Mateus 26

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesos-ni ⸤yu penga yandu ombá mele⸥ ung akuma nimba pora sipa kene yunga lumbili andúlimandu nimba mele:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Eni piliikimili, ena tale we omba pumba kene Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum Mele Piliilimulu Enale wendu ombá. Ena akili wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili “Kulupili unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.” niku liiku singí.” nirim.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Yesos-ni aku-sipa nirim enaliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambuma nukuring tápu-yima kene, enini Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa ‘Kayapas’ nili yi akiliinga lkuna puku liiku máku toku kene,
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Yesos kiyang niku ka siku tungíndu ele-langi niku muluring.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Niku molku kene niku mele: “⸤Nondupa tamili,⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum Mele Piliilimulu Enamanga ⸤‘luma tepu molamili.’ niku⸥ yambu pulele ya Jerusallem oku máku toku mulungéliinga yu isili-ui topu konjumulú kene enini oliu-kene arerembi kolku ele tungí akiliinga isili-ui naa topu, kelamili.” niring.
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Kolea-kelú Betani yi te ui kuru-laká nomba kene pe pora nirim yi te, bi leku “Yi Kuru-Laká Nuli Saimon” niring kaniliinga lkuna Yesos mulupili
6 — ausente —
7 ambu te kopungu-wel mingi aima kaí te yu mulurumna memba urum. Wel akili aima mura túlieliinga ku-moni aima lakupa purum. Akili memba omba kene Yesos langi nuli polu mulurumna memba omba ⸤‘Yu kaí tenjambu.’ nimba⸥ pengína onde linjirim.
7 — ausente —
8 Ambale-ni aku tirim kanuku kene Yesos lumbili andúlima numanu kis piliiku kene niku mele: “Kopungu-wel akili nambimuna we teku kis-sikenuye?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Wel akili ku-moni liilkumulanje ku-moni pulele liipu kene yambu-korupama moke tepu silkimula.” niring.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 ⸤Enini ambalendu⸥ aku-siku ⸤niring⸥ piliipa kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ambu ili-kene nambimuna ung pulele nikimeleye? Yu-ni na-kene ulu kaí te tímu.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Yambu-korupama eni-kene taki-taki mulungí akiliinga-pe na eni-kene taki-taki naa molumbu.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Na ⸤kolumbu kene⸥ ónu tingéliinga yu-ni wel mura tuli ili nanga kangina onde linjímu.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ma-koleamanga pali ⸤nanga⸥ temani kaí ili anduku toku singí kene ambu ili-ni ekupu tímu temanele kepe ‘Yambuma-ni piliiku kene ‘Yunu-ni tepa kunjurum.’ niku piliangi.’ niku kene temani akili toku singíko.” niker.” nirim.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Ena akiliinga Yesos yunu lumbili anduli yi rurepu akumanga yi te, yunga bili Judas-Iskeriot, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima muluringna pupa,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Na-ni eni Yesos ambolku ka singí kupulanum te liipu ora sindu lem eni na ⸤ku-moni⸥ nambi-sili singíye?” nirim. ⸤Aku nirim-na piliiku kene⸥ enini ku-sillipa mong wan-paon-ten kambu toku yu siring.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Kanu-kene yu kelepa yandu omba kene Yesos liipa enini simba kupulanum te korupa mulurum.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yisele Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Kóraliinga pulu-pulu enale wendu urum kene ⸤Pulu Yili-ni ui Juda-yambuma eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele enini piliingíndu kung-sipsip walú te toku kalku nungí mele piliiku kene,⸥ Yesos lumbili anduli yima yu mulurumna oku walsiku piliiku kene niku mele: “Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimuláliinga kung-sipsip walú ⸤kaluli⸥ te ekupu nunéle kolea tena pupu tepu mimi te-pamili niku piliikunuye?” niring.
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 ⸤Aku-siku niku walsiring kene⸥ Yesos-ni ⸤yi te molumba mele enini liipa ora sipa kene⸥ nimba mele: “Ne kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ sukundu puku kene, ne yi akili molumbana puku yunundu i-siku niangi: “Ung-Bo Tunjuliele-ni i-sipa mele nim: “Na-kene ulu te wendu ombá enale nondupa wendu ombá tekem. Nunga lkuna sukundu na kene nanga lumbili anduli yima kene oliu Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulú kung-sipsip walú ⸤kaluliele⸥ nomulú,” nim,” niangi,” nirim.
