Marcos 4
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARA
1 Walse Yesos alsupa no-numú ⸤Gallalli⸥ kéluna pupa yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum kene yambu aima pulele yu mulurumna oku máku toku muluringeliinga nona andolemú sip te nona ola lirim-na sukundu pupa mania mulurum, yambuma no-numú kéluna angiliiring.
1 Voltou Jesus a ensinar à beira-mar. E reuniu-se numerosa multidão a ele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Yu-ni eninindu ung-mani pulele nimba simbandu ung-eku talse turum.
2 Assim, lhes ensinava muitas coisas por parábolas, no decorrer do seu doutrinamento.
3 “Piliai.
3 Ouvi: Eis que saiu o semeador a semear.
4 Tanda silsiliipa andurum kene bo mare kupulanum-na mania purum, kanuma kerama-ni oku liiku nuring.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Bo mare ku pirimna mania pupa kene ma laye-sele mindi lirimeliinga nondupa mulie topa ola urum.
5 Outra caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Akiliinga-pe pulkanu naa mundurumeliinga ena tirim kene kanuma kulurum.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Bo mare kumbulu-sirkambu mele mulurumna mania purum, kumbulu-sirkambu melale ola omba wit-boma topa nurumeliinga omba kaí naa tepa mong te naa turum.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Bo mare ma kaína mania purum-ma ola lakupa omba okukú tepa kene mong kaíma turum. Mare mong tokapu-tilu mele topa, mare mong tokapu-yupuku mele topa, mare tokapu-angere mele turum.” ⸤nirim.⸥
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto, que vingou e cresceu, produzindo a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Aku-sipa nimba kene “Yambu kum-peú lelemúma-ni ung ili piliai.” nirim.
9 E acrescentou: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Penga we-yambuma pali puring kene yu lumbili anduli yi engkaki-rurepu kene yambu mare kene yu-wasie muluringma kene, enini yu walsiku kene niku mele: “Nu yambumandu ung te niníndu nambimuna ung-eku tolluye?” niring.
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze o interrogaram a respeito das parábolas.
11 — ausente —
11 Ele lhes respondeu: A vós outros vos é dado conhecer o mistério do reino de Deus; mas, aos de fora, tudo se ensina por meio de parábolas,
12 — ausente —
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se, e haja perdão para eles.
13 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni eninindu kelepa nimba mele:
13 Então, lhes perguntou: Não entendeis esta parábola e como compreendereis todas as parábolas?
14 Langi-bo tanda sirim yili-ni tanda sirim langi-boma ⸤Pulu Yili-nga⸥ ungele.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Langi-bo mare tanda sirim-ma kupulanum-na mania purum kanuma yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliilimili kene penga ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-ni sumbi-sipa omba ung tanda sili numanuna omba pelemúma wendu liilimú.
15 São estes os da beira do caminho, onde a palavra é semeada; e, enquanto a ouvem, logo vem Satanás e tira a palavra semeada neles.
16 Aku-sipako, bo mare tanda sirim-ma ku pirimna mania purum kanuma yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliiku kene walsekale sumbi-siku numanu siku piliiku liilimele.
16 Semelhantemente, são estes os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Akiliinga-pe enini pulkanu naa munduku kene ungele layesele mindi piliiku molemele. Pe enini numanuna buni telemú kene, mola enini ⸤Pulu Yili-nga⸥ ungele piliiku liiku molemele mele yambu lupama-ni kanuku kis piliiku kene ung-taka tonjuku teku kis-siku mindili silimele kene eninga piliilimili ungma munduku kelelemele.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo, antes, de pouca duração; em lhes chegando a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 — ausente —
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 — ausente —
19 mas os cuidados do mundo, a fascinação da riqueza e as demais ambições, concorrendo, sufocam a palavra, ficando ela infrutífera.
20 Langi-bo mare tanda sirim-ma ma kaína mania purum kanuma, yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliiku kene ung-pulele piliiku kongnjuku ungele kamu piliiku liilimele. Pe enini langi-mong mele tolemele. Yambu mare kanumanga langi-mong tokapu-tilu mele topa, yambu marenga mong tokapu-yupuku mele topa, marenga mong tokapu-angere mele topa, aku-sipa tolemú.
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 ⸤Aku-sipa nimba kene ung-eku te kene wasie topa⸥ nimba mele:
21 Também lhes disse: Vem, porventura, a candeia para ser posta debaixo do alqueire ou da cama? Não vem, antes, para ser colocada no velador?
22 Aku-sipa mele, ekupu mo tolemú mélema penga walse mokeringa lemba yambuma kanungí; ekupu panda topa lelemú mélema penga walse ⸤pa temba kene⸥ yambuma-ni méle kanuma kanuku bi singí.
22 Pois nada está oculto, senão para ser manifesto; e nada se faz escondido, senão para ser revelado.
23 Yambu kum-peú lelemúma-ni ⸤ung niker ili⸥ piliai.” ⸤nirim.⸥
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 “Eni ung piliilimili akili mimi-siku piliai. Eni ⸤ung⸥ma yambuma niku silimele mele ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni aku-sipa mele simba. Mare lakupa simbako.
