Mateus 5
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yesos-ni yambu pulele liiku máku toku yu lumbili puringma kanupa kene ma-pangina ola pupa mania mulurum kene yu lumbili andúlima yu mulurumna uring.
1 Quando Jesus viu aquelas multidões, subiu um monte e sentou-se. Os seus discípulos chegaram perto dele,
2 Kanu-kene yu-ni enini ung-bo tonjupa ung-mani sipa kene nimba mele:
2 e ele começou a ensiná-los. Jesus disse:
3 “Yambu numanuna korupa pulimú piliilimili yambuma Pulu Yili eninga yi nuim kingele molupa enini nokulemáliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
3 — Felizes as pessoas que sabem que são
4 “Yambu kola teku numanu kis pípili molemele yambuma Pulu Yili-ni “Enini numanu kaí pepa toembu tupili.” nimbáliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
4 — Felizes as pessoas que choram,
5 “Yambu táka-niku molku yambu lupamanga ungma piliiku molemele yambuma ma-koleama pali Pulu Yili-ni enini simba liingéliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
5 — Felizes as pessoas humildes,
6 “Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú ulu sumbi nílima tingíndu waka kolku molemele yambuma kapula mulungéliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
6 — Felizes as pessoas que têm fome e sede
7 “Yambu lupama kondu kolemele yambuma Pulu Yili-ni kondu kolumbaliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
7 — Felizes as pessoas que têm misericórdia
8 “Yambu numanu kake tipili molemele yambuma-ni Pulu Yili kaningéliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
8 — Felizes as pessoas que têm o coração puro,
9 “‘Yambuma numanu tiluna pupili molangi.’ nilimele yambuma Pulu Yili-ni ‘Enini nanga kangambulama.’ nimbáliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
9 — Felizes as pessoas que trabalham pela paz,
10 “Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú ulu sumbi nílima teku molemeláliinga yambu lupama-ni enini mindili silimele ⸤akiliinga⸥ Pulu Yili eninga yi nuim kingele molumbáliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
10 — Felizes as pessoas que sofrem perseguições
11 “Na piliiku molemele yambuma, eni nanga yambuma molemeláliinga we-yambuma-ni eni ung-taka tonjuku mindili siku, ung kis lupa-lupama eninga bulkundu gólu toku ninjingí kene eni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.
11 — Felizes são vocês quando os insultam, perseguem e dizem todo tipo de calúnia contra vocês por serem meus seguidores.
12 ⸤Yambuma-ni eni aku-siku mele telemeláliinga⸥ eni mulú-koleana pungí kene kanuna Pulu Yili-ni eni méle kalupa konjumbaliinga numanu aima lakuku siku numanu kaí pípili molai. Yambuma-ni ekupu eni mindili silimele mele aku-siku eni naa molangi kóru-ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku silsiliiku anduring yambuma we-yambuma-ni enini kepe mindili siringko kanili.” ⸤nirim.⸥
12 Fiquem alegres e felizes, pois uma grande recompensa está guardada no céu para vocês. Porque foi assim mesmo que perseguiram os
13 “Eni ma-koleana yambumanga api-kusa mele molemele. ⸤Akili méle kaí⸥ akiliinga-pe yu sungu naa temba kene ‘Yu kelepa sungu tipili.’ nimbu ulu te kapula temulúye? Yu kongunale temba tondulu te alsupa naa pembaliinga we topu mundupu kelemulú kene yambuma-ni anduku kambiliingí kene kapula.
13 — Vocês são o sal para a humanidade; mas, se o sal perde o gosto, deixa de ser sal e não serve para mais nada. É jogado fora e pisado pelas pessoas que passam.
14 “Eni ma-koleana yambumanga talang pa tinjílima molemele. Kolea-auli te ma-pangina ola lembale kapula mo naa tomba.
14 — Vocês são a luz para o mundo. Não se pode esconder uma cidade construída sobre um monte.
15 Yambuma-ni tepi-llam kanduku kene mingina suku naa monjulemele. ‘Lkuna sukundu pa tipili, mélema kanangi.’ niku ⸤talang pa tinjili⸥ tepi-llam akili polu tenga ola monjulemele.
15 Ninguém acende uma lamparina para colocá-la debaixo de um cesto. Pelo contrário, ela é colocada no lugar próprio para que ilumine todos os que estão na casa.
16 Aku-sipa mele ‘Oliu-ni ulu kaíma telemulu mele yambuma-ni kanuku kene oliunga Lapa, mulú-koleana molemále, kape niangi.’ niku, eni-enini eninga pa telemú talang akili yambuma-ni kanangi.” ⸤nirim.⸥
16 Assim também a luz de vocês deve brilhar para que os outros vejam as coisas boas que vocês fazem e louvem o Pai de vocês, que está no céu.
