nimba kene ola molupa popuremale kene numéle kene ung-mura sirim. Kanu-kene popuremale topa kelepa numéle lope naa tepa aima we lirim.
26 — Por que é que vocês são assim tão medrosos? — respondeu Jesus. — Como é pequena a fé que vocês têm! Ele se levantou, falou duro com o vento e com as ondas, e tudo ficou calmo.
27 ⸤Yu-ni tirim mele kanuku kene⸥ yima-ni mini-wale munduku kene niku mele: “Apa! Yi ili nambulka yi te-nje? Popuremale-ni kepe no-numéle-ni kepe yunga ungele piliiku liiku kelkembele.” niring.
27 Então todos ficaram admirados e disseram: — Que homem é este que manda até no vento e nas ondas?!
28 Kanu-kene yu ⸤lumbili andúlima kene wasie⸥ no-numú nekendu pupa kolea-Gadara puring kene kolea Gadara kanuna yi tale, numanuna kuru mulurum yisele, yambu ónu-koleana wendu okulu yu mulurumna uringli. Elsele aima tondulu mundukulu yambuma tunglí tiringleliinga we-yambuma elsele piringli koleana ‘Elsele-ni enini tunglí.’ niku kupulanum-na oku naa puring.
28 Quando Jesus chegou à região de Gadara, no lado leste do lago da Galileia, foram se encontrar com ele dois homens que estavam dominados por demônios. Eles vinham do cemitério, onde estavam morando. Eram tão violentos e perigosos, que ninguém se arriscava a passar por aquele caminho.
29 Yesos kanukulu kene tondulu mundukulu walsikulu kene nikulu mele: “Pulu Yili-nga Málale, oliu-kene ulu nambulka ulu te tinindu únuye? Oliu mindili liipa simba enale ui wendu naa upili nu-ni isili-ui oliu mindili liiku sini okunuye?” niringli.
29 Eles começaram a gritar: — Filho de Deus, o que o senhor quer de nós? O senhor veio aqui para nos castigar antes do tempo?
30 Akuna anjupa kolea tenga bo-kung pulele im noku muluring ⸤kanuku kene⸥
30 Acontece que perto dali estavam muitos porcos comendo.
31 kuruma-ni Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu toku makuruku kene ‘ne kungmanga numanuna molu-pai.’ ni.” niring kene
31 E os demônios pediram a Jesus com insistência: — Se o senhor vai nos expulsar, nos mande entrar naqueles porcos!
32 yu-ni “Kapula, akuna pai.” nirim kanu-kene ⸤kuruma⸥ yi kanuselenga numanuna wendu oku kene kung akuna muluringmanga numanuna puku muluring kene kung kanuma pali kelep toku lkisiku puku kopuna puka toku no-numúna suku puku no wanguring.
32 — Pois vão! — disse Jesus. Os demônios foram e entraram nos porcos, e estes se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
33 ⸤Ulu akuma wendu urum mele kanuku kene⸥ kung tápu-teku muluring yima takara toku puku kene, taon-na puku akuna muluring yambuma eninga kungma tiring mele kepe kuruma numanuna muluring yisele tiringli mele kepe temani toku siring.
33 Os homens que tomavam conta dos porcos fugiram e chegaram até a cidade. Lá contaram tudo isso e também o que havia acontecido com os dois homens que estavam dominados por demônios.
34 Niring mele piliiku kene taon-na muluring yambuma pali Yesos mulurumna oku kanuku yu mawa teku kene niku mele: “Oliunga koleana naa molkunu kelkunu pui.” niring.
34 Então todos os moradores daquela cidade saíram para se encontrar com Jesus; e, quando o encontraram, pediram com insistência que fosse embora da terra deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.