Marcos 1
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 Yesos, Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele, Pulu Yili-nga Málale, yunga temani-kaiéle pulu munjurum mele ⸤ya ilinga tombu tokur⸥.
1 Este é o princípio das boas-novas a respeito de Jesus Cristo, o Filho de Deus.
2 ⸤Yesos, Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele-nga temani-kaí ili wendu ombándu yi te ui omba temba mele⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni Pulu Yili-nga ung te nimba bukna turum akuna molemú mele i-sipa:
2 Iniciou-se como o profeta Isaías escreveu: “Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho.
3 ‘Kolea-wakana
3 Ele é uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor! Abram a estrada para ele!’”.
4 — ausente —
4 Esse mensageiro era João Batista. Ele apareceu no deserto, pregando o batismo como sinal de arrependimento para o perdão dos pecados.
5 — ausente —
5 Gente de toda a Judeia, incluindo os moradores de Jerusalém, saía para ver e ouvir João. Quando confessavam seus pecados, ele os batizava no rio Jordão.
6 Jon kung-kemelenga dili-ni tili wale-pakuli te pakupa, kung kiluele-ni tili kamirika te topa kene, kuli-kumba kene pillím-nóma kene ⸤langi⸥ akusele mindi nomba mulurum.
6 João vestia roupas tecidas com pelos de camelo, usava um cinto de couro e alimentava-se de gafanhotos e mel silvestre.
7 — ausente —
7 João anunciava: “Depois de mim virá alguém mais poderoso que eu, alguém tão superior que não sou digno de me abaixar e desamarrar as correias de suas sandálias.
8 — ausente —
8 Eu os batizo com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo!”.
9 ⸤Jon yambuma no liinjipa mulurum⸥ ena kaniliinga Yesos kolea Gallalli distrik Nasaret taon mundupa kelepa ⸤Jon mulurumna⸥ urum kene Jon-ni yu no Jodan nona sukundu no liinjirim.
9 Certo dia, Jesus veio de Nazaré da Galileia, e João o batizou no rio Jordão.
10 ⸤Yesos no liipa pora sipa kene⸥ nona wendu ombá urum kene enaliinga muléle takape nimba anju-yandu purum kanurum kene, Pulu Yili-nga Minéle, kera-waembonu mele, mania omba Yesos mulurumna pupa ⸤kangina⸥ ola mulurum kanurumko.
10 Enquanto saía da água, viu o céu se abrir e o Espírito Santo descer sobre ele como uma pomba.
11 Kanu-kene mulúna ola ung te wendu omba kene nimba mele: “Nu nanga numanu monjuliu kangale. Nu-kene numanu siliu.” nirim.
11 E uma voz do céu disse: “Você é meu Filho amado, que me dá grande alegria”.
12 ⸤Yesos no liirim kene Pulu Yili-nga Minéle yu-kene omba molupa kene⸥ sumbi-sipa Minéle-ni Yesos kolea-wakana liipa mundurum.
12 Em seguida, o Espírito conduziu Jesus ao deserto,
13 Akuna purum kene, kaliimbu te kóru tale Yesos kolea-waka akuna takara-mélema kene mulupili ⸤kurumanga nuim⸥ Seten omba yu kundi turum. Kanu-kene ⸤mulú-koleana⸥ angkellama oku Yesos nukuring.
13 onde ele foi tentado por Satanás durante quarenta dias. Estava entre animais selvagens, e anjos o serviam.
14 Kanu-kene ⸤No-Liinjili⸥ Jon ka siku ka-lkuna panjiringele piliipa kene Yesos kelepa kolea Gallalli distrik omba Pulu Yili-nga temani-kaiéle topa silsiliipa andurum.
14 Depois que João foi preso, Jesus foi para a Galileia, onde anunciou as boas-novas de Deus.
15 ⸤Topa silsiliipa andupa kene⸥ nimba mele: “Ekupu enale kamu wendu okum, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba enale nondupa wendu okumaliinga ulu-pulu-kis telemelema munduku kelku numanu topele toku, ‘Temani-kaiéle sika-ungele.’ niku tondulu munduku piliai.” nirim.
15 “Enfim chegou o tempo prometido!”, proclamava. “O reino de Deus está próximo! Arrependam-se e creiam nas boas-novas!”
16 ⸤Aku-sipa nilsiliipa andupa⸥ numú Gallalli kéluna andupa kene Yesos-ni Saimon kene Saimon angin Endru-sele oma liili wale te numúna toku suku mundukulu muluringli kanurum. Oma liiringli akili elsengla ku-moni kongun tiringli kanili.
16 Enquanto andava à beira do mar da Galileia, Jesus viu Simão e seu irmão André. Jogavam redes ao mar, pois viviam da pesca.
