Marcos 9
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yesos yu-ni eninindu ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni ya angiliikimilimanga mare ui kulú naa kolangi Pulu Yili yi nuim kingele omba, tondulu mundupa molupa, mélema kene yambuma kene pali nokumba ombá kanungí.” niker.” nirim.
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Yesos-ni ⸤yu lumbili andúlimandu aku-sipa nimba sirim kene⸥ penga kóru te omba purum kene Pita mene Jemis mene Jon mene enini liipa memba pupa mulú aima olandupa pulurum tenga ola purum. ‘Oliu-oliuliu mindi molamili.’ nimba enini akuna liipa memba purum. Akuna puring kene enini kanuku molangi yunga kangiele te-lupa-mele tepa angiliirim,
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 yu pakurum mulumbalema ena tondulu topa mongma aima takele telemú mele aku-sipa aima kake tirim. Ya ma-koleana yambu te-ni wale-pakuli te sopele-ni lumaye topa kake tenjimba mele kapula mólu. ⸤Yunga méle panjurum-ma kake tirim mele akili aima lakupa tirim.⸥
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Yunu aku-sipa mulupili, ⸤Juda-yambumanga kórunga-ui muluringli yi auli tale,⸥ Illaija kene Moses-sele okulu Yesos-kene ung nikulu mokeringa angiliiringli kanuring.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Kanu-kene Pita-ni Yesos-ndu nimba mele: “Rapai, oliu ya molkumulale kapula lam. Oliu-ni lku-takaé yupuku takunjamili. Te nunga, te Moses-nga, te Illaija-nga takunjamili.” nirim.
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 (Akiliinga-pe nirim mele enini pipili lakuku kuluring kilia yu-ni nimbá mele naa piliipa ungele walu-sipa nirim.)
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Kanu-kene kupa te omba enini panda turum kene kupana sukundu ung te wendu omba kene nimba mele: “Yi ili nanga numanu monjuliu Málale. Yu-ni ung nimbáma piliiku liangi.” nirim.
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Pe walsekale, enini mong male-male teku kanuku kene yisele alsuku naa kanuku, Yesos yu-mindi enini-kene mulurum kanuring.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Komungana mania ungí uring kene Yesos-ni enini ung-mani sipa kene nimba mele: “Eni ekupu kanúngi mele akili isili-ui yambu tiluri kepe niku naa sai. Penga mindi, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kolupa kene alsupa lomburupa ola molumba kene temanele toku anju sangi. Ui mólu!” nirim.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Aku-sipa nirim kene enini yunga ungele piliiku liikuliinga ui anju naa niring akiliinga-pe “yunu “kolupu kene alsupu lomburupu ola molumbu.” nikem ung kaniliinga pulele nambulka ulurindu nikem-nje?” niku eni-enini tombulku niring.
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Kanu-kene yu lumbili andúlima-ni ⸤yunu sika mulurum mele kanuku kene⸥ yunundu walsiku niku mele: “⸤Pulu Yili-ni ‘oliu nokupa konjupa tepa liimba.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele nu lem⸥ Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima-ni “Illaija ⸤alsupa⸥ kumbi-lepa ombá. ⸤Yi-nuim Kraisele pe aelepa ombá.⸥” nilimele akili nambimuna nilimeleye? ⸤Illaija alsupa naa upili nu kórunga urunu mollu kanili.⸥” niring.
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “ “Illaija ⸤alsupa⸥ kumbi-lepa omba kene mélema pali tepa mimi temba.” nilimele kanili sika nilimele. Aku lem Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kanuku kis piliiku mindili liiku singí mele ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna nambimuna bi turing molemúye?
12 Ele respondeu:
13 Akiliinga-pe ⸤ung akiliinga te kene wasie nimbu siker.⸥ Piliai! Illaija kórunga urum. Yunu urum kene ⸤yi kanuma-ni yu kanuku bi naa siku⸥ ‘yu we-yi te.’ niku piliiku kene ‘yu-kene temulú.’ niku piliiring uluma pali tiring. Yu-kene aku-siku tingí mele ui bukna bi turing molemúko.” nirim.
