Lucas 2
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 ⸤Jon kang-pamele mulupili⸥ Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina ‘Sisa-Okastas’ niliele-ni ung-mani te nimba panjipa kene “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga molemele yambuma pali bi liamili.” nirim.
1 Naqueles dias, o imperador Augusto decretou um recenseamento em todo o império romano.
2 (Kirinias kolea Siria propinj nukurum yili mulupili Rom-gapmanale-ni yambumanga bima kumbi-lepa liirim.)
2 (Esse foi o primeiro recenseamento realizado quando Quirino era governador da Síria.)
3 ⸤Ung-mani akili Okastas-ni nimba panjurum-na⸥ yambuma pali eninga anda-kolepalima-ni kalku liiring koleamanga lupa-lupa enini puring.
3 Todos voltaram à cidade de origem para se registrar.
4 Yi Josep kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na molupa, ⸤Rom-yi nuimele-ni ‘Yambuma bi liamili.’ nirimele⸥ piliipaliinga, Nasaret mundupa kelepa, yunga kalupa liirim anda-kolepa Depit ui pirim kolea Judia distrik pupa Betelliem taon-na purum.
4 Por ser descendente do rei Davi, José viajou da cidade de Nazaré da Galileia para Belém, na Judeia, terra natal de Davi,
5 Akuna “Olsungla bisele tangi sambili pambili.” nikulu yunga alá sirim nondupa liimba ambu Maria kene akuna puringli. Maria kangambula lku piliele wasie puringli.
5 levando consigo Maria, sua noiva, que estava grávida.
6 — ausente —
6 E, estando eles ali, chegou a hora de nascer o bebê.
7 — ausente —
7 Ela deu à luz seu primeiro filho, um menino. Envolveu-o em faixas de pano e deitou-o numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 ⸤Betelliem⸥ ulsukundu kung-sipsip tápu-yi mare era-puniemanga sumbulsuli eninga sipsipma tápu-teku muluring.
8 Naquela noite, havia alguns pastores nos campos próximos, vigiando rebanhos de ovelhas.
9 Kanu-kene enini muluringna Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanuku, Auliele-nga talang tondulu-tepa puliele omba enini muluring koleana mania talang tepa pa tondulu-tepa tirim kanuku kene, enini mini-wale lakuku munduring.
9 De repente, um anjo do Senhor apareceu entre eles, e o brilho da glória do Senhor os cercou. Ficaram aterrorizados,
10 Akiliinga-pe angkellale-ni nimba mele: “Na-ni eni temani kaí te topu simbu okur akiliinga mundu-mong naa teai. Temani ili yambuma pali numanu singí temanele.
10 mas o anjo lhes disse: “Não tenham medo! Trago boas notícias, que darão grande alegria a todo o povo.
11 Ekupu ⸤ui mulurum yi nuim king⸥ Depit-nga taon-na ambu te-ni kang te mimu. Yunu Yambuma Tepa Liipa Mindili Noku Molku Kis-Silimele Kupulanum-na Wendu Liipa, Kapula Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipa Monjumba Kangale; yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele; yu Auliele.
11 Hoje em Belém, a cidade de Davi, nasceu o Salvador, que é Cristo, o Senhor!
12 Sika niker mola gólu tokur-nje eni puku kanangi mele nimbu sambu. Kangambula-kiki te mulumbale-ni kumu toku, kungmanga langi nuli unji, kera-laima no-unji mele, tenga nusingí puku kanuku liingí. Aku-siku kanuku liiku kene na-ni ‘Sika nim lem.’ niku piliingí.” nirim.
12 Vocês o reconhecerão por este sinal: encontrarão o bebê enrolado em faixas de pano, deitado numa manjedoura”.
13 Aku-sipa nirim kene enaliinga mulú-koleana angkella aima pulele ui urum angkellale angiliirimna oku mokeringa angiliiku kene, Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yunu kape niku kene niku mele:
13 De repente, juntou-se ao anjo uma grande multidão do exército celestial, louvando a Deus e dizendo:
14 “Mulú-Koleana Aima Olandupa Pulu Yili-nga bili
14 “Glória a Deus nos mais altos céus, e paz na terra àqueles de que Deus se agrada!”.
