João 8
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 akiliinga-pe Yesos ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna olandu purum.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Kanu-kene ipulam-ui, kolea tangumba muni lirim kene yu kelepa ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna purum kene yambuma yu mulurumna oku máku toku muluring kene enini ung-bo tonjupa mani simbandu yu mania mulurum.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Kanu-kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene Perisi-yima kene enini ambu yi puli te yi te kene waperanale tiringliele liiku meku oku yambuma muluring kumbi-kerina oku ola angnjiku kene,
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Yesos-ndu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ambu yi puli ili yi te kene waperanale teku mulúngli yambuma-ni kanúngi-na membu okomulu.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Moses-ni ung-mani te sipa panjipa kene nimba mele: “Ambu aku tembale ku-ni toku konjai.” nirim akiliinga nu-ni nambulka niniye?” niring.
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Akiliinga-pe enini sika piliingíndu naa niring. ‘Yu-ni nambulka nimbánje? Nimba kis-simba kene kot tenjimulú.’ niku aku-siku walsiring.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Kanu-kene yu taki-taki walsi-pui-upui tiringeliinga olandu-sipa kanupa kene eninindu nimba mele: “Eninga yi te ulu-pulu-kis te naa pelemú yi te-ni ambu ili kumbi-lepa ku-ni tupili.” nirim.
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Aku nimba kene yu kelepa ma kanupa mana bi topa mulurum.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Aku nirim-na piliikuliinga yi-aulima enini te tale niku pena-pena puku Yesos munduku kelku enini puring. Yi-aulimanga yi-nuimima ui kumbi-leku puring kanu-kene we yi-aulima aeleku puring kene Yesos yu-yunu mindi mulurum, ambale yu mulurumna we angiliirim.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Kanu-kene Yesos olandu-sipa kanupa kene ambale walsipa nimba mele: “Ambale, yima tena molemeleye? Yi te-ni nu ‘Teku kis-sínaliinga kot tenjambu.’ naa nimuye?” nirim.
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Ambale-ni nimba mele: “Auliele, yi te-ni na kot naa tenjimba tekem.” nirim.
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Yambu muluringmandu Yesos-ni kelepa nimba mele: “Na ma-koleamanga pali yambumanga pa tinjiliele. Na andupu molumbuna lumbili anduku mulungí yambuma sumbulú túlina naa anduku mulungí. Kona mululi ulu-pulele silimú pa tiliele kene mulungí.” nirim.
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Aku nirim-na yi-auli Perisima-ni piliikuliinga yu-kene toku monjuku niku mele: “Nu mollu mele nu-nunu nikunu sillu akiliinga nu-ni ung nikinuma piliipu kene ‘Sika nikem.’ nimbu piliilkimilanje kapula naa telka.” niring.
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na ui molupu urundu koleale kepe kelepu pumbu teker koleale kepe piliipu moliáliinga na moliu mele sika na-nanu niliu akiliinga-pe na-ni ung niker ili ung-sikale. Akiliinga-pe na molupu urundu koleale kepe penga pumbu teker koleale kepe eni naa piliikimili.
14 Jesus respondeu:
15 Mana-yambuma-ni piliiku apuruku telemele mele eni Perisi-yima-ni aku-siku piliiku kene apurulimele, akiliinga-pe na-ni yambu te naa apuruliu.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Akiliinga-pe na-ni sika ⸤yambu te mola ung te piliipu apuruliu lem na-nanu mendepulu naa apuruliáliinga sumbi-sipu apuruliu. Na liipa mundurum yi Tata-kene wasie tapú-topu ⸤kongun tepulu⸥ molembulu kanili.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Eninga ung-mani te bukna molemú kanili i-sipa mele: ‘Yambu tale-ni ung te niku síngli lem ‘Ung akili sika.’ niangi.’ aku-sipa nimba pelemú.
17 Na
18 Akiliinga na moliu mele na-nanu nimbu siliále kepe; na liipa mundurum yi Tata-ni na moliu mele nimba silimúko.” nirim.
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Kanu-kene enini walsiku kene niku mele: “Lanie tena molemúye?” niring.
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Yesos lku-tembolluna sukundu, Pulu Yili-nga niku yambuma-ni ku-moni munduring mingima lirim koleana Yesos molupa yambuma ung-bo tonjupa mani sipa molupa kene ung ima nirim. Akiliinga-pe yunga enale wendu naa urum-na yambu te-ni yu ambolku liiku ka naa siring.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Yesos-ni alsupa Juda yi-aulimandu nimba mele: “Na ekupu pumbu teker, kanu-kene enini na koruku kelku kene eninga ulu-pulu-kis ⸤telemele⸥ma numanuna pípili kulungí. Na pumbu koleana eni manda naa ungí.” nirim.
