Lucas 5

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Walse, Yesos numú Geneseret, ⸤akilindu ‘Numú Gallalli’ niringko kanili,⸥ numú-kéluna angiliipa yambuma Pulu Yili-nga ungele nimba sirim kene piliingíndu enini yunu angiliirim kanuna puku máku toku nondupa-nondupa puku si-si siku molku piliiring.
1 Aconteceu que Jesus estava junto ao lago de Genesaré, e a multidão o apertava para ouvir a palavra de Deus.
2 Kanu-kene yunu-ni nona anduli sip tale no-numú-kéluna lirim-sele kanupaliinga, oma liili yi kanuma kórunga numú-kéluna wendu puku eninga oma liili walema lumaye toku muluring kanurum.
2 Então ele viu dois barcos junto à praia do lago. Os pescadores tinham desembarcado e estavam lavando as redes.
3 Sip te Saimon-Pita-nga, akuna sukundu pupa kene Saimon-Pita-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Sipele laye-kolte paka tokunu nona sukundu mundui.” nirim. Paka topa nona sukundu mundurum kene sip akiliinga sukundu yu mania molupa kene, no-kéluna liiku máku toku muluring yambuma ung-bo tonjupa mani sirim.
3 Entrando num dos barcos, que era o de Simão, Jesus pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia; e, assentando-se, do barco ensinava as multidões.
4 Enini ung-mani sipa pora sipa kene yu-ni Saimon-ndu nimba mele: “Sipele no-numú ai-suku-singina kundukunu meku pukunu kene oma liili walema nona mania mundui.” nirim.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Yi-Nuimele, ekupu sumbulsuli pali oma liili kongunale tondulu mundupu tepu molupu tangnjupuliinga oma te aima naa líímulu. Akiliinga-pe aku-sikunu nikinu akiliinga walema nona topu mania mundambu.” nirim.
5 Em resposta, Simão disse: — Mestre, havendo trabalhado toda a noite, nada apanhamos; mas, sob esta sua palavra, lançarei as redes.
6 Kanu-kene oma-walema nona toku mania munduring kene oma pulele walena sukundu puku piring kilia walema sipna sukundu liingí tiring kene sungu nimbá tirim.
6 Fazendo isso, apanharam grande quantidade de peixes; e as redes deles começaram a se romper.
7 Walema sungu nimbá tirim kanuku kene enini eninga oma liili kongun wasie tapú-toku tiring yi kanuma, sip tenga-lupa muluringma walsiku kene “Oku liiku tapunjangi wai.” niring. Uring kene sip tale wasie peka topa buni tepa nona mania pumba tirim.
7 Então fizeram sinais aos companheiros do outro barco, para que fossem ajudá-los. E foram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase afundarem.
8 Ulu akili kanupa kene Saimon-Pita Yesos-nga kumbi-kerina omba mania molupa tamalu pepa kene nimba mele: “Yi-Auliele, na ulu-pulu-kis tili yili ⸤nu kake tili yili⸥. ⸤Tiluna molkumbulele kapula naa tekem⸥ aliinga anju pukunu nu lupa mului.” nirim.
8 Vendo isto, Simão Pedro prostrou-se aos pés de Jesus, dizendo: — Senhor, afaste-se de mim, porque sou pecador.
9 Saimon kene, yu-kene wasie muluring yima kene, enini oma pulele walsekale tanguli liiring kanuku kene enini suru niku mini-wale munduring kilia ⸤Saimon-ni aku-sipa mele nirim⸥.
9 Pois, à vista da pesca que fizeram, a admiração se apoderou dele e de todos os seus companheiros,
10 Seperi-nga málu Jemis kene Jon-sele elsele Saimon-Pita kene kongun tiluna tapú-tokulu tiringli yisele, elsele wasie mini-wale munduringliko.
