Lucas 19

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Yesos yunu Jeriko taon-na omba pumba purum.
1 Jesus entrou em Jericó, e atravessava a cidade.
2 ⸤Jeriko akuna⸥ ku-moni-takis liipa ku-takis liiring yi wema nukurum yi te, yunga bili Sakias, yunu akuna mulurum. Yunu méle pulele nosupa yi-kamakale mulurum.
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos publicanos.
3 Yi kanili-ni Yesos urum kilia kanombandu tirim mele. Yesos urumna yambu pulele liiku máku turing kene Sakias yunu yi aima sumbu akiliinga molupa kene Yesos kapula naa kanurum.
3 Ele queria ver quem era Jesus, mas, sendo de pequena estatura, não o conseguia, por causa da multidão.
4 Akiliinga Yesos urumna kanombandu yunu lkisipa kumbi-lepa pupa kene unji sikamú-pik nili te Yesos ombá urum kupulanum-na nondupa angiliirim unji kaniliinga omba ola purum.
4 Assim, correu adiante e subiu numa figueira brava para vê-lo, pois Jesus ia passar por ali.
5 Yesos akuna omba kene we angiliipa olandu-sipa kanupaliinga yunundu nimba mele: “Sakias, nunga lku-kolea ekupu na-kene wasie molambili pambili wela mania ui.” nirim kene
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e lhe disse: "Zaqueu, desça depressa. Quero ficar em sua casa hoje".
6 yu lkisipa mania omba yunundu “Kapula.” nimbaliinga numanu sirim.
6 Então ele desceu rapidamente e o recebeu com alegria.
7 Yesos Sakias-nga lku-kolea wasie puringli kanuku kene ui akuna liiku máku turing yambuma-ni niku mele: “Yunu ulu-pulu-kis tili yili kene ‘Molu-pambili pambulu.’ nimba pukum.” nikuliinga yunu tirim mele kanuku kis piliiring.
7 Todo o povo viu isso e começou a se queixar: "Ele se hospedou na casa de um ‘pecador’ ".
8 Kanu-kene Yesos kene Sakias elsele lkuna lku-suku molkulu kene Sakias ola angiliipa Auliele-ndu nimba mele: “Auliele, na-ni nundu ung te niambu pília. Nanga méle nosiliuma ekendu liipu yambu-korupama sipu kene, penga ku-moni te mola méle te gólu topu wa-mele liirindu méle kanuma alsupu wa liirindu mele pundu topu yupuku tepu ola panjipu anju simbu.” nirim.
8 Mas Zaqueu levantou-se e disse ao Senhor: "Olha, Senhor! Estou dando a metade dos meus bens aos pobres; e se de alguém extorqui alguma coisa, devolverei quatro vezes mais".
9 Yunu-ni aku-sipa nirim kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ekupu lku ilinga pulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa ‘mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú ulu-pulele liikimele. Ekupu lku pulu yi ili yunu kepe anda-kolepa Eprayam-ni kalupa liirim yi te.
9 Jesus lhe disse: "Hoje houve salvação nesta casa! Porque este homem também é filho de Abraão.
10 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ‘Yambu kupulanum lu liiku molku kis-silimele yambuma korupu, enini tepu liipu mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipu monjumbu.’ nimba urum.” nirim.
10 Pois o Filho do homem veio buscar e salvar o que estava perdido".
11 Aku-sipa nirim piliiku kene Yesos yunu kolea-auli Jerusallem nondupa ombá tirim-na kanukuliinga we-yambuma enini ‘Pulu Yili omba yi nuim kingele molumba enale aima nondupa ombá.’ niku piliiku muluring. Enini aku-siku piliiku muluringele piliipa kene ⸤Yesos⸥ yunu-ni eninindu ung-eku te topaliinga
11 Estando eles a ouvi-lo, Jesus passou a contar-lhes uma parábola, porque estava perto de Jerusalém e o povo pensava que o Reino de Deus ia se manifestar de imediato.