18 Ele respondeu:
19 Kanu-kene lumbili anduli yima puku Yesos-ni nirim mele puku teku kene, Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa We Omba Purum mele piliingí kung-sipsip walú nungéle teku mimi teku nusiring.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Kanu-kene, ipinjali enale pupa kolea kalá turum kene Yesos kene lumbili anduli yi rurepu kene ⸤oku⸥ langi nuli poluna muluring.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Langi noku muluring kene Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eninga yi te-ni na liipa nanga ele-túma simba.” niker.” nirim.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 ⸤Aku nirim piliiku kene⸥ eninga numanuna buni auli-tepa tirim piliiku kene lupa-lupa walsiku niku mele: “Auliele, nandu nikinuye?” niring.
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “⸤Eni nanga yi rurepu-kenga⸥ yi te na-kene langima polu suku-singina ola lelemú te walsekale liipu nombulú yili-ni na liipa, ele-túma simba.
23 Jesus respondeu:
24 Ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-kene tingí mele kórunga-ui niku panjiring temanele ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna molemú akili sika ele-túma-ni tingí, akiliinga-pe yu liipa ele-túma simba yili mindili nomba aima molupa kis-simba. Yu molupa kis-simbaliinga yi akili anumu-ni naa melkanje kapula. Yu mindili naa nolka.” nirim.
24 Pois o
25 Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene Judas, yu liipa ele-túma simba tirim yili, yu-ni Yesos-ndu nimba mele: “Rapai, nikinu yili nandu nikinunje?” nimba walsurum kene Yesos-ni yunundu “Sika, nu.” nirim.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Enini langi noku molangi Yesos-ni bret te liipa Pulu Yili-kene “Angke” nimba ambulupa puku topa yu lumbili andúlima sipa kene nimba mele: “Ili nanga kangiele eni liiku nai.” nirim.
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Penga no-waen-kap te liipa kene Pulu Yili-kene “Angke” nimba enini sipa kene nimba mele: “⸤No-waen ili⸥ eni pali liiku nai.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 ⸤No-waen⸥ siker ili nanga memale. Pulu Yili-ni ⸤yu kene yunga yambuma kene mulungí mele⸥ ung te nimba panjipa mi lirim ung kanili ‘Kamu wendu omba pípili.’ nimbu ‘Yambu puleliinga ulu-pulu-kisma kamu mania pupili. Pulu Yili-ni alsupa naa kanupa mundupa kilipili.’ nimbu nanga memale onde lenjipu kene ⸤kolumbu⸥ memi akili ili. Akili eni pali liiku nai.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Na-ni enindu i-sipu nimbu siker: “Isili-ui na no-waen alsupu aima naa nombú. Penga mindi, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana eni-kene no-waen konale kelepu nombú.” niker.” nirim.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 ⸤Langi noku pora siku kene⸥ enini Pulu Yili-nga konana te niku kene, pena puku Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina ola puring.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Aima ekupu sumbulsuli ⸤ele-túma-ni⸥ na-kene tingí ulele kanuku kene eni pali na munduku kilingí. ⸤Aku-siku tingí mele⸥ Pulu Yili-ni ui nirim yunga bukna molemú kanili. Pulu Yili-ni ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele:
