Mateus 7
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 — ausente —
1 — Não julguem os outros para vocês não serem julgados por Deus.
2 — ausente —
2 Porque Deus julgará vocês do mesmo modo que vocês julgarem os outros e usará com vocês a mesma medida que vocês usarem para medir os outros.
3 “Nu-ni angenanga monguna nurupalu te lelemále kanolláliinga-pe nunga monguna unji-kolomong auli te lelemále naa kanollu akili nambimuna telluye?
3 Por que é que você vê o cisco que está no olho do seu irmão e não repara na trave de madeira que está no seu próprio olho?
4 Nunga monguna unji-kolomong auli lelemále naa kanuku kene angenandu “Ang, nunga monguna nurupalu te lelemále wendu liinjambu.” nambi-siku nilluye?
4 Como é que você pode dizer ao seu irmão: “Me deixe tirar esse cisco do seu olho”, quando você está com uma trave no seu próprio olho?
5 Topele-mapele tuli yambale, nu-ni nunga monguna lelemú unji-kolomong auliele ui wendu liikunu kene pe kanuku kongnjukunu angenanga monguna lelemú nurupalale kapula wendu liinjui.” ⸤nirim.⸥
5 Hipócrita! Tire primeiro a trave que está no seu olho e então poderá ver bem para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
6 “‘Pulu Yili-nga’ nilimele mélema liiku owa naa sai. Nomba kene pe topele topa eni nombánje akiliinga aku-siku naa teai. Eninga méle kaíma kung molumbana toku naa mundai. Kimbele-ni kambiliimba akiliinga aku naa teai.” ⸤nirim.⸥
6 — Não deem para os cachorros o que é sagrado, pois eles se virarão contra vocês e os atacarão; não joguem as suas pérolas para os porcos, pois eles as pisarão.
7 “⸤Eninga Lapa, mulú-koleana molemú yili,⸥ mélema mawa teku “Si.” niai. Aku tingí kene mélema sika simba liingí. ⸤Lapa molemúna⸥ mélema korai. Aku tingí kene mélema sika kanuku liingí. Lku-keri-puluna angiliiku “Lkundu wamiliye?” niai. Aku-siku ningí kene “Lkundu wai.” nimba kuna liimba.
7 — Peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
8 Mawa tingí mélema sika simba liingí; kurungí mélema sika kanuku liingí; “Lkundu wamiliye?” ningí kene sika kuna liimba. Aku tembaliinga aku-siku teai.
8 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
9 “Eninga yi te yunga málale omba kene “Tata, pllawa kaluli te nambu si.” nimbá kene yunga lapale-ni yu ku-mulú te simbaye?
9 Por acaso algum de vocês, que é pai, será capaz de dar uma pedra ao seu filho, quando ele pede pão?
10 Mola kangale-ni “Tata, oma te nambu si.” nimbá kene yunga lapale-ni wambiye te simbaye?
10 Ou lhe dará uma cobra, quando ele pede um peixe?
11 Pe eni numanu kis pípili molemele yambuma-ni aku-siku eninga kangambulama méle kaíma silimele lem eninga Lapa mulú-koleana molemále-ni “Mélema si.” niku mawa tingí yambuma méle kaí aima olandupama naa simbaye? ⸤Aima simba.⸥
11 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai de vocês, que está no céu, dará coisas boas aos que lhe pedirem!
12 Akiliinga, ‘Yambuma-ni nu-kene teangi.’ nikunu numanuna piliillu mele nu-ni anju yambuma aku-sikunu ti. ‘Aku teangi.’ nikinu ulu akili ung tálenga pulele. Ulu akili Moses-ni Pulu Yili-nga ung-mani sirim bukna turum-manga pulele kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni bukna turing ungmanga pulele kene, liipa tere lepa nilimáliinga aku-siku anju-yandu yambuma-kene teku kaí teai.” ⸤nirim.⸥
12 — Façam aos outros o que querem que eles façam a vocês; pois isso é o que querem dizer a
13 “Eni pala keri-pulu si nili wallúna aima pai. Kolea kísina pulimú pala keri-puléle aima auliele, akuna pulimú kupulanumele aima anju-yandu pupa aima parále lelemú akuna yambu pulele mindili naa siku we-we teku pulimelé.
13 — Entrem pela porta estreita porque a porta larga e o caminho fácil levam para o inferno, e há muitas pessoas que andam por esse caminho.
14 Akiliinga-pe taki-taki kona molupa konjupa mindi puli koleana pulimú keri-puléle aima wallú, yunga kupulanumele aima si nili kelále lelemú akiliinga yambuma akuna pungíndu mindili silimeláliinga yambu tilu-tilu niku mindi kupulanum akili kanuku kene pulimelé. Aku telemeláliinga eni pala keri-pulu wallú kanuna pai.” ⸤nirim.⸥
14 A porta estreita e o caminho difícil levam para a vida, e poucas pessoas encontram esse caminho.
15 “Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba, nimba sili ungma naa piliiku we gólu toku yandu niku singí yima ungí akiliinga piliiku kongnjuku molai. Kung-sipsipma aima táka-niku molemele mele aku-siku yambu kanuma oku mulungéliinga-pe owa-takarama aima engle-ni kolku kene ‘Méle te topu nomulú.’ niku anduku molemele mele aku-siku yambu kanuma-ni ‘Eni mindili nangi. Eni tepu kis-samili.’ niku molemele.