17 “Na-ni ‘Pulu Yili-nga ung-manima ⸤Moses-ni⸥ bukna turum ungma kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni bukna turing ungma kene ‘mania pupili.’ nimbá okum.’ niku naa piliangi. Na-ni ‘ung kanuma kamu mania pupili.’ nimbú naa okur. ‘Ung akumanga ung-pulu pelemúma kamu wendu upili.’ nimbú okur.
17 — Não pensem que eu vim para acabar com a
18 Na-ni enindu aima sika niker: “Mulú-masele ui pora naa nipili Pulu Yili-nga ung-mani ⸤Moses-ni bukna tunjurum⸥-manga ung wallú-kolte kepe aima te mania naa pumba. Ung-manimanga pali ung auli kelúmanga pali kongunuma ui wendu ombá.” niker.
18 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: enquanto o céu e a terra durarem, nada será tirado da Lei — nem a menor letra, nem qualquer acento. E assim será até o fim de todas as coisas.
19 Akiliinga, yambu te-ni Pulu Yili-nga ung-mani kanumanga ung-mani wallú te kepe “Naa tembu.” nimba mundupa kelepa, yambu lupama mani sipa kene “Munduku kelai.” nimbá yambale Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana yunga bili aima mania pemba. Akiliinga-pe yambu te-ni ung-mani kanuma piliipa liipa tingí panjipa molupa, yambu lupama mani sipa ung-bo tonjumba yambale Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana yunga bili aima lakupa molumba.
19 Portanto, qualquer um que desobedecer ao menor mandamento e ensinar os outros a fazerem o mesmo será considerado o menor no
20 Na-ni enindu nimbu siker: “Perisi-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima kene enini ulu sumbi-nílima telemele ulumanga olandupa eni we-yambuma-ni naa tíngi lem, Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambu nokulemú talapena sukundu eni aima naa puku mulungí.” niker. ⸤Yi kanuma-ni ung-manima piliiku kene telemele mele lupa. Pulu Yili-ni kanupa ulu sumbi-nílima nimba kanolemú mele lupa.⸥” ⸤nirim.⸥
20 Pois eu afirmo a vocês que só entrarão no Reino do Céu se forem mais fiéis em fazer a vontade de Deus do que os
21 “Kóru-ui ⸤Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba⸥ anda-kolepalimandu ung-manima sirim-manga te eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele:
21 — Vocês ouviram o que foi dito aos seus antepassados: “Não mate. Quem matar será julgado.”
22 Akiliinga-pe ekupu na-ni eni ung-mani kaniliinga ung-pulele i nimbu simbu teker: “Yambu te-ni yunga angin kene arerembi kolumba yambale willis-kot-na liiku monjuku “Yu pundu tupili.” niku buni singí.” niker. Yambu te-ni yunga angin-ndu ung-taka tonjupa “Nu kamakaleye?” nimbá yambale propinjel-kot-na meku puku kot tinjingí. Yambu te-ni yambu te-ndu “Nu aima wilie kelepa tuliele!” nimbá yambale tepi-koleana pumba.
22 Mas eu lhes digo que qualquer um que ficar com raiva do seu irmão será julgado. Quem disser ao seu irmão: “Você não vale nada” será julgado pelo tribunal. E quem chamar o seu irmão de idiota estará em perigo de ir para o fogo do inferno.
23 “Aku-siku tingí yambuma buni mingéliinga nu-ni ‘Pulu Yili-ni na kanupa kaí piliipili.’ niku yunga mélema tepina kaluli poluna Pulu Yili kung mola kera popu toku kalku sinindu meku okunu kene nunga angenele-ni nu-kene we arerembi te kolumba piliikunu kene,
23 Portanto, se você estiver oferecendo no altar a sua oferta a Deus e lembrar que o seu irmão tem alguma queixa contra você,
24 nu Pulu Yili kalku sini mélema Pulu Yili popu toku kaluli polu alse punduna we lipili nosukunu kene kelku anju pukunu angenandu “Tiluna kapula-kapula molambili.” nikunu puku nikunu mele, penga kelku okunu nu Pulu Yili kaluní mélema okunu yu kalku sani.
24 deixe a sua oferta ali, na frente do altar, e vá logo fazer as pazes com o seu irmão. Depois volte e ofereça a sua oferta a Deus.
25 “Nu kot tenjimba temba yambale ‘Kapula-kapula molambili ulu te teambu.’ nikunu kene wela ti. Aku naa tinu lem nu kot tenjimba yambale-ni nunga kot piliili yili molumbana memba pupa simbanje. Pe kot piliili yili-ni nu ka-lku nukuli yili liipa simba, yu-ni nu ka-lkuna liipa mundumba.
