Mateus 24
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Kanu-kene Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna ulsu omba kupulanum-na pumba purum kene yu lumbili andúlima oku lku-tembollaliinga lku lupa-lupa ⸤aima kaí angiliiringma⸥ yu “Kanui.” niku liiku ora siring.
1 Jesus saiu do pátio do Templo, e, quando já estava indo embora, os seus discípulos chegaram perto dele e chamaram a sua atenção para os edifícios do Templo.
2 ⸤Aku tiring kene⸥ yu-ni eninindu nimba mele: “Ya ⸤lku-temboll kaí angiliimú⸥ kanokumele mélema pali aima sika nimbu siker: “⸤Penga walse ya kolea-auli Jerusallem yambuma mindili nungí enale wendu ombá kene⸥ lku-temboll ili tekisiku kene ku-ma pali toku kalalu singí.” niker.” nirim.
2 Então ele disse:
3 Kanu-kene yu Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina ola pupa mania mulurumna we-yambuma naa molangi yunga lumbili anduli yima oku eni-enini molku kene yunundu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu-ni nikinu mele te-kene wendu ombáye? Penga nu nondupa uní tiní enale kene kepe male pora nimbá enale kene kepe penga wendu ombáliinga ui nambulka ulu te temba kene oliu kanupu kene “Ekupu ombá tepam lam.” nimbu piliimulúye? Niku si.” niku walsiring.
3 Jesus estava sentado no monte das Oliveiras. Então os discípulos chegaram perto dele e lhe perguntaram em particular: — Conte para nós quando é que isso vai acontecer. Que sinal haverá para mostrar que chegou o tempo de o senhor voltar e de tudo acabar?
4 Yunu-ni eninindu nimba mele:
4 Jesus respondeu:
5 Yi pulele oku na moliu mele lupa-lupa gólu toku niku mele: “⸤Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum⸥ yi-nuim Krais akili na.” niku kene aku-siku gólu toku singéliinga piliiku kongnjuku molai. Yambu pulele-ni yi kanumanga ungma piliiku liiku “Sika nikimili.” ningí.
5 Porque muitos vão aparecer fingindo ser eu e dizendo: “Eu sou o
6 “Kolea marenga ele lakuku tingí mele piliiku, ‘Opali talú ele auli i-sipa i-sipa wendu ombá.’ niku we ningí kene piliiku kene mini-wale naa mundai. Ele tingíma kene ulu akuma Pulu Yili-ni ‘Ui wendu upili. Laye penga mele ya ma-koleale pora nimbá.’ nimba, nimba panjurumeliinga ulu akuma sika wendu ombá akiliinga-pe aku-kene mulú-masele ui naa pora nimbá.
6 Não tenham medo quando ouvirem o barulho de batalhas ou notícias de guerras. Tudo isso vai acontecer, mas ainda não será o fim.
7 ⸤Mulú-masele pora nimbá enale ui wendu naa upili buni auli mare wendu ombá.⸥ Yambu-talape auli te kene talape auli te kene ele tekulu, yi nuim king marenga talapema-kene marenga talapema-kene ele tingí. Ya ma-kolea lupa-lupamanga engle lepa, ma jim-jim tepa, aku-sipa temba.
7 Uma nação vai guerrear contra outra, e um país atacará outro. Em vários lugares haverá falta de alimentos e tremores de terra.
8 Ambu te-ni kangambula koela membáliinga ui bulu mini topa mindili nolemú aku-sipa mele mulú-masele pora nimbá enale koela wendu ombáliinga buni lupa-lupa aku-sipama ui wendu ombá.” ⸤nirim⸥.
8 Essas coisas serão como as primeiras dores de parto.
9 “Ulu kanuma wendu ombá enamanga ‘⸤Na lumbili anduli yambuma⸥ mindili noku, kolangi.’ niku ⸤eni mare⸥ kot tenjiku ka singí. Nanga yambuma molku nanga ungma anduku niku singéliinga koleamanga pali yambuma-ni eni-kene arerembi kolku numanu kis panjingí.
9 — Depois vocês serão presos e entregues para serem maltratados e vocês serão mortos. Todos os odiarão por serem meus seguidores.