17 ⸤Aku-siku teku muluringli kanupa kene⸥ Yesos-ni elselendu nimba mele: “Na lumbili wale. Oma liinglíndu oma liili wale te liiku nona suku mundulimbili kene omama walena omba pelemú mele, penga ‘nanga kongunale tinglíndu nanga ungele piliikulu niku silsiliikulu andunglí kene yambuma nanga talapena sukundu oku molangi.’ nimbu ‘Else na lumbili wale.’ niker.” nirim.
17 Jesus lhes disse: “Venham! Sigam-me, e eu farei de vocês pescadores de gente”.
18 ⸤Aku nirim-na piliikulu kene⸥ lkisikulu elsengla oma liili walema munduku kelkulu kene Yesos lumbili puringli.
18 No mesmo instante, deixaram suas redes e o seguiram.
19 Kanu-kene yu laye-kolte anju pupa kene, Seperi-nga málu Jemis kene angin Jon-sele elsengla nona anduli sipna sukundu molkulu oma liili walema toku tambulku muluringli kanupa kene
19 Pouco mais adiante, Jesus viu Tiago e João, filhos de Zebedeu, consertando redes num barco.
20 enaliinga elselendu “Wale.” nirim. Kanu-kene lapa Seperi kene kongun yima kene sipna sukundu molangi munduku kelkulu kene Yesos lumbili puringli.
20 Chamou-os de imediato e eles também o seguiram, deixando seu pai, Zebedeu, no barco com os empregados.
21 ⸤Yi kanuma Yesos lumbili puring kene⸥ yu-kene enini Kapeniam taon puring. Kanu-kene ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele wendu urum kene Yesos Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna lkundu pupa yambuma ung-mani sipa ung-bo tunjurum.
21 Jesus e seus seguidores foram à cidade de Cafarnaum. Quando chegou o sábado, entrou na sinagoga e começou a ensinar.
22 Ung-mani sipa ung-bo tunjurum kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku enini ung-bo tunjuring yima-ni we ung-bo tunjuring mele Yesos-ni aku-sipa ung-bo naa tunjurum. Namba lirim yima-ni mundu-mong naa teku tondulu munduku ung-bo tunjuring mele yu-ni aku-sipa mani sipa ung-bo tunjurumeliinga piliiku kene yambuma-ni mini-wale munduring.
22 O povo ficou admirado com seu ensino, pois ele falava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.
23 Kanu-kene lku kanuna suku kuru te yi tenga numanuna molupa yu ambulurum yi te mulurum, ⸤yilinga numanuna suku mulurum kuru kanili-ni yu “Ung ni.” nirim-na⸥
23 De repente, um homem ali na sinagoga, possuído por um espírito impuro, gritou:
24 yu-ni nangale topa kene nimba mele: “Nasaret taon yi Yesos, nu wasie oliu ⸤kuruma⸥-kene tiluna tapú-topu kapula naa molomulú. Nu oliu-kene nambimuna únuye? Nu oliu toku kunjini únuye? Na-ni nunga bili piliiliu. Nu Pulu Yili-nga Yi Kake Tiliele.” nirim.
24 “Por que vem nos importunar, Jesus de Nazaré? Veio para nos destruir? Sei quem é você: o Santo de Deus!”.
25 ⸤Aku-sipa nirim-na piliipa kene⸥ Yesos-ni kuru kanili ung-mura sipa kene yunundu nimba mele: “Nu ung naa nikunu yilinga numanuna oku wendu pui.” nirim kene
25 “Cale-se!”, repreendeu-o Jesus. “Saia deste homem!”
26 kurale-ni yili ambulupa tondulu mundupa kolkalu sipa kene ke nilsiliipa omba wendu purum.
26 Então o espírito impuro soltou um grito, sacudiu o homem violentamente e saiu dele.
27 ⸤Yesos-ni akili tirim kanuku kene⸥ yambuma suru niku, mini-wale munduku eni-enini anju-yandu niku mele: “Ulu ili nambulka ulu te tekemunje? Ung kona te wendu okum lepam. Yi namba lili te-ni we-yambumandu “Teai.” nilimú mele yi ili-ni kurumandu kepe aku-sipa nilimú kene kuru kanuma yunga ungele piliiku liiku telemele.” niring.
27 Todos os presentes ficaram admirados e começaram a discutir o que tinha acontecido. “Que ensinamento novo é esse?”, perguntavam. “Como tem autoridade! Até os espíritos impuros obedecem às ordens dele!”
28 Kanu-kene kolea Gallalli distrik koleamanga pali yu-ni aku-sipa tirim mele temanele enaliinga anju-anju purum kene piliiku kapula tinjiring.
28 As notícias a respeito de Jesus se espalharam rapidamente por toda a região da Galileia.
29 Kanu-kene ⸤Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene⸥ enini máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanili munduku kelku wendu oku kene, Jemis Jon-sele kene wasie enini puku Saimon kene Enderu-selenga lkuna puring.