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 ⸤Isili-ui na toku kunjingí kene eni sika bulu-bale ningí⸥ akiliinga-pe na lomburupu ola molupu kene, na kumbi-lepu kolea Gallallindu pumbu, ⸤eni penga aeleku akuna ungí kene alsupu wasie molomulú⸥.” nirim.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene⸥ Pita-ni nimba mele: “Nu-kene ulu te wendu ombáliinga kanuku kene enini pali ‘Nu sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele mania pumbaliinga nu aku-siku munduku kilíngi lem na-ni nu aima mundupu naa kelimbu, aima mólu!” nirim.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: “Aima ekupu sumbulsuli, kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni ⸤mundu-mong tenjikuliinga⸥ wale yupuku nandu gólu tokunu “Yu naeye. Na naa kanoliu.” niní.” niker.” nirim.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Akiliinga-pe Pita-ni yunundu nimba mele: “Na nu-kene tapú tolembulaliinga olsu kene wasie “Topu konjumulú.” níngi lem kepe nu “Naa kanoliu.” aima naa nimbále.” nirim. Lumbili anduli yi wema-ni pali “ “Nu naa kanolemulu.” aima naa nimulú.” niringko.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Kanu-kene Yesos kene yu lumbili anduli yima kene kolea ‘Gesemani’ nílina puring. Akuna puring kene yu-ni eninindu nimba mele: “Na anju pupu Pulu Yili-kene popu topu ung ni-pukuraliinga eni ya molai.” nirim.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Aku nimba kene Pita kene Seperi-málu ⸤Jemis kene Jon-sele⸥ wasie liipa memba pupa kene ⸤‘Na teku kis-singí ulele aima nondupa wendu ombá tekem.’ nimba piliipa kene⸥ yu-yunu kondu kolupa numanu kis panjipa kamelena mindili tipili mulurum.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Yunu-ni eninindu nimba mele: “Nanga numanuna buni aima auli te tepam akiliinga na kolumbu mele tekem. Eni uru naa peku na-kene wasie tapú-topu nokupu konjupu molamili, eni ya we mimi-siku kanuku molai.” nirim.
38 e disse a eles:
39 ⸤Aku nimba kene⸥ yu-yunu laye-kolte anju pupaliinga koporungu langupa tamalu pepa kene Pulu Yili-kene ung nimba mawa tepa nimba mele: “Nanga Tata, na nondupa ⸤mindili nuli⸥ no-mingina no nombále ‘Naa nambu.’ niní kupulanum te lelemú lem aima kapula, akiliinga-pe ‘Na-ni tepu kene nanu numanu simbu.’ nimbu piliiker akili mele naa teambu. Nu-ni kanuku kaí piliiní ulele mindi teambu.” nirim.
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Aku nimba kene kelepa yunga lumbili anduli yi yupuku muluringna yandu omba enini uru piring kanupa kene Pita-ndu nimba mele: “Eni uru naa peku na-kene ena-mong layesele kapula we kanuku nokunjuku naa molkemelaye?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 ‘⸤Kurumanga nuim Seten-ni⸥ oliu kundi tomba kene tepu kis-simulú akiliinga.’ niku kene ⸤uru naa peku⸥ Pulu Yili-kene popu toku ung niku kanuku kaí teku molai. Sika ‘tepu konjamili.’ nimbu numanale-ni piliilimulu akiliinga-pe temuláliinga kangiele enimbu molupa tondulu naa pulimú.” nirim.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Aku-sipa nimba kene yu alsupa anju pupa ui Pulu Yili-kene ung nimba mawa tirim mele alsupa nimba mele: “Nanga Tata, na ‘⸤Mindili nuli⸥ no-mingina nole nani.’ nirinu nole naa nombú kene we pemba lem nu-ni ‘Wendu upili.’ niku piliillu mele na-kene wendu upili.” nirim.
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Alsupa yandu urum kene enini uru urumeliinga alsuku uru piring kanupa kene
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 yu alsupa anju pupa yupuku-tenjipa kene Pulu Yili-kene ung ui nimba mawa tirim mele alsupako nirim.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Kelepa yandu omba kene lumbili andúlimandu nimba mele: “Nambimuna we uru peku múlu liiku molemeleye? Kanai! Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤toku kunjingí⸥ ulu-pulu-kis telemele yima liiku singí enale wendu ombá tekem.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Ola molku pamili wai! Na liipa ele-tu yima simba yili okum kanai!” nirim.