10 ⸤Buni kanuma wendu ombá⸥ enamanga na ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingí yambu pulele tondulu munduku piliingí mele munduku kelku anju-yandu eni-enini numanu kis panjiku, ‘Krais-nga yambuma molemeláliinga mindili nangi.’ niku eninga ele-túma liiku singí.
10 Nessa época muitos vão abandonar a sua fé e vão trair e odiar uns aos outros.
11 ⸤Ena kanumanga⸥ Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma naa piliiku we gólu toku yandu niku singí yambu pulele wendu ungíko. Aku tingí kene we-yambu pulele-ni ‘Sika nikimili.’ niku eninga ungma piliiku liingí.
11 Então muitos falsos
12 Ulu aima kis pulele olandupa-olandupa wendu ombáliinga nanga yambuma-ni ⸤anju-yandu⸥ numanu munjingí mele ⸤kene, na numanu munjingí mele kene⸥ munduku kilingíko.
12 A maldade vai se espalhar tanto, que o amor de muitos esfriará;
13 Akiliinga-pe nanga ungele munduku naa kelku mulú-masele pora naa nipili tondulu munduku mulungí yambuma ⸤Pulu Yili-ni⸥ tepa liipa ‘Mindili nungí koleana naa puku wasie molupu konjupu mindi pamili.’ nimbá.
13 mas quem ficar firme até o fim será salvo.
14 Pulu Yili-ni yi-nuim kingele molupa yambuma nokumbaliinga temani kaiéle ‘Yambuma pali piliangi.’ niku koleamanga pali anduku niku singí kene penga mulú-masele pora nimbá enale kamu wendu ombá.” ⸤nirim.⸥
14 E a boa notícia sobre o
15 (⸤Na buk ili tokur yili-ni⸥ eni buk kanokumele yambumandu ⸤ung te niambu:⸥ ⸤Yesos-ni nirim⸥ ungele ilinga molemú akili eni bi kanokumele yambuma-ni ung-pulele aima piliiku kaí teangi.’ nimbu niker:
15 E Jesus continuou:
16 ⸤‘uni aulima wendu ombá tekem.’ niku piliiku⸥ kolea Judia distrik koleamanga mulungí yambuma ⸤eninga koleama munduku kelku⸥ ma-pangi lembamanga takara toku pangi.
16 Então, os que estiverem na região da Judeia, que fujam para os montes.
17 Yambu te lku-imuna ola mulupili ⸤aku-sipa wendu ombá kene kanupa kene⸥ takara topa pumbandu mania omba ‘Mélema liipu mepu pambu.’ nimba lkuna lkundu naa pupili.
17 Quem estiver em cima da sua casa, no terraço, que fuja logo e não entre para pegar as suas coisas.
18 Yambu te puniena molupa kene ⸤‘akara topu pambu.’ nimba⸥ kelepa lkundu pupa yunga alí-wale-pakuli suluele naa liipili. ⸤Sumbi-siku takara toku pangi.⸥
18 E quem estiver no campo, que não volte para casa a fim de buscar as suas roupas.
19 Aku-sipa wendu ombá enaliinga ambu kangambula munjúlima kene, ambu kangambula ame sílima kene, ⸤enini kapula lkisiku takara toku naa pungéliinga⸥ enini-kene aima buni ombáliinga enini kondu tekem.
19 Ai das mulheres grávidas e das mães com criancinhas naqueles dias!
20 “Pulu Yili mawa teku kene, ‘Alí telemú kaliimbuma kene ⸤kóru molku kapula naa andolemele⸥ ena-Sambat-manga kene kapula takara toku naa pungéliinga ena kanumanga buni kanuma wendu naa upili.’ niai.
20 Orem a Deus para que vocês não tenham de fugir no inverno ou no sábado .
21 Ena kanumanga buni aima aulima wendu ombá, ui mulú-masele pulu monjupa tirim kene kepe, yandupa ekupu kepe buni aku-sipa te wendu naa urum. Penga kepe aku-sipa buni aulima wendu naa ombáko.
21 Porque naqueles dias haverá um sofrimento tão grande como nunca houve desde que Deus criou o mundo; e nunca mais acontecerá uma coisa igual.
