Marcos 11
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ enini kolea-auli Jerusallem nondupa oku, ma-pangi te ‘Ma-Pangi Unji-Ollip Punie’ nili akuna kolea-kelú tale, Betepas kene Betani kene akuselenga uring. Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili anduli yi tale liipa mundupa,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, foram até o monte das Oliveiras, que fica perto dos povoados de Betfagé e Betânia. Então Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 elselendu nimba mele: “Ne kolea-kelú kanukumbele akuna pukulu kene kung-dongki walú te, yambu te yunga bulu-mingina ui wale te kepe naa molku anduringele ka teku panjingéle nena sukundu molumba kanunglí, akili puku posukulu yandu meku wangli pale.
2 com a seguinte ordem:
3 Pusinglí tekulu mulunglí kene yambu te-ni elsendu “Akili nambimuna tekembeleye?” nim lem else-ni i-siku niangli: “Auliele yunu-ni ‘Kung-dongkele mipili.’ nimu-na ombu liikimbulu. Yunu dongki-walále alsupa nondupa yandu liipa mundumba.” niale.” nimba elsele liipa mundurum.
3 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele, mas o devolverá logo.
4 Liipa mundurum yisele pukulu, kung-dongki walú te, lku-keri-puluna ka teku panjiringele kanukulu kene kung kanili puku posiku liiringli. Aku-siku tinglí tiringli kanuku kene
4 Eles foram e acharam o jumentinho na rua, amarrado perto da porta de uma casa. Quando estavam desamarrando o animal,
5 akuna muluring yambu mare-ni elselendu “Kung-dongki walále nambimuna posukimbiliye?” niku walsiring kene
5 algumas pessoas que estavam ali perguntaram: — O que é que vocês estão fazendo? Por que estão desamarrando o jumentinho?
6 elsele-ni, Yesos-ni ‘i-siku i-siku niale.’ nirim mele niringli kene “Kapula, ⸤dongki-walále⸥ meku pale.” niring.
6 Eles responderam como Jesus havia mandado, e então aquelas pessoas deixaram que os dois discípulos levassem o animal.
7 Kanu-kene elsele-ni kung-dongki walále Yesos mulurumna meku okulu kene, elsengla mulumbalema posukulu, dongkeliinga bulu-mingina ola pauwa tunjuringli kene Yesos kanuna ola mulurum.
7 Eles levaram o jumentinho a Jesus e puseram as suas capas sobre o animal. Em seguida, Jesus o montou.
8 Yambu pulele-ni eninga mulumbalema posuku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puku, mare-ni unji-yala puniena puku yala-gomú languku liiku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puring.
8 Muitas pessoas estenderam as suas capas no caminho, e outras espalharam no caminho ramos que tinham cortado nos campos.
9 Kumbi-leku puring yambuma-ni kepe aeleku puring yambuma-ni kepe unji ambululiiku puku kene niku mele:
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!
10 Oliunga anda-kolepa yi nuim king Depit⸤-ni
10 Que Deus abençoe o Reino de Davi, o nosso pai, o Reino que está vindo! Hosana a Deus nas alturas do céu!
11 Kanu-kene Yesos Jerusallem sukundu pupa kene Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna sukundu pupa akuna ⸤teku muluring uluma⸥ pali kanurum, akiliinga-pe kolea kalá turum kilia kanupa kene ⸤‘Isili-ui ulu te naa teambu.’ nimba⸥ yu lumbili anduli yi rurepu kene ⸤Jerusallem⸥ ulsukundu puku, kolea-kelú Betani ⸤pingí⸥ puring.
11 Jesus entrou em Jerusalém, foi até o Templo e olhou tudo em redor. Mas, como já era tarde, foi para o povoado de Betânia com os doze discípulos.
12 Ipulam-ui ⸤Jerusallem nondupa lirim⸥ kolea-kelú Betani munduku kelku kene ⸤kelku Jerusallem pungí puring kene⸥ Yesos yunu engle turum.