12 nimba mele:
12 Ele disse: "Um homem de nobre nascimento foi para uma terra distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Ui naa pupa kene kumbi-lepa yunga kendemande-yi rurepunga tale-ndu “Wai.” nimbaliinga ku-moni kumu rurepunga tale nimba moke tepa enini lupa-lupa sipaliinga eninindu nimba mele: “Na wilí anju molumbu kene ku-moni siker liikimele ilinga ‘Ku te ola-buluna panjupu liinjimulú.’ niku numanu tondulu munduku kongun tenjiku molai. Penga na ombú.” nimbaliinga yunu purum.
13 Então, chamou dez dos seus servos e lhes deu dez minas. Disse ele: ‘Façam esse dinheiro render até à minha volta’.
14 Yi kanili purum kene yunga talapena-yambuma yu-kene numanu kis piliiring kilia eninga yi te ‘Yunu aelepa pupili.’ niku liiku munduku kene niku mele: “‘ “Yi-nuim ili oliunga yi nuim kingele naa mulupili.” nimbu molemulu.’ ninjui.” niku yunu liiku munduring.
14 "Mas os seus súditos o odiavam e depois enviaram uma delegação para lhe dizer: ‘Não queremos que este homem seja nosso rei’.
15 Penga yi kanili kingeliinga nambale sika liipa memba yandu urum kene ui ku-moni sipa purum kendemande-yimandu “Wai.” nimbaliinga “Eni ku-moni sirindumanga ola-buluna panjiku ku-moni nambi-sili liiku nusunjuring-nje?” nimba walsurum.
15 "Contudo, foi feito rei e voltou. Então mandou chamar os servos a quem dera o dinheiro, a fim de saber quanto tinham lucrado.
16 Ui kumbi-lepa sirim yili-ni omba yunundu nimba mele: “Auliele, nunga ku-moni kumu te sirinu kaniliinga ola-buluna panjipu kumu rurepunga tale liinjirindu.” nirim kene
16 "O primeiro veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu outras dez’.
17 yi nuim kingele-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle. Papu tirinu. Méle laye sirindeliinga nu-ni tekunu kunjurunu akiliinga nu-ni kolea-auli rurepunga tale nukui.” nirim.
17 " ‘Muito bem, meu bom servo! ’, respondeu o seu senhor. ‘Por ter sido confiável no pouco, governe sobre dez cidades’.
18 Yi tale-sipale-ni omba yunundu nimba mele: “Auliele, nunga ku-moni kumu te sirinu kaniliinga ola-buluna panjipu kumu angere te-guli liinjirindu.” nirim kene
18 "O segundo veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu cinco vezes mais’.
19 yi nuim kingele-ni yunundu nimba mele: “Aku-siku tirineliinga nu-ni kolea-auli angere te-guli nukui.” nirim.
19 "O seu senhor respondeu: ‘Também você, encarregue-se de cinco cidades’.
20 — ausente —
20 "Então veio outro servo e disse: ‘Senhor, aqui está a tua mina; eu a conservei guardada num pedaço de pano.
21 — ausente —
21 Tive medo, porque és um homem severo. Tiras o que não puseste e colhes o que não semeaste’.
22 Aku-sipa nirim kene piliipaliinga yi-nuimele-ni ung-mura tepa kene yunundu nimba mele: “Nu kendemande-yi kisele. ⸤Na-ni nunga kot piliimbu kene⸥ nunga nikinu ungele-ni nu-nunu kot tenjimba. Nu-ni piliikunu kene ‘Yambuma-ni punie panjinjilimele kene na-nanu langi mélema we ukupu liipu; punie naa teliuna langima liipu nosupu, na aku-sipu tepu moliu.’ niku piliikunu molluye?
22 "O seu senhor respondeu: ‘Eu o julgarei pelas suas próprias palavras, servo mau! Você sabia que sou homem severo, que tiro o que não pus e colho o que não semeei.
23 Aku-siku niku piliikunuliinga nanga ku-monele ku-beng lkuna nambimuna naa nusunjurunuye? Aku-siku telkenanje na ombu nanga ku-monele wendu liipu kene ku-moni laye-kolte ola-buluna panjiku silkimela liilkáko.” nirim.