29 Depois que Jesus saiu da sinagoga com Tiago e João, foram à casa de Simão e André.
30 Lkuna lkundu puring kene Saimon-nga kolepa-ambale kuru topa kangi nurum-na lirimele Yesos niku siring.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Imediatamente, falaram a seu respeito para Jesus.
31 Aku-siku niring piliipa kene ambale lirimna omba yunga kili ambulupa yu ola liirim kene kangi nurumele pora nirim, ambale-ni ⸤ola angiliipa wendu omba kene⸥ uring-yima langi sipa nukurum.
31 Ele foi até ela, tomou-a pela mão e ajudou-a a levantar-se. A febre a deixou, e ela passou a servi-los.
32 Penga kolea ena pupa kalá turum kene, kuru turum yambuma kene, numanuna kuru mulurum yambuma kene, Yesos mulurumna meku uring.
32 Ao entardecer, depois que o sol se pôs, trouxeram a Jesus muitos enfermos e possuídos por demônios.
33 Kolea kanuna muluring yambuma pali Saimon-nga lku-kirupuluna oku máku turing.
33 Toda a cidade se reuniu à porta da casa para observar.
34 Kanu-kene Yesos-ni yambu kuru lupa-lupa turum pulele tepa kaí tepa, yambumanga numanuna muluring kuru pulele topa makururumko. Kuruma-ni Yesos ⸤Pulu Yili-nga Málale, yu Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum yi-nuim Kraisele⸥ mulurum mele akili piliiringeliinga yu-ni eninindu “Moliu mele anju niku naa sai.” nimba eninga kerima pipi sirim.
34 Então Jesus curou muitas pessoas que sofriam de diversas enfermidades e expulsou muitos demônios. Não permitia, porém, que os demônios falassem, pois sabiam quem ele era.
35 Ulsulam-ui, kolea muni ui naa lipili sumbulú topa pípili Yesos ola molupa pena pupa kene, kolea-waka tenga pupa, akuna Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulurum.
35 No dia seguinte, antes do amanhecer, Jesus se levantou e foi a um lugar isolado para orar.
36 Saimon kene wasie muluring yima kene enini yu korulsiliiku lumbili puku kene,
36 Mais tarde, Simão e os outros saíram para procurá-lo.
37 yu kanuku liiku kene yunundu niku mele: “Yambuma-ni pali nu koruku molemele.” niring.
37 Quando o encontraram, disseram: “Todos estão à sua procura!”.
38 ⸤Aku-siku niring piliipa kene⸥ yu-ni eninindu nimba mele: “Na kolea marenga kepe ung nimbu sámbaliinga kolea ili mundupu kelepu kolea tenga-lupa pamili. Ne nondupa lelemú koleamanga pamili. Na koleamanga pali ung nimbu simbundu mana-mania urundu kanili.” nirim.
38 Jesus respondeu: “Devemos prosseguir para outras cidades e lá também anunciar minha mensagem. Foi para isso que vim”.
39 Aku-sipa nimba kene yu kolea Gallalli distrik sukundu koleamanga pali andupa Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga lkundu pupa ung nimba sipa, yambumanga numanuna kuru muluringma topa makururum.
39 Então ele viajou por toda a região da Galileia, pregando nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Walse yi te kuru-laká nomba pirimele Yesos mulurumna omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa yu mawa tepa kene nimba mele: “Nunga numanale-ni ‘Nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí tiní.” nirim.
40 Um leproso veio e ajoelhou-se diante de Jesus, implorando para ser curado: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
41 Kanu-kene Yesos-ni yunu aima kondu kolupa kene yunga kili-ni yili ambulupa kene yundu nimba mele: “‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene
41 Cheio de compaixão, Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!”
42 enaliinga kuru-lakále nomba kelepa, kangiele kaí lirim.
42 No mesmo instante, a lepra desapareceu e o homem foi curado.
43 — ausente —
43 Então Jesus se despediu dele com uma forte advertência:
44 — ausente —
44 “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho”.
45 Akiliinga-pe yili yunu anju pupa kene ung pulele yambu pulelendu anju-anju nimba silsiliipa andupa, Yesos-ni yu-kene tirim temanele topa sirim. Yili-ni aku tirimeliinga Yesos ⸤‘Yambu pulele na molumbuna nondupa-nondupa oku máku naa tangi.’ nimba⸥ alsupa taon-manga sukundu mokeringa kapula naa andumbaliinga kolea-wakana mulurum, akiliinga-pe kanuna yambu pulele kolea lupa-lupamanga molku sukundu-sukundu oku yu mulurumna máku turing.
45 O homem, porém, saiu e começou a contar a todos o que havia acontecido. Por isso, em pouco tempo, grandes multidões cercaram Jesus, e ele já não conseguia entrar publicamente em cidade alguma. E, embora se mantivesse em lugares isolados, gente de toda parte vinha até ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.