Lucas 8
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Kanu-kene penga Yesos pupa, kolea-aulima kene kelúma kene akumanga andupa kene, Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba temani-kaiéle topa silsiliipa, yambuma ung-mani silsiliipa andurum. Yu lumbili anduli yi rurepu kene
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 ambu mare kene yunu wasie anduring. Ambu kanumanga mare ui kuru topa, mare ui kuru eninga numanuna pirim kene Yesos-ni enini pali tepa kaí tirim. Te, kolea Makdalla ambu Maria, ui yunga numanuna kuru angere yupuku-guli muluringmandu Yesos-ni “Oku wendu pai.” nirim kene oku wendu puring.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Te, ambu Joana, Susa min. Susa yunu kolea Gallalli distrik yi nuim king Erot-nga lku tápu-yili. Te, ambu Susana. Enini kene we-ambu pulele kene Yesos nukuring. Ambu kanuma-ni eninga ku-moni nusuringma liikuliinga Yesos kene yu lumbili andúlima kene eninga langi kene mélema taropu toku liiku siku nukuring.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Kanu-kene Yesos mulurumna kolea lupa-lupamanga muluring yambu aima pulele sukundu-sukundu oku, liiku máku turing kene yunu-ni eninindu ung-eku te topa kene nimba mele:
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 “Yi te-ni rais-wit boma puniena andupa tanda sirim. Tanda silsiliipa andurum kene
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Bo mare ku-mulú pirimna mania pupa kene akuna no naa mulurum kilia mulie topa ola omba walsekale kulurum.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 Bo mare kumbulu-sirkambu mele mulurumna mania purum, sirkambu melale ola omba wit-boma topa nurumeliinga omba kaí naa tepa ⸤mong te naa turum⸥.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Bo mare ma kaína mania purum-ma ola omba mong kaíma topa, mong tokapu angere mele turum.” ⸤nirim.⸥
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim kene⸥ yu lumbili andúlima-ni yunundu niku mele: “Ung-eku akiliinga pulele nikunu si.” niring.
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele:
10 Jesus respondeu:
11 Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni nimba mele: “Ung-eku akiliinga pulele i-sipa mele:
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 Bo mare kupulanum-na mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliilimili kene penga ⸤kurumanga nuim⸥ depollale omba ‘Ung akili kamu tondulu munduku pilííngi lem Pulu Yili-ni enini tepa liipa, kupulanum kísina wendu liimba kene kapula mólu.’ nimbaliinga ung tanda sílima numanuna omba pelemúma wendu liilimú.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 Bo mare tanda sirim-ma ku pirimna mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliiku kene numanu siku piliiku liilimele. Akiliinga-pe enini pulkanu naa munduku kene ungele layesele mindi piliiku molemele. Penga enini numanuna buni temba kene mola ⸤Seten omba⸥ manda lepa kundi-ka temba kene, enini piliilimili ungele munduku kelelemele.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 Bo mare tanda sirim-ma kumbulu-sirkambu mele kanili mulurumna mania purum-ma yambu mare aku-sílima molemele. Enini ungele piliiku kene penga kupulanum-na pungí kene numanuna buni telemú bunima kene, méle pulele nosulimele mélema kene ya ma-koleana uluma teku numanu singí uluma kene, kanu-sili ulu mare wendu omba ung kanili topa nolemú kene ungele-ni ulu te naa tepa langi-mong kamu naa tolemú.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Bo mare tanda sirim-ma ma kaína mania purum-ma, yambu mare aku-sílima molemele. Enini eninga numanu kaí pípili molku ungele piliiku kene ung kanili kamu liiku tondulu munduku piliiku kene, tondulu pupili molemele kene bo kanuma-ni langi-mong ⸤pulele⸥ tolemú.” ⸤nirim.⸥
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 ⸤Yesos-ni eninindu ung-eku te wasie topa nimba mele:⸥
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 Aku-sipa mele, ekupu mo tolemú mélema penga walse mokeringa lemba, yambuma-ni kanungí; ekupu panda topa lelemú mélema penga walse pa temba kene yambuma-ni méle kanuma kanuku bi singí.
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 “Aku-sipa temba akiliinga eni ung piliilimili akili mimi-siku piliai. Pulu Yili-nga ung-sikale piliiku liiku molemele yambuma aima lakupa ungma nimba simba piliingí. Penga aima pulele piliingí. Akiliinga-pe ung naa piliiku molemele yambuma enini layesele piliilimili ungele kepe wendu liimba.” nirim.