15 Aku niku kene enini kung-sipsip tápu-yima munduku kelku mulú-koleana kelku olandu puring.
15 Quando os anjos voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: “Vamos a Belém para ver esse acontecimento que o Senhor nos anunciou”.
16 Aku-siku niku kene lkisiku puku kene, Maria Josep-sele muluringli kanuku, kangambula kikiele kungmanga langi nuli unji, kera-laime no-unji mele, tenga sukundu lirim kanuring.
16 Indo depressa ao povoado, encontraram Maria e José, e lá estava o bebê, deitado na manjedoura.
17 Yunu kanuku kene, ui angkellale-ni enini kangambula akilindu nimba sirimele mele yambuma temani toku siring.
17 Depois de o verem, os pastores contaram a todos o que o anjo tinha dito a respeito da criança,
18 Kanu-kene sipsip tápu-yima-ni niku siring mele piliiku kene yambuma-ni numanu pulele liiku munduring.
18 e todos que ouviam a história dos pastores ficavam admirados.
19 Akiliinga-pe Maria ung ima kene ulu wendu urum-ma pali numanuna panjipaliinga, penga wasie numanu kimbu-sipa mulurum.
19 Maria, porém, guardava todas essas coisas no coração e refletia sobre elas.
20 Sipsip tápu-yima kelku yandu oku kene, angkellale-ni nimba sirim mele pali piliiku kanuringeliinga Pulu Yili kape nilsiliiku yunga bili paka tonjulsiliiku yandu uring.
20 Os pastores voltaram, glorificando e louvando a Deus por tudo que tinham visto e ouvido. Tudo aconteceu como o anjo lhes havia anunciado.
21 Kangale meku nosuku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene ena engkaki-sipaliinga yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku kene, anumu-ni oluna naa munjupili angkellale-ni nirim mele piliiku kene yunga bili “Yesos” niku liring.
21 Oito dias depois, quando o bebê foi circuncidado, chamaram-no Jesus, o nome que o anjo lhe tinha dado antes mesmo de ele ser concebido.
22 — ausente —
22 Então chegou o tempo da oferta de purificação, como era a exigência da lei de Moisés. Seus pais o levaram a Jerusalém para apresentá-lo ao Senhor,
23 — ausente —
23 pois a lei do Senhor dizia: “Se o primeiro filho for menino, será consagrado ao Senhor”.
24 — ausente —
24 Assim, ofereceram o sacrifício exigido pela lei do Senhor: “duas rolinhas ou dois pombinhos”.
25 Yi-anda te Jerusallem mulupili elsele akuna puringli, yunga bili Simion. Yu sumbi-nili yili; yu Pulu Yili-nga ungele piliipa taki-taki Pulu Yili kene ung nirim yili; yu Isrel-yambuma tepa numanu waengu simba yili “ombá.” nimba kanombandu nokupa mulurum; Mini Kake Tiliele yunga numanuna sukundu mulurum.
25 Naquela época, vivia em Jerusalém um homem chamado Simeão. Ele era justo e devoto, e esperava ansiosamente pela restauração de Israel. O Espírito Santo estava sobre ele
26 Mini Kake Tiliele-ni yunundu ung te ui nimba mele: “Nu ui naa kuluni. Nu Auliele-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kanukunu kene penga kuluni.” nirim.
26 e lhe havia revelado que ele não morreria enquanto não visse o Cristo enviado pelo Senhor.
27 Mini Kake Tiliele-ni Simion yunu liipa mundurum-na yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna purum.
27 Nesse dia, o Espírito o conduziu ao templo. Assim, quando Maria e José chegaram para apresentar o menino Jesus ao Senhor, como a lei exigia,
28 Simion-ni omba kangale kanglupa liipa Pulu Yili-nga bili paka tonjupa nimba mele:
28 Simeão tomou a criança nos braços e louvou a Deus, dizendo:
29 — ausente —
29 “Soberano Deus, agora podes levar em paz o teu servo, como prometeste.