24 Então, lhes disse: Atentai no que ouvis. Com a medida com que tiverdes medido vos medirão também, e ainda se vos acrescentará.
25 ⸤Ung⸥ ma piliipa liipa molemú yambale na-ni ⸤ung⸥ mare wasie simbu, yu aima piliipa liimba. Akiliinga-pe ⸤ung⸥ ma naa piliipa liilimú yambale yu piliilimú ⸤ung⸥ma kepe kamu wendu liimbu.” nirim.
25 Pois ao que tem se lhe dará; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Yesos-ni ung te kene wasie nimba mele:
26 Disse ainda: O reino de Deus é assim como se um homem lançasse a semente à terra;
27 Yi akili sumbulsuli uru pepa, tanguli ola molupa ⸤andupa kongun tepa⸥, telemú kene langi-bo tanda silimúma mulie topa omba ai lelemú akiliinga-pe aku-sipa telemáliinga pulele yili-ni naa kanupa piliilimú.
27 depois, dormisse e se levantasse, de noite e de dia, e a semente germinasse e crescesse, não sabendo ele como.
28 Langi-bo tolemúma male-ni yunu ‘ola upili.’ nilimú. Ui kumbi-lepa mulie tolemú. Pe gomú tolemú. Penga langi-mong tolemú.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro a erva, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Penga langi tepa tolemú kene ‘Langi lkepu sukundu-sukundu liimbu enale wendu okum.’ nimba kene langi-bo tolemú yili-ni langi lkelemú. ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemále aku-sipa.⸥” nirim.
29 E, quando o fruto já está maduro, logo se lhe mete a foice, porque é chegada a ceifa.
30 Pe Yesos-ni eninindu alsupa nimba mele:
30 Disse mais: A que assemelharemos o reino de Deus? Ou com que parábola o apresentaremos?
31 “⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú⸥ akili unji-mastet bo mele. Yambuma langi-bo puniena mundulimelemanga pali unji-mastet bole aima kelú wallú mele.
31 É como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 Akiliinga-pe puniena mundulimele kene ola omba ai lelemú kene puniena molemú mélemanga pali yunu aima auliele. Kamu ai lepa unji mele angiliimú kene kerama unji-pola kanumanga oku pelemelé. ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú mele aku-sipa⸥.” nirim.
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças e deita grandes ramos, a ponto de as aves do céu poderem aninhar-se à sua sombra.
33 Yesos-ni ungma yambuma nimba simbandu ung-eku pulele aku-sipama topa sirim. Enini kapula piliingí mele topa sirim.
33 E com muitas parábolas semelhantes lhes expunha a palavra, conforme o permitia a capacidade dos ouvintes.
34 Enini ung te nimba simbandu ung-eku mindi turum. ⸤Ung te sumbi-sipa naa nimba sirim.⸥ Akiliinga-pe yu kene yu lumbili andúlima kene eni-enini muluring kene yu-ni yunga ungmanga puluma pali enini sumbi-sipa nimba para sirim.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Ena kanuna kolea kalá turum kilia Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “No-numúna nekendu pamulu.” nirim kene
35 Naquele dia, sendo já tarde, disse-lhes Jesus: Passemos para a outra margem.
36 nona anduli sip tenga Yesos ui sukundu molupa kene ungma nirim akuna suku yu we mulupili numú-kéluna máku toku muluring yambuma munduku kelku yunu meku puring. Sipna puring kene sip mare wasie puringko.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Kanu-kene, ⸤no-numúna pungí puring kene⸥ popuremi aima auli te no-numúna turum. Aku tirim kilia numéle apsipa kolsapia topa ola omba kene no sipna sukundu-sukundu omba peka topa kene sipele memba nona mania pumba tirim,
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava a encher-se de água.
38 akiliinga-pe Yesos sipeliinga bulkundu wale te kilianda topa we uru mindi pirim. Yu lumbili anduli yima-ni yu toku makinjiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu no wangupu kolumuláliinga nu mini-wale naa pukumuye?” niring.
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro; eles o despertaram e lhe disseram: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Yu makiliipa kene popuremale ung-mura sipa numelendu nimba mele: “Táka-nikunu mului!” nirim kene popuremale topa kelepa numéle lope naa tepa aima we lirim.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Acalma-te, emudece! O vento se aquietou, e fez-se grande bonança.
40 Kanu-kene yu-ni lumbili andúlimandu nimba mele: “Eni nambimuna mini-wale mundukumiliye? ⸤Teliu mele wale pulele kanolemele kaniliinga-pe⸥ yandupa ekupu kepe ‘Oliu nokumba.’ niku tondulu munduku naa piliilimiliye?” nirim.
40 Então, lhes disse: Por que sois assim tímidos?! Como é que não tendes fé?
41 ⸤Yu-ni tirim mele kanuku kene⸥ yima-ni mini-wale munduku mundu-mong lakuku teku kene anju-yandu eni-enini tombulku kene niku mele: “Apa! Yi ili naenje? Popuremale-ni kepe no-numéle-ni kepe yunga ungele piliiku liiku kelkembele.” niring.
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.