22 ⸤Buni kanuma wendu ombá kene Pulu Yili-ni⸥ ‘Bunimanga enama nondupa pora nipili.’ nimba ui naa nimba panjilkanje yambuma pali kolkemela. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma ‘naa kolangi.’ nimba ‘Buni ena akuma nondupa pora nipili.’ nimba, nimba panjurum.
22 Porém Deus diminuiu esse tempo de sofrimento. Se não fosse assim, ninguém seria salvo. Mas, por causa do povo que Deus escolheu para salvar, esse tempo será diminuído.
23 “Buni kanuma omba pemba enamanga yambu mare-ni niku mele: “Kanai! Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele ya omba molemú.” ningí mola “Nena omba molemú.” ningí kene eninga ungma naa piliiku, ‘Sika nikimili.’ niku naa piliai.
23 — Portanto, se alguém disser para vocês: “Vejam! O
24 Yi mare oku gólu toku kene niku mele: “Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele na.” ningí, mola gólu toku kene “Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simuma piliipu kene ombu nimbu sikemulu.” ningí. ‘Yambuma pali, Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma-ni kepe liipu lu sipu, nikimulu mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ niku Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma kapula telemúma mele manda leku ulu aima tondulu pulele tingí. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga yambuma aku-siku kundi tungí kene eninga ungma naa piliiku, liiku su singí.
24 Porque aparecerão falsos profetas e falsos messias, que farão milagres e maravilhas para enganar, se possível, até o povo escolhido de Deus.
25 Penga ulu akuma wendu ombá mele ‘Eni ui piliangi.’ nimbu ya nimbu siker mele piliai.
25 Prestem atenção! Eu estou lhes dizendo tudo isso, antes que aconteça.
26 — ausente —
26 — E, se disserem: “Vejam! Ele está no deserto”, não vão lá. Ou ainda: “Vejam! Ele está escondido aqui”, não acreditem.
27 — ausente —
27 Porque, assim como o relâmpago risca o céu, do nascente até o poente, assim será a vinda do
28 Méle kululi te lelemú koleana kera-ilsapima oku máku tolemele kanili.
28 — Onde estiver o corpo de um morto, aí se ajuntarão os urubus.
29 “Ena kanumanga mindili nungí niker ulu akuma wendu ombá kene pe sumbi-sipa ⸤ulu lupa-lupa mare wendu ombáko. Akuma i-sipa mele:⸥
29 Jesus disse:
30 Ulu kanuma wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kamu ombá temba mele liipa ora simba méle te mulúna angiliimbale ⸤kanuku kene⸥ koleamanga pali yambuma-ni aima kola auli-teku tingí. Pe kanuku molangi Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu puliele kene, talang lakupa puliele kene kupámanga ola molupa kamu mania ombá ⸤kene⸥ yambuma-ni kanungí.
30 Então o sinal do
31 Kanu-kene bikull ung aima tondulu nipili yu-ni yunga angkellama liipa mundumba kene enini winju-mendu anju-yandu mulú ⸤ma-koleamanga⸥ pali puku Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba ui makó turum yambuma sukundu-sukundu liingí.” ⸤nirim.⸥
31 A grande trombeta tocará, e ele mandará os seus anjos para os quatro cantos da terra. E os anjos reunirão os escolhidos de Deus de um lado do mundo até o outro.
32 “Unji-píkele-ni telemú aku-sipa ung-eku mele pelemáliinga piliiku kene ung-pulele piliai. Unji-pik kuku topa gomú tolemú-na kanuku kene ‘Ekupu ena temba kaliimbuma wendu ombá tekem lem.’ niku piliilimili.
32 Jesus disse ainda:
33 Aku-sipako, ulu “Wendu ombá.” niker ima sika wendu ombá kene kanuku kene ‘Yu aima sika nondupa ombá tekem. Yu aima kamu okum.’ niku piliingí.
33 Assim também, quando virem acontecer essas coisas, fiquem sabendo que o tempo está perto, pronto para começar.
34 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ekupu molemele yambuma ui naa kolangi i “Wendu ombá.” niker ulu ima pali wendu ombá.
34 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: essas coisas vão acontecer antes de morrerem todos os que agora estão vivos.
35 Mulú-masele pora nimbá akiliinga-pe nanga ung niliuma aima pora naa nimbá. ⸤Niliu mele pali aima sika wendu ombá.⸥” niker.” ⸤nirim.⸥
35 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras ficarão para sempre.