12 No dia seguinte, quando eles estavam voltando de Betânia, Jesus teve fome.
13 Kanu-kene unji-pik te gomú tepa angiliirimele sulu tepa kanupa kene ‘Mong te túmunje.’ nimba nondupa pupa kanurum akiliinga-pe, pik-mong tuli kaliimbele ui wendu naa urumeliinga unji-mong te topa naa pirim, gomú mindi tirim kanurum.
13 Viu de longe uma figueira cheia de folhas e foi até lá para ver se havia figos. Quando chegou perto, encontrou somente folhas porque não era tempo de figos.
14 ⸤Gomú mindi tirim-na⸥ kanupa kene “Nu alsukunu yambuma-ni nungí mong te naa tani!” nirim. Aku nirimele yu lumbili andúlima-ni piliiring.
14 Então disse à figueira: E os seus discípulos ouviram isso.
15 Jerusallem kamu uring kene Yesos yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ suku pupa kanupa kene akuna mélema maket teku muluring yambuma kene, mélema taropu toku liiku muluring yambuma kene, akuma kanupa kene enini pali topa makurupa, ku-moni lupa-lupama koki teku anju siring yambumanga poluma kene, kera-waembonu maket teku mania muluring poluma kene, topa kongndupa bulu-bale sipa kene,
15 Quando Jesus e os discípulos chegaram a Jerusalém, ele entrou no pátio do Templo e começou a expulsar todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
16 yambumandu nimba mele: “Yambuma méle maket kolea tenga tingí pungíndu lku-temboll palana naa pai. ⸤Bulkundu anwali teku pai.⸥” nirim.
16 E não deixava ninguém atravessar o pátio do Templo carregando coisas.
17 Enini mani sipa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga bukna ung te i-sipa nilimú:
17 E ele ensinava a todos assim:
18 Yesos-ni akili nirim-na piliiku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, enini yu toku kunjingí kupulanum te kururing. We-yambuma yu-ni mani sipa ung-bo tunjurum mele piliiku kene mini-wale munduring-na kanuku kene Juda-yambumanga yi-auli kanuma-ni yu-kene mundu-mong tenjiku yu toku kunjingí kupulanum te kururing.
18 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ouviram isso e começaram a procurar um jeito de matar Jesus. Mas tinham medo dele porque o povo admirava os seus ensinamentos.
19 Penga ipinjali, kolea kalá tomba tirim kene kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ ulsukundu pupa ⸤tenga-lupa pemba purum⸥.
19 De tardinha, Jesus e os discípulos saíram da cidade.
20 Ipulele-ui, ⸤unji-pik angiliirim koleana⸥ oku puku kene unji-pik kanili kamu pulu pali kulurum kanuring.
20 No dia seguinte, de manhã cedo, Jesus e os discípulos passaram perto da figueira e viram que ela estava seca desde a raiz.
21 Aku-sipa tirim mele Pita-ni kanupa kene ⸤Yesos-ni unjelendu bonongukundu nirim akili⸥ kelepa piliipa kene yunundu nimba mele: “Rapai, kána! Unji-pik ili nu-ni ⸤bonongu⸥ ung-mura sinu unji kanili ⸤walsekale⸥ kulum.” nirim.
21 Então Pedro lembrou do que havia acontecido e disse a Jesus: — Olhe, Mestre! A figueira que o senhor amaldiçoou ficou seca.
22 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni nanga ungele sika piliimba⸤liinga nimbú mele ‘Aima sika wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliai.
22 Jesus respondeu:
23 Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu te-ni ‘na-ni nimbú mele aima sika wendu ombá.’ nimba numanu tale tepa naa pípili ne ma-pangielendu “Ungú tokunu numú-kusana sukundu pui!” nimbá kene yunu nimbá mele aima sika wendu ombá.” niker.
23 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês poderão dizer a este monte: “Levante-se e jogue-se no mar.” Se não duvidarem no seu coração, mas crerem que vai acontecer o que disseram, então isso será feito.