25 — Se alguém fizer uma acusação contra você e levá-lo ao tribunal, entre em acordo com essa pessoa enquanto ainda é tempo, antes de chegarem lá. Porque, depois de chegarem ao tribunal, você será entregue ao juiz, o juiz o entregará ao carcereiro, e você será jogado na cadeia.
26 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Nu ka-lkuna wendu uníndu pundu aima pali tokunu kene mindi wendu uní. We kapula wendu naa uní.” niker.” ⸤nirim.⸥
26 Eu afirmo a você que isto é verdade: você não sairá dali enquanto não pagar a multa toda.
27 “⸤Ui Moses-ni⸥ ung-mani te sirimele eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele:
27 — Vocês ouviram o que foi dito: “Não cometa adultério.”
28 Akiliinga-pe ekupu na-ni eni ⸤ung-mani kaniliinga ung-pulele⸥ i nimbu siker: “Yi te-ni ambu te kanupa kene ‘Yu kene wasie tapú-topu pelkumbulanje kapula.’ nimba numanuna piliilimú akili numanuna sukundu ambale kene kamu waperanale telemú.” niker.
28 Mas eu lhes digo: quem olhar para uma mulher e desejar possuí-la já cometeu adultério no seu coração.
29 “Nunga mongsele-ni méle te kanukunu kene numanale-ni ‘Liambuka.’ niku piliikunu ulu-pulu-kis te tinu lem mongsele ukuku wendu mundui. Nunga mongsele angiliipili nu tepi-koleana liiku mundungí kene kapula naa tembaliinga kangieliinga méle te wendu liiku munduku kelkunu kene molkunu kunjini kene kapula.
29 Portanto, se o seu olho direito faz com que você peque, arranque-o e jogue-o fora. Pois é melhor perder uma parte do seu corpo do que o corpo inteiro ser atirado no inferno.
30 Nunga ki-sele-ni ulu-pulu-kis te tinu lem ki-akusele kari leku wendu mundani. Nunga ki-sele angiliipili nu tepi-koleana liiku mundungí kene kapula naa temba akiliinga kangieliinga méle te wendu liiku munduku kelkunu kene molkunu kunjini kene kapula.” ⸤nirim.⸥
30 Se a sua mão direita faz com que você peque, corte-a e jogue-a fora. Pois é melhor perder uma parte do seu corpo do que o corpo inteiro ir para o inferno.
31 “⸤Ui Moses-ni⸥ ung-mani te sipa kene nimba mele:
31 — Foi dito também: “Quem mandar a sua esposa embora deverá dar a ela um documento de divórcio.”
32 Akiliinga-pe na-ni ekupu eni nimbu siker: “Yi puli ambu te yi te kene waperanale naa tipili yunga yili-ni yu makurupa “Kamu pui.” nim lem ‘Waperanale tili ambale mulupili.’ nimba aku telemú. “Pui.” nimba topa makorolemú ambale pe yi te-ni yu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemú-ko.” niker.” ⸤nirim.⸥
32 Mas eu lhes digo: todo homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, será culpado de fazer com que ela se torne adúltera, se ela casar de novo. E o homem que casar com ela também cometerá adultério.
33 “Kóru-ui ⸤Moses-ni⸥ anda-kolepalimandu ung-mani te wasie sirimele eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele:
33 — Vocês ouviram o que foi dito aos seus antepassados: “Não quebre a sua promessa, mas cumpra o que você jurou ao Senhor que ia fazer.”
34 Akiliinga-pe ekupu na-ni eni nimbu siker: “‘ ‘Aima sika nikem.’ niku piliangi.’ niku méle auli tenga bi leku aima mi naa leai. Mulú-koleale kepe bi leku mi naa leai. Kolea akili Pulu Yili molupa mélema nokulemú koleale, akiliinga aku naa teai.” niker.
34 Mas eu lhes digo: não jurem de jeito nenhum. Não jurem pelo céu, pois é o trono de Deus;
35 Ma-koleale kepe bi leku mi naa leangiko. Akili Pulu Yili yunga kimbele mundulimú polale kanili. Jerusallem kepe bi naa-ko leai. Akili Yi Nuim King Aima Auliele-nga kolea-auliele kanili.
35 nem pela terra, pois é o estrado onde ele descansa os seus pés; nem por Jerusalém, pois é a cidade do grande Rei.
36 Nunga pengale kepe. Akili nu-ni pengi-di te ‘Kake tipili.’ mola ‘Pombera tupili.’ niku ulu te kapula naa tinéliinga pengale walsiku bi leku mi naa leai.
36 Não jurem nem mesmo pela sua cabeça, pois vocês não podem fazer com que um só fio dos seus cabelos fique branco ou preto.