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Walse Yesos lku tenga sukundu mulurum kene yunga anumele kene anginipili kene yunu kanungíndu uring. Akuna yambu pulele si-si siku muluringeliinga yunu mulurumna nondupa kapula ungí kupulanum te naa lirim kilia
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 ⸤ung te niku munduring kene⸥ yambuma-ni yunundu niku mele: “Aminie kene angenali kene nu kanungíndu oku pena angiliimili.” niring.
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Yesos-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku kene telemele yambuma nanga anumele kene nanga anginipili molemele.” nirim.
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Walse, Yesos kene yu lumbili andúlima kene enini nona anduli sip tenga sukundu puring kene yu-ni eninindu nimba mele: “No-numú nekendu pamulu.” nirim kene akuna pungí puring.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 Sipna pungí puring kene Yesos yu uru pirim. Yu uru pípili popuremi auli te no-numúna turum. Aku tirim kene ⸤numéle apsipa ola omba kene⸥ no-sipna sukundu-sukundu omba peka topa kene sipele memba nona mania pumba tirim kene enini no wangingí tiring.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Kanu-kene yunu uru pirimna puku toku makinjiku kene niku mele: “Yi-Nuimele, Yi-Nuimele, oliu no wangkumulu.” niring kene yu makiliipa kene popuremale kene no apsipa ola urum numéle kene ung-mura sirim. Kanu-kene popuremale topa kelepa, numéle lope naa tepa we lirim.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Kanu-kene yu-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “‘⸤Pulu Yili-ni oliu nokumba.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliikimiliye?” nirim.
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Kanu-kene no-numúna nekendu puku kolea Gerasa puring. No-numú yakundu kolea Gallalli, numú nekendu kolea Gerasa kanili.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Akuna uring kene Yesos sipna wendu omba no-kéluna angiliirim kene kolea kanuna yi te yunu mulurumna urum. Yi kanili kuru pulele yunga numanuna muluringeliinga mulumbale te kepe naa talupa, giu-gau andupa, lku tenga naa pepa, yambu ónu-koleana pepa andupa mulurum.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 — ausente —
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 — ausente —
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Aku-sipa nirim kene Yesos-ni yi kanilindu walsipa kene nimba mele: “Nunga bili naeye?” nirim kene yili yunga numanuna kuru pulele muluringeliinga piliipa kene “Nanga bili Aima Pulele.” nirim.
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Kuru pulele kanuma-ni wale pulele Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ‘oku wendu pai.’ nikunu toku makurukunu “⸤Ma-kolea ili munduku kelku⸥ Pulu Yili-ni takara toku wara-peú aima lepa mindi pupa pora naa nilimú wara-peúna ⸤oliunga yi-nuim Seten walse liipa mundumba⸥ wara-peú kanuna pai.” ni naa ni.” niku mawa tiring.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Akuna ma-pangi tenga bo-kung pulele im noku muluring kanuku kene Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ⸤toku makuruku kene⸥ ‘Ne kungmanga sukundu molu-pai.’ ni.” niring kene yu-ni “Kapula, akuna pai.” nirim.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Aku-sipa nirim kene kuruma yi kaniliinga numanuna wendu oku kene kung akuna muluringmanga numanuna puku muluring kanu-kene kung kanuma kelep toku lkisiku puku kopuna puka toku no-numúna suku puku no wanguring.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 Ulu akuma wendu urum-na kanuku kene kung tápu-teku muluring yi kanuma takara toku puku kene, kolea-aulina muluring yambuma kene, kolea-kelúmanga muluring yambuma kene, ulu akuma wendu urum akili temani toku silsiliiku puring.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Temani kanili piliiring yambuma ‘Ulu wendu um mele kanumulú.’ niku wendu puku Yesos mulurumna oku kene ui kuru pulele numanuna molku oku wendu puring yili mulumbale talupa, numanu-bo pirim-na Yesos mulurumna nondupa mania mulurum kanuku kene enini mundu-mong tiring.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Yesos-ni tirim mele mongale-ni kanuring yambuma-ni penga uring yambuma niku siring. Kuru pulele numanuna muluring yilinga numanuna kuruma oku wendu puring kene yili yunu numanu-bo pirim-na mulurum akili mele niku siring.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Kanu-kene kolea Gerasa yambuma pali aima mini-wale munduku kene Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliunga koleana naa molkunu kelkunu pui.” niring kene yunu kelepa pumbandu nona anduli sipna sukundu purum.
