Mateus 2

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Erot yunu kolea Judia distrik yambumanga yi nuim kingele mulupili Maria-ni kolea Judia, Betelliem taon-na Yesos mirim. Ena kanumanga ena ola ulikundu piliipa kungnjuli pili yi mare taki-taki kombukantupuna ‘ulu-pulu mare wendu ombánje?’ niku mimi-siku kanuku muluring yima kolea-auli Jerusallem oku kene niku mele:
1 Judea wanawanan Herod bi’aiwob ana veya’amaim, merar bar ta wabin Bethlehem imaim Jesu tufuw. Nati’imaim orot so’obayah afa daman baiyabayah veya yeninane hina Jerusalem hitit,
2 “Juda-yambumanga yi nuim king molumba kang miring akili tena molemúye? Oliu ena ola ulikundu molupu kene yi te yi nuim king molumba miringele liipa ora sili kombukantupale pulu-pulu wendu omba angiliirim-na kanupu kene, yu popu topu bi paka tonjumulundu okomulu.” niring.
2 naatu sabuw hibatiyih, “Jew hai aiwob kek tutufuw i menamaim inu’in? Aki ana daman veya yeninane yey a’itin imih kwafirinamih ana.” Orot so’obayah ta daman isan uaman iuti’ut|alt="wise men one pointing to star" src="cn01627b.tif" size="col" loc="Mat 2.1-2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.1-2"
3 Yi nuim king Erot-ni ung ili piliipa kene ‘Yi te yu alko topa king molumba lam.’ nimba piliipa kene yu mini-wale mundurum, Jerusallem yambuma pali mini-waleko munduring.
3 Aiwob orot Herod iti tur nonowar i ana not kasiy, naatu Jerusalem wanawanan sabuw etei’imak auman hai not kasiy.
4 Kanu-kene yu-ni Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima pali kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima pali kene “Sukundu wai.” nimba kene enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele tena mingélendu niringiye?” nirim.
4 Basit firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei eaf hina ibatiyih, “Keriso i boro menamaim natufuw?”
5 Enini yunundu niku mele: “Kolea Judia distrik sukundu Betelliem taon-na yu mingí. Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi ⸤Maika-ni⸥ penga aku-sipa wendu ombá mele ui buk turum akuna molemú kanili. Yu-ni nimba mele:
5 Hiya’afut hio, “Judea wanawanan bar merar ta wabin Bethlehemamaim. Anayabin dinab orot iti na’atube Buk Atamaninamaim hikirum,
6 “Betelliem, Juda koleana lelemú kolea te,
6 ‘Judah tafaram wanawanan, bar merar etei hai aiwob wanawanahimaim,
7 Kanu-kene we-yambuma naa kanuku piliiku molangi Erot-ni piliipa kungnjuli pili yima “Wai.” nimba kombukantupale pulu-pulu wendu omba angiliirim enale walsipa piliirim kene yunundu niku siring mele
7 Imaibo Herod veya yenin nanawan hina hima’am eaf hirun wa’iwa’iramaim ibatiyih, kok taso’ob veya abistanamaim daman yey hi’itin.
8 piliipa kene eninindu nimba mele: “Eni Betelliem puku kangale mimi-siku koro-pai! Kanuku liiku kene na oku niku sai. Na kepe yu ombu popu topu bi paka tonjambu.” nirim.
8 Naatu au Bethlehem biyafarih i’uwih eo, “Kwanan kek kwananuwih gewas kwana’itin naatu kwanamatabir au tur kwana’owen, saise ayu’ubo anan anakwafir.”
9 Kingele-ni aku-sipa nirim piliiku kene enini kelku puku kano-puring.
9 Aiwob orot iti na’atube eo hinonowar ufunamaim hitit hin, naatu daman ta’imon veya yeninane hi’itin hinan au nah i’iyon na kek inu’in tafanamaim nutanub bat.
10 Enini kombukantupale kanuku kene numanu aima lakuku siring.
10 Nati daman hi’i’itin ana veya hiyasisir naatu hikawasa men kafaita.
11 Lkuna lkundu puku kene kangale kene anum Maria kene muluringlina puku kanuku liiring. Kanuku kene kangalenga kumbi-kerina koporungu languku ma kanuku kene yu popu toku bi paka tunjuring. Bi paka tonjuku kene enini wale meku uringma apisiku méle kaíma wendu liiku yu siring. Ku-gollu talse kene, paura kalemele kene mura tuli paura akiliinga te kene, kopungu-wel aima mura tuli te kene, méle akuma yu siring.
11 Bar wanawanan hirun kek hinah Mary hairi hi’itih, suh hiyowen kek hikwafir. Imaibo hai kaukufet hirufamen hai siwar gold, frankincense, naatu myrrh hibotaiten kek hisiwar.
12 Kanu-kene Pulu Yili-ni enini uru-kumbu sipa kene eninindu nimba mele: “Eni Erot molemúna kelku pu naa pai, mólu!” nirim piliiku kene enini kupulanum tenga-lupa oku lkundu puring.
12 Naatu matabir maiye Herod biyan titamih hio’o, baise fai hai mimumaim God imatnuwih, naatu ef ta hibai hin hai tafaram hitit.