10 bem como de Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram seus sócios. Então Jesus disse a Simão:
11 Kanu-kene eninga sip-sele numú-kéluna meku ulsu oku kene, sip-selenga mélema pali lipili munduku kelku Yesos lumbili puring.
11 E, arrastando eles os barcos para a praia, deixando tudo, o seguiram.
12 ⸤Kolea Gallalli distrik sukundu lirim⸥ koleamanga tenga Yesos mulurum kene yi te kuru-kindí lakupa nomba pirimele omba Yesos kanupa kene mania molupa tamalu pepa yunu mawa tepa kene nimba mele: “Auliele, nunga numanale-ni ‘Nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí teani.” nirim kene
12 Aconteceu que, estando Jesus numa das cidades, um homem coberto de lepra veio à sua presença. Quando ele viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e pediu: — Senhor, se quiser, pode purificar-me.
13 Yesos-ni yili kili-ni ambulupa kene yunundu nimba mele: “‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene enaliinga kuru-kindéle nomba kelepa kangiele kaí lirim.
13 E Jesus, estendendo a mão, tocou nele, dizendo: E, no mesmo instante, a lepra daquele homem desapareceu.
14 Kanu-kene Yesos-ni yunu ung te tondulu mundupa nimba mele: “Nu-ni ya ulu tekerale yambu tilurindu kepe aima naa ni! Sumbi-sikunu pukunu Pulu Yili popu tunjuli yili nunga kangiele liiku ora sikunu, ‘Nanga kangiele alsupu kaí lipili molkur akiliinga.’ nikunu Moses-ni “Ti.” nimba ung-mani sirimele piliikunu liikunu tinindu “Pulu Yili popu toku kalku sai.” nirim mélale liikunu Pulu Yili popu tunjuli yilindu “Kalonjui.” niku yunu si. Pe yambuma-ni nu kanuku kene ‘Yu sika kangiele kaí lipili molemú.’ niku piliangi akiliinga niker mele isili-ui ti-pui. ⸤Aku-siku tiní kene yambuma-ni nu kanuku kis naa piliingí, nu alsuku we-yambuma molemelena kapula tiluna pukunu muluni.⸥” nirim.
14 Jesus ordenou-lhe que não contasse isso a ninguém. E acrescentou:
15 Akiliinga-pe yunu-ni tirim mele anju-anju yambu pulele-ni piliiku kene yunu mulurumna sukundu-sukundu oku yunu temani-kaí topa nirimele piliingíndu oku, kuru turum yambuma yunu-ni ‘Enini tepa kaí tipili.’ niku uring kanupaliinga
15 Porém o que se dizia a respeito de Jesus se espalhava cada vez mais, e grandes multidões afluíam para o ouvir e para serem curadas de suas enfermidades.
16 yunu enini uringina mundupa kelepa kolea-waka tenga-lupa pupa Pulu Yili-kene popu topa ung nirim.
16 Jesus, porém, se retirava para lugares solitários e orava.
17 Walse Yesos yunu-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum. Kuru tuli yambuma tepa kaí tili tondulale yu-kene pípili mulurum. Pulu Yili-ni tondulu kanili yunu sirim. Perisi-yi kanuma kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, yunu ung-mani sirimuma piliiku muluringko. Yi kanuma, kolea Gallalli distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea Judia distrik sukundu lirim koleamanga muluringma kene, kolea-auli Jerusallem muluringma kene, Yesos mulurumna oku máku toku yunu ung-mani sirimuma piliiku muluring.
17 E aconteceu que, num daqueles dias, Jesus estava ensinando, e achavam-se ali assentados fariseus e mestres da Lei, vindos de todas as aldeias da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar.
18 — ausente —
18 Vieram, então, alguns homens trazendo um paralítico deitado num leito. Eles procuravam levá-lo para dentro e colocá-lo diante de Jesus.
