Mateus 12
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARIB
1 Walse, ⸤kóru muluring⸥ ena Sambat tenga, Yesos kene yu lumbili anduli yima kene rais-wit puniemanga oku puring kene yu lumbili anduli yima engle-ni kolku kene rais-wit mong mare lkeku nuring.
1 Naquele tempo passou Jesus pelas searas num dia de sábado; e os seus discípulos, sentindo fome, começaram a colher espigas, e a comer.
2 Aku tiring kene kanuku kene Perisi-yima-ni Yesos yunundu niku mele: “Kána! ⸤Kóru molemulu⸥ ena Sambateliinga ‘Kongun naa teangi.’ nimba pelemú ung-manele nu lumbili anduli yima-ni ung-manele toku pula toku kene aku-siku tekemele.” niring.
2 Os fariseus, vendo isso, disseram-lhe: Eis que os teus discípulos estão fazendo o que não é lícito fazer no sábado.
3 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Eni Pulu Yili-nga bukna sukundu ⸤anda-kolepa yi nuim king⸥ Depit-ni tirim mele nimba molemú temanele kanuku kene temaneliinga pulele naa piliilimiliye? Depit kene yunu wasie puring yima kene enini engle-ni kolku kene,
3 Ele, porém, lhes disse: Acaso não lestes o que fez Davi, quando teve fome, ele e seus companheiros?
4 Depit Pulu Yili mulurum sell-lkuna sukundu pupa, Pulu Yili-nga kumbi-kerina lirim pllawa kalúlima liipa nomba, yunu wasie puring yima sirim nuringko kanili. Pllawa-kaluli kanumandu Pulu Yili-ni ung-mani te sipa kene nimba mele:
4 Como entrou na casa de Deus, e como eles comeram os pães da proposição, que não lhe era lícito comer, nem a seus companheiros, mas somente aos sacerdotes?
5 “Ung-mani te pelemúko. “Pulu Yili popu tunjuli yima-ni ⸤kóru mululi⸥ ena Sambat-manga Pulu Yili-nga lkuna kongun telemele kene ena Sambat-manga ung-manele pula tolemelaliinga-pe kongun telemele akiliinga mong naa pemba.” nimba molemú akili naa-ko piliilimiliye?
5 Ou não lestes na lei que, aos sábados, os sacerdotes no templo violam o sábado, e ficam sem culpa?
6 Na-ni enindu nimbu siker: “Méle kona te ekupu pelemú akili Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollaliinga ola-kiliele.” niker.
6 Digo-vos, porém, que aqui está o que é maior do que o templo.
7 ⸤Pulu Yili-ni nirim ung te yunga bukna molemú mele i-sipa:⸥
7 Mas, se vós soubésseis o que significa: Misericórdia quero, e não sacrifícios, não condenaríeis os inocentes.
8 Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ena Sambatma nokulemú yili molemú-na ⸤ena Sambatele-kene yambuma molku kunjingíndu tingí mele kapula nimbá kanili⸥.” nirim.
8 Porque o Filho do homem até do sábado é o Senhor.
9 Kanu-kene Yesos kolea akili mundupa kelepa pupa Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku tenga purum.
9 Partindo dali, entrou Jesus na sinagoga deles.
10 Lku kanuna yi te mulurum, yunga ki te kamu kolupa kukurum. Kanu-kene akuna muluring yi mare-ni ‘Yesos-ni ulu te tepa kis-simba kene kot tenjamili.’ niku yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Kóru molemulu ena Sambat-kene yambu kuru tolemúma tepu kaí temulú kene kapula mola aku tímulu lem Pulu Yili-nga ung-manele pula tomulúye?” niring.
10 E eis que estava ali um homem que tinha uma das mãos atrofiadas; e eles, para poderem acusar a Jesus, o interrogaram, dizendo: É lícito curar nos sábados?
11 Yesos-ni yimandu pundu topa nimba mele: “Ena Sambatele-kene yi tenga kung-sipsip te kusina topa mania mundumba kene sipsip ari telemú yili-ni kundupa ola liipa memba naa ombáye?
11 E ele lhes disse: Qual dentre vós será o homem que, tendo uma só ovelha, se num sábado ela cair numa cova, não há de lançar mão dela, e tirá-la?