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 ⸤Yu pumba tirim kanupaliinga⸥ kuru pulele numanuna ui molku wendu puring yili-ni yunundu nimba mele: “Wasie pambulu.” nimba mawa tirim.
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 “Nu lkundu pukunu Pulu Yili-ni nu lakupa tepa kaí tímu mele nunga yambuma nikunu si-pui.” nirim. Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene yi kanili pupa kolea-aulina sukundu muluring yambuma pali Yesos-ni yu-kene lakupa tepa kaí tirim mele nimba sirim.
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Kanu-kene Yesos yunu ⸤lumbili andúlima kene⸥ no-numú yakundu urum kene yunu ‘Ombá.’ niku liiku máku toku nokuku muluring yambuma-ni “Nu papu okonu.” niku numanu siring.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 — ausente —
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 — ausente —
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 ⸤Yambu wasie puring kanumanga⸥ ambu te yunga ku-puku turum enama pora naa nirim. Yu ku-puku mindi tupili punie engkaki-rurepu omba purum. Yu doktamanga yunga kurale ‘Pora nipili.’ nimba andupa, yunga ku-moni pali enini sirim akiliinga-pe kuru kanili pora naa nirim.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Ambu kanili Yesos pumba purum kene bulkundu pupa, yunga wale-pakuleliinga pundele ambulurum kene enaliinga yunga kuru kanili pora nirim.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Aku-sipa tirim kene Yesos-ni nimba mele: “Nae-ni na ambulúmuye?” nirim. Enini pali “Na mólu.” niring kene ⸤yu lumbili anduli yi⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “Yi-Nuimele, yambu pulele nu angiliikununa nondupa-nondupa oku liiku poku teku si-si siku angiliikimele akili.” nirim.
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Akiliinga-pe Yesos-ni alsupa nimba mele: “Na yambu liipu tapunjuliu tondulu mare nanga kangina omba wendu pukumu-na piliipuliinga yambu te-ni na ambulúmelendu niker.” nirim.
46 Mas Jesus insistiu:
47 Aku-sipa nirim piliipaliinga ambale yunu mo tomba mele naa lirim, yunu tirim mele Yesos piliipa mulurum piliipa kene yunga kimbu-kima pur-puru nipili Yesos mulurumna omba mania molupa tamalu pepa kene, yambuma piliiku angiliangi yunu-ni ‘Kuru pora nipili.’ nimba omba Yesos ambulurum kene walsekale kaí lirim akili mele nimba para sirim kene
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nanga ambulale, ‘Nu kapula tepa kaí temba.’ nikunu tondulu mundukunu pilíínu ulu kanili-ni nu kaí lekenu. Numanu waengu nipili molani pui.” nirim.
48 Então Jesus lhe disse:
49 Yesos-ni ambalendu aku-sipa nimba mulurum kene, yi te, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku nukuli yi ⸤Jairas⸥ nga lkuna molupa kene omba ⸤Jairas-ndu⸥ nimba mele: “Nunga ambulale kolupa pora símu. Ung-Bo Tunjuliele ‘Mindili nupili.’ niku we naa meku wani.” nirim.
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Akiliinga-pe yunu-ni nirim mele akili piliipaliinga Yesos-ni ⸤lku nukuli yi kanilindu⸥ nimba mele: “Mini-wale naa mundui. Nunga ambulale na-ni ‘Kapula liipa tapunjumba.’ nikunu tondulu mundukunu piliikunu muluni kene yunu kapula kona pumba.” nirim.
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 — ausente —
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 — ausente —
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 — ausente —
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Pupa kene ambulaliinga kili ambulupa yunundu walsipa kene nimba mele: “Ambulale, nu ola mului.” nirim kene
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 yunga mulunga purum kanili alsupa sukundu urum kene ambula kanili walsekale ola mulurum. Kanu-kene Yesos-ni ⸤anumundu⸥ nimba mele: “Ambulale langi mare liikunu si.” nirim.
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Yunu-ni tirim mele akili kanukulu kene ambulaliinga anum lapasele elsele aima mini-wale munduringlieliinga-pe yunu-ni elselendu tondulu mundupa nimba mele: “Ulu teker ili yambu tilurindu kepe anju pukulu aima naa niku sale.” nirim.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.