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Yesos-ni ⸤kolea Gesemani yu lumbili andúlimandu⸥ aku nimba sipa mulupili yunga lumbili anduli rurepu akumanga yi Judas urum. Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, yi kanuma-ni liiku munduring yi pulele, yambu tuli lu-koyama kene kimbulúma kene meku, Judas kene uring.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Ui Yesos mulurumna naa wangi Yesos Juda-yi-aulima liipa simba nimba panjurum yi ⸤Judas-ni⸥ enini Yesos yu sumbulsuli kapula kanungí mele nimba sipa kene nimba mele: “Na-ni yi te kanupu kene kanglumbu akili Yesos. Yu ambolku liiku ka sai.” nirim.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 ⸤Yi akuma⸥ uring kene ⸤Judas⸥ yu Yesos mulurumna sumbi-sipa omba kene “Rapai, nu akuna mulúnu.” nimba omba yu kanglurum.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Aku tirim kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ang, nu-ni tiní okonu mele sumbi-siku ti.” nirim.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Aku tiring mele kanupa kene Yesos wasie tapú-toku angiliiring yi te-ni yunga lu-koyale kulu topa wendu liipa Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te topa yunga kum te topa laká linjirim, kum akili wendu urum.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 ⸤Yunu-ni aku tirim-na kanupa kene⸥ Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nunga lu-koyale alsuku laliui! Lu-koya liiku yambu tungí yambuma lu-koya-ni toku kunjingíko, akiliinga ⸤‘Mólu.’ nimbu lu-koyama-ni ulu te naa teamili⸥.
52 Aí Jesus disse:
53 Na-ni nanga Tata walsipu kene “Teku lii.” nilkanje yu-ni angkella-ami talape rurepu, mola olandupa malapunga tilu mola tale, enaliinga na “Teku liangi pai.” nimba liipa mundulka akili nu naa piliikunuye?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Akiliinga-pe ⸤angkellama-ni oku ele-túma-ni na ‘naa tangi.’ niku teku liilkemelanje⸥ Pulu Yili-nga bukna na-kene wendu ombá nimba molemú mele nambi-sipa wendu olkaye?” nirim.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 ⸤Aku nimba kene⸥ Yesos-ni ⸤yu ka singí uring⸥ yi pulele oku muluringmandu nimba mele: “Na ‘yambu topu wa nuli yi te moliu.’ niku piliiku kene na ka singíndu yambu tuli lu-koyama kene kimbulúma kene meku okumeleye? Lku-temboll ⸤lku-kerina we-yambuma máku toku molemele⸥ koleana taki-taki eni wasie molemulu kene ung-bo tonjupu moliu kene na liiku ka naa silimele kanili.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Akiliinga-pe i-sipa wendu okum uluma pali Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi mare-ni ulu mare ⸤na-kene⸥ penga wendu ombá mele ui niku bukna turing molemú mele kamu wendu okum.” nirim.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Kanu-kene Yesos ka siku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Kayapas mulurumna meku puring. Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, enini ⸤‘Yesos kot tenjipu piliamili.’ niku⸥ akuna ui oku máku toku muluring.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Akiliinga-pe ⸤Yesos meku puring kene⸥ Pita lumbili aelepa táka-nimba pupa, Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga lkuna, lku angiliipa pala mele póku tirim, suku-singina yambu máku turing kolea we lirimna aima sukundu pupa, ‘Yesos nambulka tingínje piliambu.’ nimba ⸤Yesos nokuku muluring⸥ ele-yima-kene mulurum.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga kanjoll-yima pali kene, akuma-ni Yesos yu toku kunjingíndu ulu te tepa kis-sirim ulu te ‘Yambu te-ni ‘yu i-sipa i-sipa tepa kis-sirim.’ nimba gólu topa nipili.’ niku yambu te koruku muluring kene
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 yambu pulele oku ung mare gólu toku niring akiliinga-pe enini yu kapula toku kunjingí ung te naa niring.
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 ⸤gólu toku⸥ nikulu mele: “Yi ili i-sipa nirim ⸤piliirimbulu⸥: “Pulu Yili ⸤popu toku kaluli⸥ lku-temboll ili na-ni topu tekisipu kene ena yupuku omba pupili lku-temboll ⸤kona⸥ te kapula alko topu takumbu.” nirim. ⸤Yunu-ni aku nirimaliinga ‘Yu Pulu Yili mele moliu.’ nimba piliipa kene nirim akili nimba kis-sirimnje⸥.” niringli.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Aku niringli piliipa kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale ola angiliipa Yesos walsipa kene nimba mele: “Ung te pundu toku naa nikinuye? Nu ⸤nikunu kis-sirinu mele⸥ nikimbiliele nambulka ulele nikunu kis-sirinelendu nikimbiliye?” nirim.
