Mateus 4
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Yesos ⸤no liirim kene Pulu Yili-nga Minéle yu-kene omba molupa kene,⸥ Minéle yu-ni ‘⸤Kurumanga nuim⸥ depollale-ni yu kundi tupili.’ nimba Yesos kolea-wakana memba purum.
1 A seguir, Jesus foi levado pelo Espírito ao deserto, para ser tentado pelo diabo.
2 Akuna Yesos kaliimbu te kóru tale mele langi naa nuli we molupa pirim kene yu engle-ni kolupa mulurum.
2 E, depois de jejuar quarenta dias e quarenta noites, teve fome.
3 Kanu-kene kundi tuli ⸤kuru Seten⸥ omba kene yundu nimba mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale lem ku-mulú ima ‘Pllawa kaluli au talupili.’ ni.” nirim.
3 Então o tentador, aproximando-se, disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que estas pedras se transformem em pães.
4 Akiliinga-pe yu-ni pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele:
4 Jesus, porém, respondeu:
5 Kanu-kene depollale-ni Yesos liipa kolea-auli Jerusallem, akilindu ‘kolea-auli kake tili’ niliele, akuna memba pupa, Pulu Yili popu toku kaluring lku-temboll imuna memba, aima ola pupa monjupa kene,
5 Então o diabo levou Jesus à Cidade Santa, colocou-o sobre o pináculo do templo
6 yundu nimba mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale lem nu tepa liimba akiliinga pu-nikunu mania pui.” ⸤nirim.⸥ “Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele:
6 e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui, porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito. E eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
7 Yesos-ni yundu nimba mele: “Pulu Yili-nga yambumandu ung te wasie nimba molemúko. Akili i-sipa mele:
7 Jesus respondeu:
8 Alsupa depollale-ni yu liipa ma-pangí te aima ola-kilia lirimna memba ola pupa monjupa kene, yu ma-koleama pali kene koleamanga méle kaíma wasie liipa ora sipa kene
8 O diabo ainda levou Jesus a um monte muito alto, mostrou-lhe todos os reinos do mundo e a glória deles
9 yundu nimba mele: “Nu nanga kumbi-kerina koporungu languku mania molkunu na popu tokunu nanga bili paka tunjúnu lem nu ma-koleana méle lelemú kanokunu ima pali nu simbu.” nirim.
9 e disse: — Tudo isso lhe darei se, prostrado, você me adorar.
10 Kanu-kene Yesos-ni yundu nimba mele: “Seten, nu anju pa! Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele:
10 Então Jesus lhe ordenou:
11 Kanu-kene depollale-ni Yesos yu mundupa kelepa yu purum. Purum kene ⸤mulú-koleana⸥ angkellama-ni oku Yesos nukuring.
11 Com isto, o diabo deixou Jesus, e eis que vieram anjos e o serviram.
12 Kanu-kene ⸤No-Liinjili⸥ Jon ka siku ka-lkuna panjiringele piliipa kene Yesos kelepa kolea Gallalli distrik-ndu yandu omba
12 Ao ouvir que João tinha sido preso, Jesus voltou para a Galileia.
13 Nasaret taon-na omba kene, penga taon akili mundupa kelepa Kapeniam taon, numú-Gallalli kéluna lirim, akuna pupa ‘Ekupu kolea ili nanga kamu molumbu koleale lipili.’ nimba akuna mulurum. Kapeniam yi Sepullan kene Naptallai-seleni kalku liiringli yambuma ui muluring koleana lirim.
13 E, deixando Nazaré, foi morar em Cafarnaum, situada à beira-mar, na região de Zebulom e Naftali.
14 ⸤Kapeniam taon-na pupa mulurumeliinga⸥ kórunga-ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni ulu te penga wendu ombá ui nirim mele kamu wendu urum. Asaya-ni nimba mele:
14 Isso aconteceu para se cumprir o que tinha sido dito por meio do profeta Isaías:
15 “Sepullan-ni kalupa liirim yambuma
15 “Terra de Zebulom, terra de Naftali, caminho do mar, além do Jordão, Galileia dos gentios!