12 Aku lem sipsip mania-kilia mele, yambuma aima ola-kilia, akiliinga, ena Sambat-kene ulu kaíma kapula naa temulúye?” nirim.
12 Ora, quanto mais vale um homem do que uma ovelha! Portanto, é lícito fazer bem nos sábados.
13 Aku nimba kene ki kolupa kukurum yilindu nimba mele: “Nunga kili sunu si.” nirim kene yili-ni yunga kili sunu sirim kene yunga ki ekendu kaí lirim mele ki kis lirimele alsupa kamu kaí lirim.
13 Então disse àquele homem: estende a tua mão. E ele a estendeu, e lhe foi restituída sã como a outra.
14 Akiliinga-pe ⸤Yesos-ni aku tirim kene kanuku kene⸥ Perisi-yima-ni pena puku máku toku “Yu nambi-sipu topu konjumulúye?” niku kupulanum te kururing.
14 Os fariseus, porém, saindo dali, tomaram conselho contra ele, para o matarem.
15 ⸤Perisi-yima-ni⸥ yu tungí tiring piliipaliinga Yesos kolea akili mundupa kelepa purum. Kanu-kene yambu pulele Yesos purum mele yunu lumbili puring kene yunu-ni yambu kuru turum-ma pali tepa kaí tepa kene
15 Jesus, percebendo isso, retirou-se dali. Acompanharam-no muitos; e ele curou a todos,
16 nimba mele: “Na sika yili molupu kene ulu-tondulu ima teker mele eni yambu lupa marendu naa niku para sai!” nirim.
16 e advertiu-lhes que não o dessem a conhecer;
17 Aku-sipa wendu urumeliinga kórunga-ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni ulu te penga wendu ombá ui nirim mele kamu wendu urum. Asaya-ni nimba mele:
17 para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta Isaías:
18 “Yi ili nanga makó turundu kongunale tinjili yili;
18 Eis aqui o meu servo que escolhi, o meu amado em quem a minha alma se compraz; porei sobre ele o meu espírito, e ele anunciará aos gentios o juízo.
19 Yambuma-ni yunu ung-mura singí kene
19 Não contenderá, nem clamará, nem se ouvirá pelas ruas a sua voz.
20 Kamaye tondulu naa pulimú te elki naa topa,
20 Não esmagará a cana quebrada, e não apagará o morrão que fumega, até que faça triunfar o juízo;
21 Kanu-kene mana-yambuma pali
21 e no seu nome os gentios esperarão.
22 Kanu-kene yi te yunga numanuna kuru te mulurum-na mong kis lepa mélema naa kanupa ung naa nirim yi te Yesos mulurumna meku uring kene Yesos-ni yili tepa kaí tirim kene yi kanili ung nimba mélema kanurum.
22 Trouxeram-lhe então um endemoninhado cego e mudo; e ele o curou, de modo que o mudo falava e via.
23 Aku tirim kanuku kene yambuma-ni pali mini-wale munduku kene niku mele: “Yi ili ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga Málalenje?” niring.
23 E toda a multidão, maravilhada, dizia: É este, porventura, o Filho de Davi?
24 Akiliinga-pe niring ung akili piliiku kene Perisi-yima-ni niku mele: “Mólu. Kurumanga nuim Belsipull mindi i yi ⸤Yesos-⸥nga numanuna molupa kene yunu tondulu silimú-na yunu-ni kuruma topa makorolemú.” niring.
24 Mas os fariseus, ouvindo isto, disseram: Este não expulsa os demônios senão por Belzebu, príncipe dos demônios.
25 Enini aku-siku numanale-ni piliiring mele Yesos-ni piliipaliinga ⸤‘Yesos ‘Seten-kene ele-tu muluringeliinga Seten-ni yunu naa liipa tapunjulka.’ niku aima piliangi.’ nimba⸥ eninindu nimba mele: “Yambu-talape te numanu tiluna naa pupili molku suku-singina oe panjiku eni-enini ele teku lupa-lupa molemele kene talape kanili pora nilimú. ⸤Mola⸥ kolea tenga yambuma mola lku tiluna pelemelé yambuma numanu tiluna pupili naa molku eni-enini ele telemele kene yambu-talape kanili sungu siku lupa-lupa molemele.