36 “⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili aima sika ombá⸥ akiliinga-pe yunga ombá enale naa piliilimulu. Sumbulsuli ombáne, tanguli ombáne naa piliilimulu. Mulú-koleana angkellama kepe naa piliilimiliko. Pulu Yili-nga Málale kepe naa-ko piliilimú. Tata yunu mindi ⸤ena akili⸥ piliipa molemú.” ⸤nirim.⸥
36 Jesus continuou, dizendo:
37 “Ui yi Noa mulupili yambuma-ni tiring mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá temba kene yambuma-ni aku-siku-ko tingí.
37 A vinda do
38 ⸤Ma-koleamanga pali⸥ no ui naa tupili yambuma langi noku, yima ambu liiku, ambuma yi puku, ulu akuma mindi teku mololsiliiku puring. Noa nona anduli sip lkuliinga lkundu purum kene kepe enini ulu akuma mindi we teku muluring.
38 Pois, antes do dilúvio, o povo comia e bebia, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca.
39 Enini ⸤Noa-nga ungele⸥ naa piliiku aku-siku uluma teku mindi molangi no topa ⸤koleama pali no-ni topa panda topa⸥ yambuma pali topa kunjurum. Penga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga ui Noa mulupili teku muluring niker mele aku-siku teku mulungíko.
39 Porém não sabiam o que estava acontecendo, até que veio o dilúvio e levou todos. Assim também será a vinda do Filho do Homem.
40 Yu ombá enaliinga yi tale taena unji toku angiliinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni omba⸥ yi te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba.
40 — Naquele dia dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.
41 Ambu tale langi kalunglí teku mulunglí kene ⸤angkella te omba⸥ ambu te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba.
41 Duas mulheres estarão no moinho moendo trigo: uma será levada, e a outra, deixada.
42 “Akiliinga, eninga Auliele ombá enale aima piliiku bi naa silimelaliinga ‘Yu ombá.’ niku kanuku molai.” ⸤nirim⸥.
42 Fiquem vigiando, pois vocês não sabem em que dia vai chegar o seu Senhor.
43 “Eni ung ili numanu liiku munduku piliai: Lku pulu yi te-ni sumbulsuli wa nuli yi te-ni yunga lkuli omba kuna bulsupa mélema wa liimba mele piliilkanje ‘Wa nuli yili ombá.’ nimba nokupa molka kene wa nuli yili yu kapula suku naa olka.
43 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse quando ia chegar o ladrão, ficaria vigiando e não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
44 Aku-siku eni nokuku molai. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá enale naa piliilimiléliinga ‘Yu sika ombá.’ niku aku-siku nokuku molai.” ⸤nirim.⸥
44 Por isso vocês também fiquem vigiando, pois o Filho do Homem chegará na hora em que vocês não estiverem esperando.
45 “⸤Akiliinga ung te niambu:⸥
45 Jesus disse ainda:
46 Penga yi-auliele-ni kongun símele kongun tinjili kendemande-yi kanili-ni mimi-sipa tenjipa mulupili auliele kelepa um lem kendemande-yili yu numanu sipili.
46 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
47 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi-auli kanili-ni kendemande-yi kanilindu “Nanga méle nosiliuma pali nu-ni nukunjui.” nimbá.” niker.
47 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
48 — ausente —
48 Mas, se o empregado for mau, pensará assim: “O meu patrão está demorando muito para voltar.”
49 — ausente —
49 Então começará a bater nos seus companheiros, e a comer, e a beber com os bêbados.
50 walse kendemande-yi kanili ‘Yunga yi-auliele ombá.’ nimba naa piliipa ⸤kongun sirim mele naa tepa⸥ walu-sipu molumba kene ombá.
50 E o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe.
51 Omba ⸤yi kanili tepa molumba mele kanupa kene⸥ yu aima kimbulú-ni topa konjupa kene, gólu tolemele yambu topele-mapele tuli yambuma ⸤kolea kis⸥ molemelena ‘Pupili.’ nimba liipa mundumba. Kolea kanuna yambuma aima mindili noku kola teku mindili siku mulungí.” ⸤nirim.⸥
51 Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os hipócritas vão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.