30 — ausente —
30 Vi a tua salvação,
31 “‘Tepa liipa wendu liili ulu kanili
31 que preparaste para todos os povos.
32 Yunu Isrel-yambumanga ulsu
32 Ele é uma luz de revelação às nações e é a glória do teu povo, Israel!”.
33 Anum lapasele Simion-ni kang Yesos-ndu nirim mele akili piliikulu kene numanu pulele liiku munduringli.
33 Os pais de Jesus ficaram admirados com o que se dizia a respeito dele.
34 Simion-ni “Pulu Yili-ni eni tepa kaí tipili.” nimba kene Yesos anum Maria-ndu nimba mele: “Piliiyo. Kang ili molumbáliinga Isrel-yambu pulele bi ui mulurumuma penga mania pungíko; pulele bi ui naa mulurumuma pe ekupu bi molumbako. Yunu molumba kene yambuma-ni kanuku kene liiku bulu siku ung-taka tunjingí.
34 Então Simeão os abençoou e disse a Maria, a mãe do bebê: “Este menino está destinado a provocar a queda de muitos em Israel, mas também a ascensão de tantos outros. Foi enviado como sinal de Deus, mas muitos resistirão a ele.
35 Ambale, nu kepe ulu te wendu ombá. Nunga numanuna mindili auli-tepa temba kene yambu pulele numanu piliingí mele mokeringa lemba.” nirim.
35 Como resultado, serão revelados os pensamentos mais profundos de muitos corações, e você sentirá como se uma espada lhe atravessasse a alma”.
36 Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim ambu te, yunga bili Ana, yunu Juda-yambumanga talape kelú Asa, yi Panuel-nga limin; yunu aima ambú lepa pora sirim; yunga min-yili kene wasie molangli punie angere yupuku-guli omba purum, penga yunga min kulurum kene yunu ambu-wayele mulurum.
36 A profetisa Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser, também estava no templo. Era muito idosa e havia perdido o marido depois de sete anos de casados
37 Yunu mana mulupili yunga punie paon angere alsupa ki-mong yupuku omba pupa alsupa ki-mong angere-sipaliinga yu we mulurum. Yu lku-tembollale mundupa naa kelepa kene taki-taki kanuna mindi molupa sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu taki-taki langi naa nomba Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tepa mindi mulurum.
37 e vivido como viúva até os 84 anos. Nunca deixava o templo, adorando a Deus dia e noite, em jejum e oração.
38 Simion-ni Yesos-ndu ung nimba mulupili enini muluringna ambu kanili yunu omba kene ⸤Pulu Yili-ni kang kanili Juda-yambuma sirimeliinga⸥ Pulu Yili kene “Angke, kapula tekenu.” nirim. Kanu-kene pe Jerusallem yambuma tepa liipa, buni te-ni enini ambulurum-na mindili noku muluring buni kaniliinga wendu liimbandu ombá yili ‘Ombá.’ niku nokuku muluring yambumandu Ana yu-ni kang akili urum mele kene temba mele kene nimba sirim.
38 Chegou ali naquele momento e começou a louvar a Deus. Falava a respeito da criança a todos que esperavam a redenção de Jerusalém.
39 Josep Maria-sele elsele-ni Auliele-nga ung-manisele nimba pirim mele pali piliiku liiku tekululiinga elsele Yesos-kene kelkulu kolea Gallalli distrik pukulu elsengla kolea-kelú Nasaret yandu uringli.
39 Após cumprirem todas as exigências da lei do Senhor, os pais de Jesus voltaram para casa em Nazaré, na Galileia.
40 Kangale ai lepa tondulu pupa molupa yunga numanuna piliipa kungnjuli pulele pípili mulurum, Pulu Yili-ni yunu kanupa kaí piliipa yu nokupa kunjurum.
40 Ali o menino foi crescendo, saudável e forte. Era cheio de sabedoria, e o favor de Deus estava sobre ele.
41 Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele akili piliiku ulu mare tiring ena kanuma Yesos anum lapasele kepe ‘Ena kanili piliambili.’ nikulu puniemanga taki-taki Jerusallem olandu puringli.