25 Jesus, porém, conhecendo-lhes os pensamentos, disse-lhes: Todo reino dividido contra si mesmo é devastado; e toda cidade, ou casa, dividida contra si mesma não subsistirá.
26 Aku-sipako, Seten-ni yunga kuru te topa makurulkanje aku telkaliinga yunga talapele kene ele mele telka. Pe yunga talapele nambi-sipa kapula molkemelaye? ⸤Pora nilka.⸥
26 Ora, se Satanás expulsa a Satanás, está dividido contra si mesmo; como subsistirá, pois, o seus reino?
27 “Ung te kamu piliai. Na-ni Belsipull-nga tondulale-ni kuruma topu makuruliu lem eninga yima-ni naenga tondulale-ni kuruma toku makurulemeleye? Akiliinga, ⸤eninga yi kuruma toku makorolemele yima-ni ‘Pulu Yili-ni oliu tondulu silimú-na oliu-ni kuruma topu makorolemulu.’ niku piliilimiléliinga⸥ eni nandu nikimili ung ima yi kanuma-ni piliiku apuruku kene “Eni gólu tokomele.” ningí.
27 E, se eu expulso os demônios por Belzebu, por quem os expulsam os vossos filhos? Por isso, eles mesmos serão os vossos juízes.
28 Akiliinga-pe sika Pulu Yili-nga Minéle-ni na tondulu silimú-na na-ni kuruma topu makuruliu lem Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale eni molemelena kórunga wendu um.” ⸤nirim.⸥
28 Mas, se é pelo Espírito de Deus que eu expulso os demônios, logo é chegado a vós o reino de Deus.
29 “Ung te wasie i-sipa mele: Yi tondulu puli te-ni yunga lkuli nokupa konjulimú kene yi te-ni we kapula sukundu omba mélema wa liipa memba pulimúye? Akili kapula mólu. Ui wa nuli yili-ni yi tondulu pulieliinga kimbu kima ka siku kene yunga lkuna kapula omba mélema wa liilimú kanili.
29 Ou, como pode alguém entrar na casa do valente, e roubar-lhe os bens, se primeiro não amarrar o valente? e então lhe saquear a casa.
30 “Na naa liipa tapunjilimú yambale-ni na-kene ele-tu molemú. Yambu te-ni na liipa tapunjupa ⸤kung-sipsipma⸥ sukundu naa liilimú yambale-ni ⸤kung-sipsipma⸥ topa bulu-bale silimú.
30 Quem não é comigo é contra mim; e quem comigo não ajunta, espalha.
31 Akiliinga, na-ni enindu niker: “Yambu te-ni ulu-pulu-kísima tepa, ung-taka tonjupa nimba kis-silimú uluma Pulu Yili-ni kapula ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba. Akiliinga-pe yambu te-ni Pulu Yili-nga Minéle nimba kis-sipa ung-taka tonjupa yunga bili marake mele temba uluma Pulu Yili-ni ‘Mania naa pupili.’ nimba mundupa naa kelemba.” niker.
31 Portanto vos digo: Todo pecado e blasfêmia se perdoará aos homens; mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ung-taka tonjupa ung nimba kis-silimú yambale aku-sipa ulu-kis telemúma Pulu Yili-ni ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde temba. Akiliinga-pe Mini Kake Tiliele⸤-ni ulu te telemú kene⸥ yambu te-ni ung-taka tonjupa, ele tepa sipa ⸤“Yunu-ni naa tekem. Kurumanga nuim Seten-ni yunu liipa tapunjilimú-na telemú.⸥” nilimú yambu akili aku-sipa ulu-kis telemále ekupu kepe mulú ma pora nimbá ena kene kepe ‘Mania naa pupili.’ nimba aima kanupa konde naa tenjimba.
32 Se alguém disser alguma palavra contra o Filho do homem, isso lhe será perdoado; mas se alguém falar contra o Espírito Santo, não lhe será perdoado, nem neste mundo, nem no vindouro.