19 — ausente —
19 E, não encontrando uma forma de fazer isso por causa da multidão, subiram ao telhado e, por entre as telhas, desceram o paralítico no seu leito, deixando-o no meio das pessoas, diante de Jesus.
20 ‘Yesos-ni yi ili kapula tepa kaí temba.’ niku tondulu munduku piliiku kene yunu meku uring mele kanupa piliipa kene Yesos-ni yi kanilindu nimba mele: “Kangale, nunga numanuna ulu-pulu-kis tirinu pelemúma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nirim.
20 Vendo-lhes a fé, Jesus disse ao paralítico:
21 Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, Yesos-ni aku-sipa nirimele piliiku kene ⸤piliiku kis piliiku⸥ numanu kimbú siku kene, “Pulu Yili marake tekem yi ili yi naeye? Yambuma-ni ulu-pulu-kis telemelema nae-ni ‘Mania pupili, we kanupu konde tenjikur.’ kapula nimbáye? Pulu Yili-ni mindi kapula telemú.” niku enini piliiku numanu kimbú siring.
21 E os escribas e fariseus começaram a pensar: — Quem é este que diz blasfêmias? Quem pode perdoar pecados, a não ser um, que é Deus?
22 Kanu-kene Yesos-ni enini aku-siku numanu kimbú siku muluring mele piliipaliinga eninindu nimba mele: “Eni ⸤na-ni nikereliinga⸥ aku-siku nambimuna numanu kimbú sikimiliye?
22 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse-lhes:
23 Yi ilindu “Nunga ulu-pulu-kisma mania pupili, we kanupu konde tenjikur.” nimbú kene eni ulu te naa kanuku kene ‘We-we tepa nikem.’ niku piliingíye? Mola “Ola angiliikunu nunga kunungele liiku mekunu kimbu kambiliikunu andui.” nimbú kene yu ola angiliimbane mola naa angiliimbanje mokeringa lemba kapula kanuku kene ‘Aku-sipa mindili sipa nikem-nje?’ niku piliingíye?
23 O que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
24 Akiliinga-pe ‘ ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu pelemále-ni ya ma-koleana yambumanga ulu-pulu-kisma “Mania pupili, kanupu konde tenjikur.” kapula nimbá.’ niku piliangi.’ nimbu ⸤aku-sipu nindu⸥.” nirim.
24 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. E disse ao paralítico:
25 Aku nirim kene enini kanuku molangi yili sumbi-sipa ola angiliipa yunga kunungele liipa memba omba pena pupa kene Pulu Yili kape nilsiliipa lkundu purum.
25 E imediatamente ele se levantou diante de todos e, pegando o leito em que até então estava deitado, voltou para casa, glorificando a Deus.
26 ⸤Yunu aku tirim kanuku kene⸥ enini suru niku mini-wale munduku Pulu Yili-kene aima mundu-mong teku yunga bili paka tonjuku yu kape niku kene niku mele: “Oliu ulu wendu okum kanokumulu ili ulu aima te lupa lam.” niring.
26 Todos ficaram muito admirados, davam glória a Deus e, cheios de temor, diziam: — Hoje vimos coisas extraordinárias!
27 Kanu-kene Yesos ⸤lkuli mundupa kelepa⸥ pena pupa kene, ku-moni-takis liirim yi te, yunga bili LLipai, ku-takis liipa mulurum kanupa kene yunundu “Na-kene wasie pambili lumbili ui.” nirim.
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano, chamado Levi, sentado na coletoria. E lhe disse:
28 Kanu-kene LLipai yu ola angiliipa ku-takis mélema we lipili mundupa kelepa yu lumbili purum.
28 Ele se levantou e, deixando tudo, o seguiu.
29 Penga LLipai-ni yunga lkuna Yesos-nga langi pulele kalunjurum. Akuna ku-takis liili yi pulele kene, we-yi mare kene, enini Yesos LLipai-sele kene wasie mania molku langi kanuma nuring.