13 Kanu-kene piliipa kungnjuli pili yima kelku puring kene Auliele-nga angkella te-ni Josep uru-kumbu sipa kene nimba mele: “Yi nuim king Erot-ni nondupa yunga ami-yimandu ‘Kangale koruku toku konju-pai!’ nimbá akiliinga nu ola molkunu kangale kene anum kene liikunu mekunu kolea Isip-ndu takara toku puku molu-pai. Ne anju molku kene, penga na-ni ‘Kelku yandu wai.’ nimbú kene wangi. Ui mólu.” nirim.
13 Nanawan orot hinan ufunamaim, Regah ana tounamatar Joseph ana mimumaim tit iu, “Kumisir kek hinah hairi kubuwih kwabihir kwan Egypt imaim kwanama’am boro ana’obo kwanatit, anayabin Herod i kek asabuninamih ana ef enunuwet.”
14 Aku nirim-na piliipa kene Josep ola molupa sumbulsuli anum-málusele liipa memba Isip-ndu purum.
14 Basit Joseph misir kek hinah hairi buwih gugumin wanawanan hibihir hin Egypt hitit,
15 ‘Erot kolumba kene kelepu lkundu pumulú.’ niku ui Isip anju muluring. Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi ⸤Osia⸥-ni ulu te penga wendu ombá ui nirim mele kamu wendu urum. Akili i-sipa mele:
15 nati’imaim hima’am Herod morob. Imih sawar iti himamatar i abisa Regah ana dinab orot iwan Buk Atamaninamaim kikirum i na i turobe, “Egyptane ayu Natu abotait tit.”
16 Kanu-kene anum lapasele Yesos wasie Isip puku molangi, piliipa kungnjuli pili yima-ni Erot yunu liiku lu siring mele piliipa kene Erot yu-ni arerembi aima lakupa kulurum. Arerembi kolupa kene ami-yi marendu nimba mele: “Betelliem taonale kene Betelliem nondupa lelemú kolea kanumanga puku kang punie tale omba puli kangma kene punie tale naa pora nili kangma kene pali koruku toku konju-pai!” nirim. Kombukantupu kanuku piliipa kungnjuli pili yima-ni kombukantupale pulu monjupa wendu omba angiliirim enale yunundu niku siring mele piliipa kene punie aku-sipa nirim.
16 Herod veya yenin nanawan hai baifuwen titita’ur ana veya, yan so’ar gagamat bufut naatu orotokek nati Bethlehem wanawanan naatu bar merar nati sisibinamaim iyabowat hai kwamur rou’ab au babe re’er etei asabunuw isan ana baiyowayah iyunih hitit. Iti na’atube eo biyunih anayabin i veya abisa’amaim nanawan daman hi’itin hio nonowar imaim sinaf.
17 Aku-sipa tirimeliinga kórunga-ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Jeremaya-ni ulu te penga wendu ombá nimba ui nirim mele wendu urum.
17 Naatu abisa dinab orot Jeremiah eo kikirum i na yabin matar.
18 Yu-ni nimba mele:
18 “Ramah bar meraramaim yuwen atubob gagamin maiyow re’er hinowar,
19 Penga Erot kulurum kene Auliele-nga angkella te-ni Josep kolea Isip mulupili uru-kumbu sipa kene nimba mele:
19 Herod momorob ufunamaim, Joseph Egypt ma’ama Regah ana tounamatar Joseph ana mimumaim tit iu,
20 “‘Kangale toku konjangi koro-pai.’ nirim yili kulurumeliinga ola molkunu anum málu-sele liiku mekunu kolea Isrel-ndu kelkunu pui.” nirim kene-na
20 “Kumisir kek hinah hairi kubuwih kwamatabir maiye kwan au Israel, anayabin sabuw iyab kek asabuninamih hi’o i himoroboka.”
21 piliipa kene yu ola molupa anum málu-sele liipa memba Isrel-ndu purum.
21 Basit Joseph matan nuw misir, Jesu hinah hairi buwih himatabir maiye hina Israel hitit.
22 Akiliinga-pe Akelles yunga lapa Erot alko topa yi nuim kingele molupa kolea Judia distrik nukurum akili piliipa kene Josep yu kanuna alsupa pumbandu mundu-mong tirim. Kanu-kene Pulu Yili-ni uru-kumbu sipa kene nimba mele: “Marena tungí akiliinga akuna naa pui.” nimba yunundu lip-lipi turum kene yu kelepa kolea Gallalli distrik pupa
22 Baise Arselaus tamah Herod ana efan bai, Judea wanawanan ma bi’aiwob Joseph ana tur nowar, naatu imaim na ma’amih bir. Mimumaim auman God imatanuw, imih i au Galilee na’at na,
23 akuna lirim Nasaret taon-na pupa mulurum-na Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ⸤Yesos-kene⸥ ulu te penga wendu ombá niku ui niring mele kamu wendu urum. Enini niku mele:
23 bar merar ta wabin Nazareth imaim bar wowab ma, saise abisa dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hi’o hikikirum i na yabin matar, “Jesu isan boro hinao i Nazareth matuwan”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.