23 Então, por que não confiou o meu dinheiro ao banco? Assim, quando eu voltasse o receberia com os juros’.
24 ⸤Kendemande-yi kanilindu aku-sipa nimba pora sipaliinga⸥ yunu-ni nondupa angiliiring yambu kanumandu nimba mele: “Yi ili tepa kis-sirim akiliinga yunga kuli wendu liiku kene ku-kumu rurepunga tale ambulkum yili sai.” nirim.
24 "E disse aos que estavam ali: ‘Tomem dele a sua mina e dêem-na ao que tem dez’.
25 Enini yunundu niku mele: “Auliele, yunu kórunga ku-kumu rurepunga tale ambulúm kanili.” niring.
25 " ‘Senhor’, disseram, ‘ele já tem dez! ’
26 Enini aku-siku niring kene yi nuim kingele-ni alsupa nimba mele: “Enindu nimbu sambu: “Mélema nosilimú yambale na-ni mare wasie simbu, yunu aima pulele nosimba. Akiliinga-pe mélema naa nosilimú yambale yunga méle nosulimúma kepe wendu liimbu.” niker.” nirim.
26 "Ele respondeu: ‘Eu lhes digo que a quem tem, mais será dado, mas a quem não tem, até o que tiver lhe será tirado.
27 Aku-sipa nimbaliinga yi nuim king kanili yunu-ni ung te wasie nimba mele: “Ekupu na teku kis-siring yambuma meku wai. Enini nandu niku mele: ‘Yi ili oliunga yi nuim kingele naa mulupili.’ niring yambu kanuma meku oku na kanupu molambu enini toku konjai.” nirim.” nimba ⸤Yesos-ni aku-sipa ung-eku kanili topa pora sirim⸥.
27 E aqueles inimigos meus, que não queriam que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e matem-nos na minha frente! ’ "
28 Ung-eku akili topa pora sipaliinga kolea-auli Jerusallem kelepa pumba purum.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante, subindo para Jerusalém.
29 Kanu-kene Yesos ⸤kene yu lumbili andúlima kene enini kolea-auli Jerusallem nondupa oku⸥, ma-pangi te ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna kolea kelú tale, Betepas kene Betani kene akuselenga nondupa uring. Kanu-kene Yesos-ni yunga lumbili anduli yi tale liipa mundupa, elselendu nimba mele:
29 Ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, no monte chamado das Oliveiras, enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
30 “Ne kolea-kelú kanukumbele akuna pukulu kene kung-dongki walú te, yambu te yunga bulu-mingina ui naa molku anduringele ka teku panjingéle ne akuna sukundu molumba kanunglí akili pukulu posukulu meku wangli pale.
30 "Vão ao povoado que está adiante e, ao entrarem, encontrarão um jumentinho amarrado, no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no aqui.
31 Pusinglí tekulu mulunglí kene yambu te-ni elsendu “Kung-dongkele nambimuna posukimbiliye?” nimba walsum lem else-ni i-siku niale: “Auliele yunu kung-dongkele-kene kongun te pímu-na ombu liikimbulu.” niangli.” nimba kene elsele liipa mundurum.
31 Se alguém lhes perguntar: ‘Por que o estão desamarrando? ’ digam-lhe: ‘O Senhor precisa dele’ ".
32 Liipa mundurum yi kanusele pukulu yunu-ni nirim akili mele kanuku liikulu kene
32 Os que tinham sido enviados foram e encontraram o animal exatamente como ele lhes tinha dito.
33 penga kung-dongki walú kanili posikulu muluringli kene kung-dongki pulu yima-ni elselendu niku mele: “Oliunga kung-dongkele nambimuna posukimbiliye?” niku walsiring kene
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os seus donos lhes perguntaram: "Por que vocês estão desamarrando o jumentinho? "
34 elsele-ni “Auliele yunu kung-dongkele-kene kongun te pímu-na ombu liikimbulu.” niringli.
34 Eles responderam: "O Senhor precisa dele".
35 Kanu-kene kung-dongki kanili liikulu Yesos mulurumna meku pukulu kene elsengla mulumbalema posukulu, dongkeliinga bulu-mingina ola pauwa tonjukulu Yesos kanuna ola munjuringli.