29 Então Levi lhe ofereceu um grande banquete em sua casa; e era grande o número de publicanos e outras pessoas que estavam com eles à mesa.
30 Aku-siku tiring kanuku kene Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene, enini Yesos yunga lumbili anduli yimandu niku mele: “Eni ku-takis liili yima kene ulu-pulu-kisma tili yi wema kene eni wasie nambimuna langi nokomeleye?” niring.
30 Os fariseus e seus escribas murmuravam contra os discípulos de Jesus, perguntando: — Por que vocês comem e bebem com os publicanos e pecadores?
31 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni eninindu ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Kuru naa tolemú yambuma doktana naa pulimelé. Kuru tolemú yambuma mindi doktana pulimelé kanili.
31 Jesus tomou a palavra e disse:
32 Na-ni ‘Yambu sumbi-nílima na molumbuna wangi.’ nimbúndu naa urundu. Ulu-pulu-kis tili yambuma ⸤liipu tapunjupu⸥ eninindu ‘Eni ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele toku ⸤na molumbuna wangi⸥.’ nimbúndu urundu.” nirim.
32 Não vim chamar justos, e sim pecadores, ao arrependimento.
33 ⸤Kanu-kene⸥ enini Yesos-ndu walsiku niku mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon lumbili andúlima kene, Perisi-yima lumbili andúlima kene, enini wale marenga langi mi toku naa noku Pulu Yili-kene popu toku mawa telemeláliinga-pe nu lumbili andúlima-ni aku-siku naa telemele, langi kene no kene we nolemele. ⸤Pe nu lumbili andúlima-ni telemele mele akili kapulaye⸥ ?” niring.
33 Então eles disseram a Jesus: — Os discípulos de João frequentemente jejuam e fazem orações, e os discípulos dos fariseus fazem o mesmo; mas os seus discípulos comem e bebem.
34 Aku-siku niring piliipa kene Yesos-ni pundu topa eninindu ⸤ung-eku te topa yu toku kunjingí kolumbaliinga ung te nimba kene⸥ nimba mele: “Ambu liimba yi te yunga pulu lelemú yima kene molemú kene enini numanu siku kene “Langi mi topu naa namili.” kapula ningíye? ⸤Kapula naa ningí.⸥
34 Jesus, porém, lhes disse:
35 Pe mindi, ambu liimba yili enini mulungína oku wendu liingí kene ena kanumanga sika ⸤numanu kis panjiku⸥ langi naa nungíndu mi tungí. ⸤Isili-ui mólu.⸥” nirim.
35 No entanto, virão dias em que o noivo lhes será tirado, e então, naqueles dias, eles vão jejuar.
36 Yesos-ni aku-sipa nimba kene, ⸤‘Ui Juda-yambuma-ni ulu tiring uluma kene penga ulu kona wendu okomale kene tiluna kapula naa pinglí mele akili aima piliangi.’ nimba⸥ ung-eku tale topa kene nimba mele:
36 Também lhes contou uma parábola:
37 Kung-memi kangiele-ni tili mingi ukundu tenga no-waen kona naa kolemulu kanili. Yambu te-ni mingi ukundu tenga no-waen kona te kolkanje no-waen kanili mingina sukundu molupa kene penga akolka kene mingi ukundu kanili naa akopa sungu nilka. Kanu-kene nole kepe mingele kepe kamu kis lelka.
37 E ninguém põe vinho novo em odres velhos, porque, se fizer isso, o vinho novo romperá os odres, o vinho se derramará, e os odres se estragarão.
38 Akiliinga no-waen kona kung-memi kangiele-ni tili mingi kona-na mindi kolemulu kanili.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Yi te-ni no-waen ukundu te nomba kene waen ukundu kanili nomba kaí piliipaliinga no-waen konánga waka naa kolemú.” nirim.
39 E ninguém, tendo bebido o vinho velho, prefere o novo, porque diz: “O velho é excelente.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.