Mateus 15

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kanu-kene Perisi-yi mare kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare kene enini Jerusallem munduku kelku Yesos mulurumna oku yu walsiku piliiku niku mele:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Oliunga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring ung-manele nunga lumbili anduli yima-ni nambimuna liiku su silimeleye? ⸤Anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele mimi-sipu piliipu kene oliu-ni kíma lumaye tolemulu mele⸥ eninga kíma aku-siku lumaye naa toku langi we nolemele kanili.” niring.
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni kepe eninga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele mindi piliiku liiku tingíndu Pulu Yili-nga ung-manima nambimuna liiku su silimeleye?
3 Jesus respondeu:
4 Akiliinga Pulu Yili-ni nimba mele:
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Akiliinga-pe eni yima-ni niku mele: “Yambu te-ni yunga anum lapaselendu nimba mele: “Na-ni else méle mare liipu tapunjupu silkama kórunga ‘Pulu Yili simbu.’ nimbu panjurundu kaniliinga else kapula naa liipu tapunjupu simbu.” nimbá kene
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 ⸤aku-sipa nimbáliinga⸥ yunga lapa bi paka tonjumba ung te naa pemba.” nilimele. Aku-siku nilimele ungele-ni ‘Anda-kolepalima-ni mani siring ungma ola-kilia.’ niku ‘Pulu Yili-ni nirim ungele ulu te mólu. Mania pupili.’ nilimele.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 “Eni ⸤ung-manima piliiku ung-bo tonjilimele yima kene Perisi-yima kene⸥ eni topele-mapele tuli yima molemele! Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni enindu nirim mele kapula nirim. ⸤Eni ekupu telemele mele yunu-ni ui nimba Pulu Yili-nga bukna turum molemú mele i-sipa:⸥
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘⸤Pulu Yili-ni nimba mele:⸥
8 “Deus disse:
9 Enini ‘Nanga bili paka tunjamili.’ niku
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Aku nimba kene Yesos-ni máku toku muluring yambumandu “Na moliuna wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Na-ni ⸤aku nikereliinga ung te⸥ nimbú teker ungele kum leku ungeliinga pulele piliiku konjai.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Yambumanga kangina ulsukundu lepa kene kerina pupa oluna sukundu pulimú méle te-ni ⸤Pulu Yili kapula popu tungí kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te kapula naa monjulemú. Yambumanga numanuna sukundu pepa kene wendu olemú uluma-ni mindi yambuma kalaru monjulemú.” nirim.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Aku nirim piliiku kene, yunga lumbili andúlima yu mulurumna oku kene niku mele: “Nu aku-siku nikinu mele piliiku kene Perisi-yima-ni aima piliiku kis pilííngi mele nu piliikunuye?” niring.
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Akiliinga-pe Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku topa Perisi-yima muluring mele nimba kene⸥ nimba mele: “Nanga mulú-koleana molemú Lapale-ni langi-bo naa panjurum-ma pali pulu ukumba.
13 Jesus respondeu:
14 Yi ima-ni nilimele mele numanu kimbu-siku naa piliiku molangi. Enini mong kis lílima-ni ⸤mong kis lílima⸥ kupulanum liiku ora sili yima molemele. Mong kis lili yi te-ni mong kis lili yi te kupulanum te liipa ora sipa ki ambulupa memba pumba kene elsele wasie-nele kusina topa mania mundumba.” nirim.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 ⸤Kalaru molemáliinga ung-ekale aku-sipa turum piliipa kene⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “Ung-eku akiliinga pulele nambulkanje? Niku para si.” nirim kene
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ekupu kepe naa piliikimiliye?