41 Todos os anos, os pais de Jesus iam a Jerusalém para a festa da Páscoa.
42 Kang Yesos mulupili yunga punie engkaki-rurepu omba purum kene ena kanili ‘Pulu Yili-nga enale.’ niku kóru muluring enale alsupa wendu urum kene taki-taki Juda-yambuma Jerusallem puring mele Yesos anum lapasele kene yunu kene wasie olandu puring.
42 Quando Jesus completou doze anos, foram à festa, como de costume.
43 ⸤Jerusallem puku⸥ ulu kanili piliiring enama pali pora nirim kene anum lapasele lku-kolea punglí puringli kene kang Yesos anju mulurumele naa kanuringli.
43 Terminada a celebração, partiram de volta para Nazaré, mas Jesus ficou para trás, em Jerusalém, sem que seus pais notassem sua falta.
44 ‘Oliunga yambu mare kene okum.’ niku piliikulu ena tilueliinga we pukulu kene, penga ipinjali kolea kalá turum kene puku kupulanum-na síng-lku pingíndu elsengla pulu lirim yambuma kene we-yambuma kene pali puku muluringmandu walsiku piliilsiliiku anduku kururingli.
44 Pensaram que ele estivesse entre os demais viajantes, mas depois de caminharem um dia inteiro começaram a procurá-lo entre os parentes e amigos.
45 Yunu naa kanuku lekulu kene Jerusallem alsuku pukulu kuru-puringli.
45 Como não o encontravam, voltaram a Jerusalém para procurá-lo.
46 Ena tale koruku kelkululiinga, penga ena yupuku-sipaliinga ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku kanuringli kene yunu akuna sukundu mulurum kanuku liringli. Yunu ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene wasie muluring, yu-ni eninga ung niringma piliipa kene, anju eninindu ung mare walsipa piliirim-ko.
46 Por fim, depois de três dias, acharam Jesus no templo, sentado entre os mestres da lei, ouvindo-os e fazendo perguntas.
47 Enini niringma yu-ni mimi-sipa piliirim akili mele kepe, pundu topa nimba kunjurum akili mele kepe, yambu muluringma-ni piliiku kene enini ‘Yunga piliipa kungnjuli aima pelemú.’ niku piliiku numanu liiku munduku mini-wale munduring.
47 Todos que o ouviam se admiravam de seu entendimento e de suas respostas.
48 Elsele-ni yunu lku kanuna mulurum puku kanukulu kene suru nikulu anumu-ni yunundu nimba mele: “Kangale, olsu kene wasie pamili ui naa okunu, nambimuna tinuye? Lanie olsu mini-wale mundupulu nu andupu korupu kilímbulu.” nirim.
48 Quando o viram, seus pais ficaram perplexos. Sua mãe lhe disse: “Filho, por que você fez isso conosco? Seu pai e eu estávamos aflitos, procurando você por toda parte”.
49 Aku nirim kene yu-ni anum lapaselendu nimba mele: “Else ⸤koleamanga pali⸥ nambimuna na anduku kurúngliye? ‘Na ya Tatanga lkuna molemú.’ niku naa pilííngliye?” nirim.
49 “Mas por que me procuravam?”, perguntou ele. “Não sabiam que eu devia estar na casa de meu Pai?”
50 Akiliinga-pe yu-ni nirim ung-pulele elsele-ni naa piliiringli.
50 Não entenderam, porém, o que ele quis dizer.
51 Yu-ni elsele-kene Nasaret taon mandu pupa kene, elsengla ungma piliipa teng panjipa mulurum. Yunga anumu-ni ulu kanuma numanuna panjipa piliipa mindi mulurum.
51 Então voltou com os pais para Nazaré, e lhes era obediente. Sua mãe guardava todas essas coisas no coração.
52 Yesos yunu ai lemba lirim kene yu piliipa kungnjuli olandupa-olandupa pemba pirim; Pulu Yili kene yambuma kene yunu kanuku aima kaí piliiku muluringko.
52 Jesus crescia em sabedoria, em estatura e no favor de Deus e das pessoas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.