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yi yupuku kene⸥ enini yunga lumbili anduli yi wema muluringna yandu oku, yambu aima pulele akuna kakapu teku máku toku muluring kanuring. Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima-ni Yesos lumbili anduli yi wema kene ung niku, ung mare walsiku piliiku muluring kanuringko.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Yesos urum kene kanuku kene máku toku muluring yambu kanuma suru lakuku niku yu urumna lkisiku oku yunundu “⸤Auliele,⸥ nu okunuye?” niring.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Kanu-kene yu-ni eninindu “Eni ung nambulka ungele tombulku nikimiliye?” nimba walsurum kene
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 máku toku muluring yambu kanumanga yi te-ni pundu topa yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nanga kangale kuru te yunga numanuna molemáliinga ung manda naa nilimú akiliinga nu mullu ⸤nimbu piliipu⸥ membu úndu.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Kurale-ni kangale wale marenga ambulupa kene yu topa mania mundulimú kene keri apapu memba, guma kenu-keru liipa aku telemú. Nu lumbili andúlimandu temani akili topu sipu enini kuru kanili ‘Toku makurangi.’ nimbu mawa tindu akiliinga-pe enini kapula naa tíngi.” nirim.
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Yesos-ni yambuma ⸤ung-mura sipa kene⸥ nimba mele: “Ekupu molemele yambuma eni ⸤‘Pulu Yili-ni uluma sika kapula temba.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliilimili yambuma, na eni-kene molupu, ena nambi-sili molupu ung-bo tonjupu mani sipu ulu mare liipu ora simbu kene mimi-siku piliingíye? ⸤Na eni-kene enembu tokum.⸥” nimba kene “Na moliuna kangale meku wai.” nirim kene
19 Jesus disse:
20 kangale yunu mulurumna meku uring. Meku uring kene ⸤kangalenga numanuna mulurum⸥ kurale-ni Yesos kanupa kene kangale topa mania mundurum kene kangale kimbu kima miye mundupa keri apapu mirim.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Aku-sipa tirim-na kanupa kene Yesos-ni kangalenga lapa walsipa nimba mele: “Kangale kuru ili te-kene pulu monjurumuye?” nirim.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Ena puleliinga yunu kopari topa tepina topa mundupa, nona topa mundupa telemáliinga nu-ni kapula liiku tapunjuni lem oliu kondu kolkunu liiku tapunjui.” nirim.
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Yesos-ni nimba mele: “Nu-ni nambimuna “Kapula liiku tapunjuni mola móluye?” nikinuye? ‘Na-ni nu kapula liipa tapunjumba.’ niku tondulu munduku pilíínu lem uluma pali sika wendu ombá.” nirim.
23 Jesus respondeu:
24 Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene kangalenga lapa-ni tondulu nangale topa nimba kene nimba mele: “Na-ni ‘sika nu-ni liiku tapunjuni.’ nimbu piliiker akiliinga-pe ‘Sika’ nimbu piliiker ungele tondulu mundupu ambulumbu mele manda naa tekemaliinga ‘Sika.’ nimbu piliiker mele ‘tondulu pupili.’ nikunu liiku tapunjui.” nirim.
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 ⸤Kanu-kene⸥ yambuma kanungíndu lkisiku sukundu-sukundu ungí uring kanupa kene Yesos-ni kurale ung-mura sipa kene nimba mele: “Keri pipi sikunu, kum pipi sikunu tellu kurale, kangalenga numanuna oku wendu pukunu, alsuku aima naa okunu mului. Kamu pui!” nirim kene
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 kurale-ni kangale tondulu topa mania mundurum kene yunu kimbu kima miye mundurum kene kurale ke nimba yunga numanuna wendu urum. Kanu-kene kangale yunu kolupa lirim mele lirim-na kanuku kene yambu pulele-ni “Yu kulum lem.” niring.
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Akiliinga-pe Yesos-ni yunga kili ambulupa kene yunu ola liirim kene ola angiliirim.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 ⸤Kanu-kene Yesos-ni kurale topa makurupa pora sipa kene⸥ lkuna lkundu ⸤yu lumbili andúlima kene wasie⸥ purum kene yu lumbili andúlima enini Yesos kene wasie eni-enini molku kene yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Kuru akili oliu-ni nambimuna kapula naa topu makurúmuluye?” niring kene
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ulu ili mele temulundu (langi mi panjupu naa nombu) Pulu Yili-kene popu topu mawa temuláli-ni mindi kapula temulú. We kapula naa temulále.” nirim.
29 Jesus respondeu:
30 — ausente —
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 — ausente —
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Akiliinga-pe yu-ni nirim ungele piliiku sunduku kene ‘Ung ilinga pulele nambulkanje, naa piliikumulu.’ niring akiliinga-pe “Nambulka niku nikinuye?” niku walsiku piliingíndu pipili kolku naa walsiring.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 ⸤Oku kene⸥ kamu Kapeniam taon-na suku uring.