33 “Unji kaí te kanuku kene ‘Mong kaíma tomba nomulú.’ niku kanolemele. Unji kis te kanuku kene ‘Mong kísima tomba kapula naa nomulú.’ niku kanolemele. Unji te mong tolemú kene kanuku kene ‘Unji ili kaí, unji ili kis.’ niku i-siku apuruku kanolemele.
33 Ou fazei a árvore boa, e o seu fruto bom; ou fazei a árvore má, e o seu fruto mau; porque pelo fruto se conhece a árvore.
34 Eni Perisi-yima, gólu topa yambuma tepa kis-sili wambiyelenga walúma, eni yi kis molemelema-ni nambi-siku ung kaíma kapula ningíye? Yambu te yunga numanuna pelemú ungma mindi kerina nilimú akiliinga eni yi kísima-ni nambi-siku ung kaíma kapula ningíye?
34 Raça de víboras! como podeis vós falar coisas boas, sendo maus? pois do que há em abundância no coração, disso fala a boca.
35 Aku-sipa mele, yambu kaí te-ni yunga numanuna ulu kaí pelemúma telemú, akiliinga-pe yambu kis te-ni yunga numanuna ulu-kis pelemúma telemú.
35 O homem bom, do seu bom tesouro tira coisas boas, e o homem mau do mau tesouro tira coisas más.
36 — ausente —
36 Digo-vos, pois, que de toda palavra fútil que os homens disserem, hão de dar conta no dia do juízo.
37 — ausente —
37 Porque pelas tuas palavras serás justificado, e pelas tuas palavras serás condenado.
38 Kanu-kene Perisi-yi mare kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare kene enini Yesos-ndu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ‘Nu sika Pulu Yili-ni “Kongun tenjani.” nimba ma-koleana liipa mundurumnje oliu kanamili.’ niku Pulu Yili-ni mindi kapula ulu-tondulu telemú mele te ti.” niring.
38 Então alguns dos escribas e dos fariseus, tomando a palavra, disseram: Mestre, queremos ver da tua parte algum sinal.
39 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ekupu ma-koleana molemele yambuma kis mindi molemele. Enini teku kis-siku Pulu Yili liiku su silimele yambuma-ni “Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma kapula telemú mele kanamili ti.” niku na mawa telemele. Akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-ni na liipa mundurum-na ombu molkur. Yu-kene tapú-topu kongun telembulu mele liipa ora simba⸥ ulu-tondulu te wendu naa ombá. Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Jona-kene wendu urum ulu akili-ni mindi liipa ora silimále kapula kanungí.
39 Mas ele lhes respondeu: Uma geração má e adúltera pede um sinal; e nenhum sinal se lhe dará, senão o do profeta Jonas;
40 Oma auli te-ni Jona topa pengí mundurum kene yunu omaliinga oluna sumbulsum tanguli ena yupuku molupa pirim ⸤kene omale-ni yunu no-numú kéluna miku topa wendu mundurum kene yunu alsupa we mulurum⸥ mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤kolumba kene angnjiku panjingí kene⸥ aku-sipa sumbulsum tanguli ena yupuku mana sukundu pepa kene ⸤lomburupa ola molumba⸥.
40 pois, como Jonas esteve três dias e três noites no ventre do grande peixe, assim estará o Filho do homem três dias e três noites no seio da terra.
41 “Ui kolea-auli Ninipa-yambuma ⸤sika molku kis-siringeliinga-pe Pulu Yili-ni wendu ombá mele “Nikunu si.” nimba yundu nimba sirim mele⸥ Jona-ni ⸤piliipa⸥ Ninipa-yambuma pupa nimba sirim kene piliiku kene teku kis-siring mele kanuku kis piliiku numanu topele toku molku kunjuring. Aku tiringeliinga ekupu molemele yambuma-ni Jona-nga olandupa yi te ya molemú yilinga ungele liiku su siku naa piliilimiléliinga kot-enale penga wendu ombá kene Ninipa-yambuma-ni kot-na angiliiku, ekupu molemele yambumandu “Teku kis-siring. Mindili nungí kene kapula.” ningí.” ⸤nirim.⸥
41 Os ninivitas se levantarão no juízo com esta geração, e a condenarão; porque se arrependeram com a pregação de Jonas. E eis aqui quem é maior do que Jonas.