35 Levaram-no a Jesus, lançaram seus mantos sobre o jumentinho e fizeram que Jesus montasse nele.
36 Yambu mare-ni eninga mulumbalema posuku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puring.
36 Enquanto ele prosseguia, o povo estendia os seus mantos pelo caminho.
37 Kanu-kene yunu Jerusallem aima nondupa omba, Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina mania ombá urum kene yu lumbili puring yambu pulele numanu lakuku siku ⸤Yesos-ni⸥ ulu-tondulu pulele tirim kanuring akumanga Pulu Yili kape niku tondulu munduku niku mele:
37 Quando ele já estava perto da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou a louvar a Deus alegremente, em alta voz, por todos os milagres que tinham visto. Exclamavam:
38 “Pulu Yi Yawe-ni liipa mundurum-na
38 "Bendito é o rei que vem em nome do Senhor! " "Paz no céu e glória nas alturas! "
39 Aku-siku niring piliiku kene Perisi-yi wasie puring yi mare-ni ⸤we-yambuma-ni aku-siku niring akili piliiku kis piliikuliinga⸥ yunundu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu lumbili anduli yima-ni nikimili mele akili ‘Naa niangi.’ nikunu enini ung-mura si.” niring kene
39 Alguns dos fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: "Mestre, repreende os teus discípulos! "
40 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu i-sipu niker: “Yambu ima-ni i-siku naa niku we mulúngi lem ya ku-mulú lelemúma-ni nangale toku ningí.” niker.” nirim.
40 "Eu lhes digo", respondeu ele, "se eles se calarem, as pedras clamarão".
41 Yesos Jerusallem aima nondupa omba kolea-auli kanili kanupaliinga kola tepa kene
41 Quando se aproximou e viu a cidade, Jesus chorou sobre ela
42 nimba mele: “⸤Jerusallem yambuma,⸥ ekupu eni kepe mindili naa noku kapula-kapula mulungí kupulanumele piliilkimilánje kapula. Akiliinga-pe ekupu naa piliilimili ⸤akiliinga⸥ naa liiku manjingí.
42 e disse: "Se você compreendesse neste dia, sim, você também, o que traz a paz! Mas agora isso está oculto aos seus olhos.
43 Eni mulungína ena mare wendu ombá, ena kanuna eninga ele-tu yima oku ‘Eninga koleana kupulanum naa lipili.’ niku ma-pala teku ele-tu yima eni molku poku teku ‘Eni sukundu molangi.’ niku aku-siku tingí.
43 Virão dias em que os seus inimigos construirão trincheiras contra você, e a rodearão e a cercarão de todos os lados.
44 Aku-siku teku kene, penga Jerusallem lkuma pali toku tekisiku bulu-bale siku kene lku-suku mulungí yambuma tungí, aku-siku tingí enama wendu ombá. Pulu Yili-ni ⸤eni tepa liimbandu⸥ um enale eni naa pilííngeliinga ena kanuma wendu ombá.” nirim.
44 Também a lançarão por terra, você e os seus filhos. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus a visitaria".
45 Yesos ⸤Jerusallem sukundu pupa kene,⸥ Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ suku pupa kanupa kene akuna mélema maket teku muluring yambuma pulu monjupa topa makurupaliinga
45 Então ele entrou no templo e começou a expulsar os que estavam vendendo.
46 eninindu nimba mele: “Pulu Yili-nga bukna ung te i-sipa nilimú:
46 Disse-lhes: "Está escrito: ‘A minha casa será casa de oração’; mas vocês fizeram dela ‘um covil de ladrões’".
47 Yunu-ni enamanga taki-taki lku-tembolluna lku-suku ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tomulú.’ niku liiku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ yambuma ung-mani sirim. Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambuma nukuring yi-aulima kene, enini yunu toku kunjingí kupulanumele kururing
47 Todos os dias ele ensinava no templo. Mas os chefes dos sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo procuravam matá-lo.
48 akiliinga-pe we-yambuma-ni yunga ungele kum leku piliiku muluring kilia enini yunu toku kunjingí kupulanum te naa kanuku liiring.
48 Todavia, não conseguiam encontrar uma forma de fazê-lo, porque todo o povo estava fascinado pelas suas palavras.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.