16 Yambu aima sumbulú túlina molemele kanuma
16 O povo que vivia em trevas viu grande luz, e aos que viviam na região e sombra da morte resplandeceu-lhes a luz.”
17 ⸤Kapeniam omba mulurum⸥ ena kaniliinga Yesos-ni yambuma pulu monjupa ungma nimba sipa kene nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba enale nondupa wendu ombá tekemaliinga ⸤‘Pulu Yili yu-ni nokumba yambumanga talapena sukundu molamili.’ niku⸥ ulu-pulu-kis telemelema munduku kelku numanu topele tai.” nirim.
17 Daí em diante Jesus começou a pregar e a dizer:
18 Yesos Numú-Gallalli kéluna andupa kene anginingli tale kanurum, akusele Saimon kene angin Endru-sele oma liili wale te no-numúna toku suku munduku muluringli kanurum. Penga Saimon-nga bi te Pita niringko. Oma liiringli akili elsengla ku-moni kongunale tiringli.
18 Caminhando junto ao mar da Galileia, Jesus viu dois irmãos, Simão, chamado Pedro, e André. Eles lançavam as redes ao mar, porque eram pescadores.
19 ⸤Aku-siku teku muluringli kanupa kene⸥ nimba mele: “Na lumbili wangli. Oma liinglíndu oma liili wale te liiku nona suku mundulimbili kene omama walena omba pelemú mele, penga ‘nanga kongunale tinglíndu nanga ungele piliikulu niku silsiliiku andunglí kene yambuma nanga talapena sukundu oku molangi.’ nimbu ‘Else na lumbili wale.’ niker.” nirim.
19 Jesus lhes disse:
20 ⸤Aku nirim mele piliikululiinga⸥ lkisikulu elsengla oma liili walema munduku kelkulu kene Yesos lumbili puringli.
20 Então eles deixaram imediatamente as redes e o seguiram.
21 Kanu-kene yu laye-kolte anju pupa kene anginingli tale lupa kanurum, akusele Seperi málu Jemis kene Jemis angin Jon-sele, lapa Seperi kene eninga nona anduli sipna sukundu oma liili walema toku tambulku muluring kanupa kene elsele walsipa kene “Na lumbili wale.” nirim.
21 Pouco mais adiante, Jesus viu outros dois irmãos, Tiago, filho de Zebedeu, e João, o irmão dele. Eles estavam no barco em companhia de seu pai, consertando as redes; e Jesus os chamou.
22 Aku nirim mele piliikulu kene elsengla lapa Seperi kene nona anduli sipele kene lkisikulu munduku kelkulu kene Yesos yu lumbili puringli.
22 Então eles, no mesmo instante, deixaram o barco e seu pai e seguiram Jesus.
23 Kanu-kene Yesos kolea Gallalli distrik sukundu koleamanga pali andupa, Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga lkundu pupa yambuma ung-bo tonjupa, Pulu Yili nondupa yi nuim kingele molupa nokumba mele temani kaiéle topa sipa, yambu kuru lupa-lupa turum-ma kene kangina ulu pulele tirim-ma kene tepa kaí tirim.
23 Jesus percorria toda a Galileia, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades entre o povo.
24 Yu-ni tirim mele temanele kolea Siria propinj koleamanga pali anju-anju purum piliiku kene eninga yambu
24 E a sua fama correu por toda a Síria. Trouxeram-lhe, então, todos os doentes, acometidos de várias enfermidades e tormentos: endemoniados, epilépticos e paralíticos. E ele os curou.
25 Yambu aima pulele yu lumbili puring. Kolea Gallalli distrik yambuma kene, ‘Kolea-Auli Rurepunga Tale’ niring kolea yambuma kene, kolea Judia distrik lirim kolea-auli Jerusallem yambuma kene, kolea Judia sukundu lirim we-koleamanga muluring yambuma kene, no Jodan nekendu koleamanga yambuma kene, aima pulele yu lumbili puring.
25 E da Galileia, de Decápolis, de Jerusalém, da Judeia e do outro lado do Jordão numerosas multidões o seguiam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.