15 — Cuidado com os falsos
16 Gólu tuli yambu kanuma oku ulu tingíma kanuku kene, ‘Enini sika gólu túlima.’ niku kanungí. ‘Ámu namili.’ niku takemé kapula olku toku nolkemelaye? Mola ‘Me te namili.’ niku silipú kapula ukuku nolkemelaye? Aima mólu. ‘Ámu lupa, takemé lupako; me lupa, silipú lupako.’ niku kanolemele. ⸤Aku-siku mele Pulu Yili-ni sika “Ninjai!” nimba, nimba sili ungma piliiku yambuma sika niku silimele mele lupa, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba, naa nimba sili ungma yambuma gólu toku niku silimele mele lupako niku kanungí.⸥ Unjima mong tolemú kene kanuku kene ‘Ima nomulú lem. Ima naa nomulú lem.’ niku kanuku bi silimele kanili.
16 Vocês os conhecerão pelo que eles fazem. Os espinheiros não dão uvas, e os pés de urtiga não dão figos.
17 Unji kaiéle-ni mong kaiéle tolemú; unji kisele-ni mong kisele tolemú.
17 Assim, toda árvore boa dá frutas boas, e a árvore que não presta dá frutas ruins.
18 Unji kaiéle-ni mong kis te kapula naa tomba; unji kisele-ni mong kaí te kapula naa-ko tomba.
18 A árvore boa não pode dar frutas ruins, e a árvore que não presta não pode dar frutas boas.
19 Unji mong kaíma naa tomba unjima pali peki toku kene tepina kalemele.
19 Toda árvore que não dá frutas boas é cortada e jogada no fogo.
20 Unjima mong tolemú kanuku kene, “Ili kaí, ili kis.” niku apurulimele mele, ungí yambu kanuma-ni tingí uluma eni kanuku kene yambuma molemele mele sika aku-siku kanungí.
20 Portanto, vocês conhecerão os falsos profetas pelas coisas que eles fazem.
21 “‘Yambuma-ni nandu ‘Auliele. Auliele.’ nilimele yambuma pali Pulu Yili-ni yi nuim kingele molupa nokumba mulú-koleana sukundu pungí.’ niku naa piliai. Tata mulú-koleana molemáliinga ungma piliiku liiku tingí yambuma mindi akuna pungí.
21 — Não é toda pessoa que me chama de “Senhor, Senhor” que entrará no
22 Yambuma apurumba ena kanili wendu ombá kene yambu pulele-ni nandu niku mele: “Auliele, na-ni nunga bi lepu nunga ungma nimbu sirindu kanili; nunga bili lepu yambumanga numanuna kuru muluringma “Oku ulsu pai.” nirindu kanili; nunga bili lepu ulu tondulu pulele tirindu kanili.” ningí.
22 Quando aquele dia chegar, muitas pessoas vão me dizer: “Senhor, Senhor, pelo poder do seu nome anunciamos a mensagem de Deus e pelo seu nome expulsamos demônios e fizemos muitos milagres!”
23 Akiliinga-pe aku-siku ningí kene na-ni enindu nimbu mele: “Na eninga bima aima naa piliipu eni kanupu bi naa siliu. Eni Pulu Yili-nga ungele naa piliiku liiku tiringeliinga nanga kumbi-kerina naa oku anju pai.” nimbú.
23 Então eu direi claramente a essas pessoas: “Eu nunca conheci vocês! Afastem-se de mim, vocês que só fazem o mal!”
24 “Akiliinga, nanga ung ima piliiku liiku tingí yambuma enini yi te molemú mele niambu: Yi piliipa kungnjuli pirim yi te yu-ni yunga lkuli ‘gi nimba angiliipili.’ nimba ku-poluna ola takurum.
24 — Quem ouve esses meus ensinamentos e vive de acordo com eles é como um homem sábio que construiu a sua casa na rocha.
25 Penga lo topa no topa popuremi topa kene lkuli aima topa kalalu simba tirim akiliinga-pe lku paka-súmele ku-poluna angiliirimeliinga topa tekisi naa tekisipa gi nimba we angiliirim. Nanga ungma piliiku liiku telemele yambuma enini yi kanili mele molemele.
25 Caiu a chuva, vieram as enchentes, e o vento soprou com força contra aquela casa. Porém ela não caiu porque havia sido construída na rocha.
26 “Nanga ung ima piliiku liiku naa tingí yambuma enini yi te molemú mele niambu: Yi piliipa kungnjuli naa pirim yi te-ni yunga lkuli okeana ola takurum.
26 — Quem ouve esses meus ensinamentos e não vive de acordo com eles é como um homem sem juízo que construiu a sua casa na areia.
27 Pe lo topa no topa popuremi topa kene lku kanili topa kalalu sipa aima bulu-bale sirim. Nanga ungma naa piliiku liiku tingí yambuma enini yi kanili mele molemele.” nirim.
27 Caiu a chuva, vieram as enchentes, e o vento soprou com força contra aquela casa. Ela caiu e ficou totalmente destruída.
28 Yesos-ni ung akuma nimba pora sirim kene yu-ni mani sirim piliiku muluring yambuma-ni yu-ni ung-mani sipa ung-bo tunjurum mele piliiku kene mini-wale munduring.
28 Quando Jesus acabou de falar, as multidões estavam admiradas com a sua maneira de ensinar.
29 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku enini ung-bo tunjuring yima-ni we ung-bo tunjuring mele Yesos-ni aku-sipa ung-bo naa tunjurum. Namba lirim yima-ni mundu-mong naa teku tondulu munduku ung-bo tunjuring aku-sipa mele mani sipa ung-bo tunjurumeliinga piliiku kene enini mini-wale munduring.
29 Ele não era como os mestres da Lei; pelo contrário, ensinava com a autoridade dele mesmo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.