42 “Ui oliu Isrel-yambumanga yi nuim king Sollomon yunu yi aima tondulu te molupa, yunu ung lupa-lupama piliipa kungnjuliele pípili mulurum mele kolea Sipa nukurum ambu nuim kuinele piliipaliinga, Sollomon-ni ung kaíma mindi nirim mele piliimbandu yunu kolea suluna molupa kene ⸤Sollomon mulurumna⸥ ena pulele kupulanum-na pelsiliipa urum. Aku-sipa tirimeliinga, yi-nuim Sollomon-nga olandupa ya molemú yili-ni nilimú ungele ekupu mana molemele yambuma-ni naa piliiku, liiku su silimeláliinga kot-enale wendu ombá kene kolea Sipa ambu nuim kuinele-ni nimba mele: “Sollomon-ni ung kaí nirim akili na-ni piliimbundu kupulanum suluna urundu akiliinga-pe Sollomon-nga olandupa mulurum yili-ni nirim ungele eni naa piliiku, liiku su siring yambuma tiring akiliinga eni mindili nungí kene kapula.” nimbá.” ⸤nirim.⸥
42 A rainha do sul se levantará no juízo com esta geração, e a condenará; porque veio dos confins da terra para ouvir a sabedoria de Salomão. E eis aqui quem é maior do que Salomão.
43 “Kuru te yi tenga numanuna wendu omba kene, no naa mululi koleamanga pupa kapula kóru molumba kolea te korolemú. Te naa kanupa lenjipa kene
43 Ora, havendo o espírito imundo saído do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso, e não o encontra.
44 yunu-ni nimba mele: “Na ui molupu kene wendu úndu lkuna kelepu pambu.” nimba yunu omba yunu ui molupa purum lkuli kanolemú kene lku kulsupana memba tepa kaí tepa we lepa yambu te naa molemú kene kanupa kene,
44 Então diz: Voltarei para minha casa, donde saí. E, chegando, acha-a desocupada, varrida e adornada.
45 yunu kelepa anju pupa kene kuru kara puli aima olandupa angere yupuku-guli liipa memba omba enini wasie lku kanuna sukundu puku molemele. Kanu-kene yi kanili ui molupa kis-silimú akiliinga-pe penga aima kamu olandupa mele molupa kis-silimú. Aku-sipa, ekupu ya teku kis-siku molemele yambuma penga kamu molku kis-singí.” nirim.
45 Então vai e leva consigo outros sete espíritos piores do que ele e, entretanto, habitam ali; e o último estado desse homem vem a ser pior do que o primeiro. Assim há de acontecer também a esta geração perversa.
46 Yesos yambu máku toku muluringma ung-mani sipa mulupili yunga anum kene anginipili kene yu-kene ung ningíndu oku pena angiliiring.
46 Enquanto ele ainda falava às multidões, estavam do lado de fora sua mãe e seus irmãos, procurando falar-lhe.
47 Yambu te-ni yundu nimba mele: “Aminie kene angenali kene enini nu-kene ung ningíndu oku pena angiliimili.” nirim.
47 Disse-lhe alguém: Eis que estão ali fora tua mãe e teus irmãos, e procuram falar contigo.
48 Yesos-ni yundu pundu topa ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Nanga anum naeye? Nanga anginipili nameléye?” nimba kene,
48 Ele, porém, respondeu ao que lhe falava: Quem é minha mãe? e quem são meus irmãos?
49 yunu lumbili anduli yambuma liipa ora sipa kene nimba mele: “Yambu ima nanga anum kene nanga anginipilima kene molemele.
49 E, estendendo a mão para os seus discípulos disse: Eis aqui minha mãe e meus irmãos.
50 Nanga Lapa, mulú-koleana molemále-ni “Teai.” nilimú mele piliiku liiku telemele yambuma nanga anum kene nanga anginipilima kene nanga kimulupilima kene molemeláliinga aku-sipu niker.” nirim.
50 Pois qualquer que fizer a vontade de meu Pai que está nos céus, esse é meu irmão, irmã e mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.