24 Akiliinga eni i-sipu nimbu sambu: “‘Oliu ⸤Pulu Yili-ni aima sika liipa tapunjumbaliinga ‘Teamili.’ nimulú mele sika kapula aku-sipu temulú.’ mola ‘Nimulú kene sika aku-sipa wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliiku kene Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa tingí mele pali Pulu Yili-ni sika tenjimbaliinga ulu kanuma sika wendu ombá.” niker.” nirim.
24 Por isso eu afirmo a vocês: quando vocês orarem e pedirem alguma coisa, creiam que já a receberam, e assim tudo lhes será dado.
25 “‘Ulu-pulu-kis tímuluma oliunga Lapa mulú-koleana molemále-ni ‘We mania pupili, kanupu konde tenjambu.’ nipili.’ niku, ⸤Pulu Yili⸥ yunu-kene popu toku ung niku angiliiku kene yambuma-ni eni teku kis-singéliinga numanu kis panjiku mulungí uluma ‘We mania pupili. Kanupu konde tenjamili.’ niangiko.
25 E, quando estiverem orando, perdoem os que os ofenderam, para que o Pai de vocês, que está no céu, perdoe as ofensas de vocês.
26 (Akiliinga-pe yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘We mania pupili.’ niku kanuku konde naa tinjíng lem eninga Lapa mulú-koleana molemále-ni kepe eni ulu-pulu-kis tingíma ‘Mania pupili.’ naa-ko nimba kanupa konde naa-ko tenjimba.)” nirim.
26 [Se não perdoarem os outros, o Pai de vocês, que está no céu, também não perdoará as ofensas de vocês.]
27 Jerusallem alsuku uring kene Yesos yunu lku-temboll lku-suku andurum kene yi mare, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene,
27 Depois voltaram para Jerusalém. Quando Jesus estava andando pelo pátio do Templo, chegaram perto dele os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes dos judeus que estavam ali
28 enini oku yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu namba nambulka nambale liikunu kene kongun ili telluye? Nae-ni kongun ili ‘Ti-pui.’ nimba nu nambale sipa liipa mundurumye?” niring.
28 e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu autoridade para fazer isso?
29 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni eni ung te walsipu piliambuko. Pe na-ni eni walsimbu mele eni na sumbi-siku pundu toku níngi lem ‘Na kongun ili teambu.’ nimba namba sirimeliinga pulele eni nimbu simbuko.
29 Jesus respondeu:
30 ⸤Na-ni i-sipu eni walsiker:⸥ Ui ⸤No-Liinjili⸥ Jon omba yambuma no liinjirim kene yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga⸥ kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim mola ya mana-yambumanga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirimuye? ⸤Nae-ni “Ti.” nirim-na tirimuye?⸥ Niku sai.” nirim.
30 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
31 ⸤Yu-ni aku-sipa walsurum mele piliiku kene⸥ eni-enini tombulku kene niku mele: “Yu-ni walsikim mele oliu-ni pundu topu, ‘⸤Jon⸥ yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem yu-ni oliundu nimba mele: ‘Aku lem eni Jon-ni nirim ungele nambimuna ‘Ung ili sika.’ niku naa piliiku liiringiye?’ nimbá.
31 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
32 Mola oliu-ni nimbu mele: ‘Yu mana-yambumanga ⸤kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem “We-yambuma-ni oliu tungínje.” niku aku-siku ningíndu mundu-mong tiring. We-yambuma-ni ‘⸤No-Liinjili⸥ Jon yu aima sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, nimba sirimu ungma piliipa yambuma nimba sirim yi te mulurum.’ niku piliilimili akiliinga oliu nambi-temulúnje?” niku enini aku-siku tombulku niring.
32 Mas, se dissermos que foram pessoas, ai de nós! Eles estavam com medo do povo, pois todos achavam que, de fato, João era
33 ⸤Eni-enini aku-siku anju-yandu tombulku niku kene⸥ , Yesos-ndu pundu toku niku mele: “⸤Nu-ni walsikenu mele⸥ oliu naa piliikumulu.” niring.
33 Por isso responderam: — Não sabemos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.