16 Jesus disse:
17 Yambu tenga kangina ulsu lepa kene kerina pulimú méle te oluna suku pupa mere wendu omba le-kusina kamu pulimú mele naa piliikimiliye?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 — ausente —
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 — ausente —
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Aku telemele ulu akuma-ni yambuma ⸤Pulu Yili-nga kumbi-kerina pungí kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te monjulemú. Akiliinga-pe kima ui naa lumaye toku langi we sumbi-siku nolemele ulu pulele-ni ⸤yambu tenga numanuna suku⸥ kalaru te naa monjulemú.” nirim.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Kanu-kene Yesos mulurum kolea ⸤Geneseret⸥ mundupa kelepa ⸤Juda-yambuma muluring kolea Gallalli distrik ulsukundu⸥ kolea-auli Taya kene Saidon-sele lirim koleana suku purum.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Akuna purum kene kolea Kenan ambu te mulurum, yu wendu omba tondulu nangale topa kene nimba mele: “Auliele, Yi Nuim King Depit-ni Kalupa Liirim Yili, nanga ambulale kuru te numanuna sukundu molupa yu tondulu ambululemáliinga nu-ni na kondu kului!” nirim.
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Akiliinga-pe Yesos-ni yunundu ung te pundu topa naa nirim.
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 ⸤Ambale yu ambu-lupa, Juda-ambu te mólu, nimba kanupa kene⸥ Yesos-ni ⸤yunundu⸥ nimba mele: “Pulu Yili-ni na Isrel-yambu talapeliinga kung-sipsip takara talemele mele molemele yambuma molemelena mindi liipa mundurum kanili. Yambu talape lupama molemelena liipa naa mundurum.” nirim.
24 Jesus respondeu:
25 Aku-sipa nirim-na piliipa kene ambale omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa ma kanupa kene nimba mele: “Auliele, na liikunu tapunjui.” nirim.
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Aku nirim kene Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele: “Kangambulamanga langima liipu owama simulú kene kapula naa temba.” nirim.
26 Jesus disse:
27 Ambale-ni nimba mele: “Auliele, sika nikinu akiliinga-pe owama-ni kepe eninga pulu-yambumanga langi pundu mania pulimúma liiku nolemele kanili.” nirim.
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Kanu-kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ambale, nu kapula tembu mele aima lakuku tondulu munduku piliillu akiliinga mawa tekenu mele aku-sipa wendu upili.” nirim kene yu-ni aku-sipa nirim mele ena akiliinga ambaliinga limin kaí lepa kapula mulurum.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Kanu-kene Yesos kolea kanili mundupa kelepa numú-Gallalli kéluna ⸤kupulanum te lirimna⸥ omba pupa ma-pangi tenga ola pupa mania mulurum.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Kanu-kene yu mulurumna yambu aima pulele uring.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Ung naa niring yambuma ung niring;
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Kanu-kene Yesos-ni yunga lumbili andúlimandu “Na moliuna wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Yambu máku toku molemele ima na kondu tekem. Ena yupuku na-kene mulúngi, pe ekupu langi nungí te naa lelemú. Enini langi naa noku we pungí kene kupulanum-na kimbu kima pang-mangi tepa, topa ne-munda ya-munda temba akiliinga ‘Eni engle topa pípili lkundu pai.’ naa nimbú.” nirim.
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Aku nirim kene-na piliiku kene yunga lumbili anduli yima-ni niku mele: “⸤Sika nikinu akiliinga-pe⸥ kolea-waka ilinga molemulu. Yambu aima pulele ima kapula nungí mele pllawa kaluli tena lembana liipu simulúye?” niring.
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Yesos-ni eninindu “Pllawa kaluli nambi-sili nosuku molemeleye?” nimba walsurum kene enini “Pllawa kaluli angere yupuku-guli kene oma koltale kene nosupu molemulu.” niring.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Kanu-kene yunu-ni máku toku muluring yambumandu “Mania molai.” nimba kene,
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 pllawa kaluli angere yupuku-guli kene omama kene liipa Pulu Yili-kene “Angke” nimba, langi akuma puka lepa yu lumbili anduli yima sirim kene enini yambuma moke teku siring.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Yambuma pali noku kis piliiring. Pe langi-kakena lirim-ma lumbili anduli yima-ni liiku wale-basket aulimanga laliiring, wale angere yupuku-guli peka lirim.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Yi po-tausen-ni langi akuma nuring. Ambu kangambulama kene wasie langi nuring.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Kanu-kene Yesos-ni máku toku muluring yambumandu “Lkundu pai.” nimba kene, nona-anduli-sip tenga suku pupa, ⸤numú nekendu⸥ kolea Makatan purum.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.