37 Ulu te sika tiní lem sumbi-sikunu “Tembu.” ni. Naa tiní lem “Naa tembu.” ni. Ulu-kisimanga pali ulu-pulele pelemú ⸤kur⸥ale-ni ambululemú yambuma-ni mindi ung sulu teku nilsiliiku puku mi lelemele.” ⸤nirim.⸥
37 Que o “sim” de vocês seja sim, e o “não”, não, pois qualquer coisa a mais que disserem vem do Maligno .
38 “⸤Ui Moses-ni⸥ ung-mani te sirimele eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele:
38 — Vocês ouviram o que foi dito: “Olho por olho, dente por dente.”
39 Akiliinga-pe ekupu na-ni eni nimbu siker: “Eni tepa kis-simba yambale anju ulu te naa teku, ‘We tepa kis-sipili.’ niai. Yambu te-ni nunga kumbi-keri ekendunga lkarauwa-ni tomba kene topele toku ‘Ekendunga kamu lkarauwa-ni tupili.’ ni.” niker.
39 Mas eu lhes digo: não se vinguem dos que fazem mal a vocês. Se alguém lhe der um tapa na cara, vire o outro lado para ele bater também.
40 Yambu te-ni ‘Nunga wale-pakuliele liambu.’ nimba kot tenjimba temba yambale nunga wale sulu kaiéle kepe ‘wasie we liipili.’ ni.
40 Se alguém processar você para tomar a sua
41 ⸤Rom-ami-⸥yi te-ni nu ambulupa kene “Nu-ni na liiku tapunjukunu makó tenga ⸤nanga mélema menjani⸥ pambili.” nimbá kene makó tenga wasie yu we liiku tapunjukunu mélema menjikunu pui.
41 Se um dos soldados estrangeiros forçá-lo a carregar uma carga um quilômetro, carregue-a dois quilômetros.
42 “Méle te si.” nimba mawa temba yambale mawa temba mélale we si. “Ku-moni te pundu monjukunu si.” nimbá yambale “Mólu.” naa ni.” ⸤nirim.⸥
42 Se alguém lhe pedir alguma coisa, dê; e, se alguém lhe pedir emprestado, empreste.
43 “⸤Ui Moses-ni⸥ ung-mani te sirimele eni piliilimili. Ung-mani kanili i-sipa mele:
43 — Vocês ouviram o que foi dito: “Ame os seus amigos e odeie os seus inimigos.”
44 Akiliinga-pe ekupu na-ni eni nimbu siker: “Eni eninga ele-túma numanu monjuku, eni teku kis-silimele yambuma ‘Pulu Yili-ni nokupa kunjupili.’ niku Pulu Yili eninga niku mawa tenjai.
44 Mas eu lhes digo: amem os seus inimigos e orem pelos que perseguem vocês,
45 ‘Eninga Lapale mulú-koleana molemáliinga kangambulama molamili.’ niku aku-siku teai.” niker. Yu-ni yambu kis kaíma molemelena ‘Ena tupili.’ nilimú. Yambu ulu sumbi-nílima telemele yambuma kepe yambu ulu sumbi-nílima naa telemele yambuma kepe eninga wasie pali ‘Lo tupili.’ nilimú-ko.
45 para que vocês se tornem filhos do Pai de vocês, que está no céu. Porque ele faz com que o sol brilhe sobre os bons e sobre os maus e dá chuvas tanto para os que fazem o bem como para os que fazem o mal.
46 “Eni numanu monjulemele yambuma mindi numanu monjulemele kene Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimbaye? ⸤Rom-gapman⸥ ku-moni-takis liilimele yambu ⸤kis⸥ma kepe anju-yandu aku-ko telemeláliinga ⸤eni kanuku kis piliilimili yambuma wasie numanu munjingí kene kapula⸥.
46 Se vocês amam somente aqueles que os amam, por que esperam que Deus lhes dê alguma recompensa? Até os cobradores de impostos amam as pessoas que os amam!
47 Eni eninga pulu lelemú yambumandu mindi “Eni kapula molemeleye?” nilimele kene we-yambuma-ni telemele mele mania-kilia, eni telemele mele olandupaye? Ulsukundu yambuma-ni aku-sikuko naa telemeleye?
47 Se vocês falam somente com os seus amigos, o que é que estão fazendo de mais? Até os pagãos fazem isso!
48 Akiliinga ⸤Moses-ni sirim ung-manima we piliiku naa teku,⸥ eninga Lapale mulú-koleana molemú yi aima sumbi-niliele molemú mele eni aku-siku yambu sumbi-nílima molai.” ⸤nirim.⸥
48 Portanto, sejam perfeitos, assim como é perfeito o Pai de vocês, que está no céu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.