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Akiliinga-pe Yesos ung te pundu topa naa nimba we angiliirim.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yesos-ni nimba mele: “Akili na.” ⸤nirim⸥. “Ung te kene wasie enindu pali nikerko. Penga walse Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili, Yi Tondulu Olandupa Púliele-⸤kene mélema nokumbandu⸥ yunga ki-bokundu molupa, kupámanga ola molupa mania ombá eni kanungí.” nirim.
64 Jesus respondeu:
65 Aku-sipa nirimaliinga ⸤‘u Pulu Yili mele moliu.’ nimba nirimaliinga⸥ piliipa kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale-ni ⸤aima piliipa kis piliipa⸥ yunga wale-pakuliele yunu ambulupa sungu sipa kene nimba mele: “Ekupu yu-yunu aima sika Pulu Yili ung-taka tonjukumeliinga piliipu kene mong liirim mele nimba simba yambu te kene wasie nambimuna korumulúye? Yu-yunu aima sika Pulu Yili ung-taka tonjukum piliikumulu.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Nambulka niku piliikimiliye? ⸤Yunu-kene nambulka teamiliye?⸥” nirim kene enini niku mele: “Yu Pulu Yili ung-taka tonjupa marake tímeliinga topu kunjúmulu lem kapula.” niring.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Kanu-kene enini yunga kumbi-kerina lkambe toku munduku, ki-kumu-ni turing. Mare-ni yu lkarauwa-ni toku kene niku mele:
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 “Nu ‘Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te “liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele moliu.’ nillu akiliinga ekupu nae-ni nu tokumnje nikunu si.” niring.
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Kanu-kene Pita yu Yesos kot piliiring lku penakundu, yambuma liiku máku turing koleana mulurum kene kongun tinjili kendemande-ambu te Pita mulurumna omba yunundu nimba mele: “Nu kepe Gallalli distrik yi Yesos-kene wasie tapú-toku muluring kanumanga yi te lem.” nirim.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Akiliinga-pe akuna muluring yambuma pali kanuku piliiku molangi Pita-ni gólu topa kene “Mólu.” nimba “Nu nikinu mele na naa piliiker.” nirim.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Aku nimba kene Pita yu lku-keri-puluna pupa mulupili kongun tinjili kendemande-ambu te-ni yu kanupa kene akuna muluring yambumandu nimba mele: “Yi ili yu Nasaret-yi Yesos kene wasie tapú-toku muluring yi kanumanga yi kanili lem.” nirim.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Pita-ni alsupa “Mólu. Nu-ni nikinu yili na naa kanoliu.” nimba kene Pulu Yili-nga bili lepa mi lirim.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Laye-kolte penga mele, Pita angiliirimna nondupa angiliiring yima-ni ⸤yu ung laye lupa mele lirim-na piliiku kene⸥ yu angiliirimna oku kene yunundu niku mele: “Kolea Gallalli distrik yambuma-ni ung lelemele mele nu aku-sikunu ung nikinu piliikumulu. ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yima kolea Gallalli distrik akuna yima,⸥ nu kepe wasie Gallalli-yi te-ko, akiliinga ‘Nu aima sika yunga lumbili anduli yi te lem.’ nimbu piliikumulu.” niring.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Aku niring kene Pita-ni Pulu Yili-nga bili lepa tondulu mundupa mi lepa kene nimba mele: “Aima sika niker. Eni nikimili yili aima naa kanoliu! Gólu tokur lem Pulu Yili-ni na topa kunjupili.” nirim.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Aku tirim kene piliipa kene Yesos-ni yunundu “Kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni wale yupuku gólu tokunu kene “Yu naa kanoliu.” niní.” nirim ung kanili Pita kelepa piliirim. Piliipa kene ⸤‘Ama, aima tepu kis-sindu lam. ‘Aima naa tembu.’ nimbu piliirindu kanili sika tindu.’ nimba piliipa kene⸥ pena pupa kola aima tondulu tirim.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.