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Akiliinga-pe enini ‘Oliunga yi nae aima olandupa molemúye?’ niku tombulku niku kir-kiri liiringeliinga Yesos-ndu enini niring mele niku para singéliinga ⸤pipili kolku mundu-mong teku kene⸥ molku duma liiring.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Kanu-kene Yesos yunu mania molupa kene yu lumbili anduli yi rurepukandu “Na moliuna wai.” nimba kene nimba mele: “Yambu te-ni ‘Yambumanga auliele molumbu.’ nimba kene yunu aima we-yambale molupa yambumanga kongun-kendemande-yambale mulupili.” nirim.
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Aku-sipa nimba kene kangambula kelú te liipa enini muluringna monjupa kene, kangambula akili yu-ni kanglupa kene eninindu nimba mele:
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Yambu te-ni ‘Na Auliele-nga yambale moliu.’ nimba kangambula ili mele liipa tapunjumba kene yambu kanili-ni aku tembaliinga na liipa tapunjumbako. Na liipa tapunjumba yambale-ni na mendepulu naa liipa tapunjumba. Kangambulale liipa tapunjumbaliinga yambu kanili yu-ni na liipa mundurum yili liipa tapunjumbako.” nirim.
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 ⸤Yesos lumbili anduli yi⸥ Jon-ni Yesos-ndu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu kanúmulu, yi te-ni nunga bili lepa walsipa kuru mare yambumanga numanuna mulúngima “Oku wendu pai!” nimba topa makurupa mulúm kanúmulu. Kanupu kene yunu oliu-kene wasie tapú-topu naa andolemuláliinga yundu “Nu aku-sikunu naa ti!” nímulu.” nirim.
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu ⸤yi kanili-ni tirim ulelendu⸥ nimba mele: “Yambu te-ni nanga bi lepa walsipa ulu-tondulu te tepa kene yu-ni alsupa nondupa nandu ung te kapula nimba kis naa simba akiliinga enini yunundu “Mólu!” naa niai.
39 Jesus respondeu:
40 Yambu te oliu-kene ele-tu naa molemú yambale oliunga ele-lkeramale molemú kanili.” ⸤nirim.⸥
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni no waka lemba kene yambu te-ni ‘Eni yi-nuim Kraisele-nga yambuma molemeláliinga no te nangi kolupu sambu.’ nimba eni te kolupa símu lem, yi-nuim Kraisele-nga kongun tinjingí yambuma yu-ni méle kalomba kene yambu kanili kepe apera naa sipa, yu numanu liipa mundupa méle kalombako.” niker.” nirim.
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 “Yambu te-ni kangambula ilinga ⸤mele yambu⸥ te na ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú kangambulale ‘Ulu-pulu-kisma tipili.’ nimba kundi tombaliinga kangambula kanili-ni tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa liipa bulu símu lem ⸤kangambula ui kundi naa tupili⸥ yi kanili ku-mulú aima auli te moku toku numina lenjiku ‘Yu kamu kulupili.’ niku paka toku no-numúna aima mania mundulkemelanje aima kapula. ⸤Aku-siku toku mundulkemela kene yunu kolupa kene penga Pulu Yili-nga kangambula te-ndu ‘Ulu-pulu-kisma tipili.’ nimba kundi kapula naa tolka. Akiliinga-pe yunu aku-siku no-numúna naa toku mundulkemela kene yu yambuma kundi tombaliinga yunu Pulu Yili-kene mong auli te pelkaliinga enini yu no-numúna kapula paka toku mundulkemela.⸥
42 Jesus continuou:
43 — ausente —
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 — ausente —
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 — ausente —
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 — ausente —
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 — ausente —
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 — ausente —
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 “Yambuma-ni Pulu Yili popu toku kalemele mélema singíndu ‘Pulu Yili-ni kanupa kene ‘Langi kake tílima.’ nimba kanupili.’ niku api-kusa munduku kene silimele aku-siku mele yambuma mulungína tepéle, api-kusa mele, yambuma kene pali wendu ombá.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Api-kusa méle kaiéle akiliinga-pe yu sungu naa temba kene ‘Yunu alsupa sungu tipili.’ niku ulu te kapula telemeleye? ⸤Api-kusa langimanga mundulimele kene sungu telemú aku-siku⸥ eni api-kusa mele molku yambuma kene anju-yandu numanu tiluna pupili táka-niku molai.” nirim.
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.