21 Jesus disse outra vez:
22 Aku nirim-na piliiku kene Juda yi-aulima-ni eni-enini tombulku walsiku kene niku mele: “Aku nambimuna ‘Na pumbu koleana eni manda naa ungí.’ nikemye? Aku lem yu-yunu topa konjumbanje?” niring.
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Yesos-ni kelepa nimba mele: “Eni mania yambuma, na ola yili. Eni ma-kolea pulu yambuma, na ma-kolea pulu yi te mólu.
23 Jesus continuou:
24 Na-ni enindu ui nimbu mele: “Ulu-pulu-kis ⸤telemele⸥ma numanuna we pípili kulungí.” nindu kanili. Akili “Na ekupu moliu, ui-pulu-pulu mulurundu, penga molupu mindi pumbu yili.” nimbu siliu mele eni ‘Sika akili molemú.’ niku tondulu munduku naa pilííngi lem penga eni kulungí kene sika eninga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili kulungí.” nirim.
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Perisi-yima-ni yu walsiku kene niku mele: “Nu naeye?” niring. Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na moliu mele eni taki-taki nimbu siliu kanili na mindi.
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Na-ni eni molku ulu telemele mele piliipu apurupu kene eni teku kis-silimele mele ung pulele nimbu silka akiliinga-pe na-nanu numanale-ni piliipu kene ungma naa niliu. Na liipa mundurum yili, yu ulu sikama mindi tepa ung sikama mindi nilimú yi, kanili-ni nilimú mele mindi piliipu kene mana-yambuma nimbu siliu.” nirim.
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Yu-ni Lapandu nirim akiliinga-pe enini yu-ni nirim mele pulele naa piliiringeliinga
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Penga eni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ola ku toku panjiku kene eni piliiku kene “Na ekupu moliu, ui-pulu-pulu mulurundu, penga molupu mindi pumbu yili.” nimbu siliu mele eni ‘Sika akili molemú.’ niku piliiku kene kepe, “Na-nanu numanale-ni piliipu kene naa teliu. Tata-ni na mani silimú mele mindi piliipu kene niliu.” taki-taki nimbu siliu ‘Akili sika.’ niku piliingí.
28 Por isso Jesus disse:
29 Na liipa mundurum-na urundu yili na-kene wasie tapú-topulu molembulu; taki-taki yu kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teliáliinga yu-ni walsekale kepe na mundupa naa kelelemú.” nirim.
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Yesos yu-ni aku-sipa nimba mulupili kepe yambu pulele ‘Yu Pulu Yili-ni sika liipa mundurum.’ niku tondulu munduku piliiring.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 ‘Yu sika.’ niku piliiring Juda-yambumandu Yesos-ni nimba mele: “Na-ni ung-bo tonjupu mani siliuma sika piliiku liiku teng panjiku mulúngi lem eni sika nanga lumbili anduli yambuma mulungí.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Aku teku kene, eni ung-sikale piliingí kanu-kene eni ka silimú mélema ung-sikale-ni wendu liipa ‘eni we molku konjangi.’ nimbá.” nirim.
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Enini pundu toku yundu niku mele: “Oliu Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molupu, yambu tenga ka-kongun te naa tenjipu mulurumulu. Aku lem nu-ni ‘Ka silimú mélema wendu pumba oliu molku kunjingí.’ nikinu akili nambi-siku piliikunu kene nikinuye?” niring.
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu ulu-pulu-kis telemelema ulu-pulu-kismani ka silimú-na ulu-pulu-kis akumanga ka-kongun telemele.
34 Jesus disse a eles:
35 Ka-kongun telemú kendemande-yambale lku pulu yambuma kene wasie kamu naa molemú, akiliinga-pe kangambula te yunga lku pulu yambuma kene taki-taki tiluna tapú-toku molemele.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Akiliinga, ⸤Lku Pulu Yili-nga⸥ Málale-ni ‘Eni ka silimú mélema mundupa kilipili, eni we molku konjangi.’ nim lem méle te-ni sika ka naa simba, we aima sika molku kunjingí.” niker.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 “‘Eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma molemele.’ nimbu piliipu moliu akiliinga-pe eninga numanuna nanga ungele naa pelemáliinga na toku kunjingí tekemele.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Na Tata-kene molupu kanurundu mele eni nimbu siliu. Eninga lapale-ni nilimále eni piliiku kene telemele.” nirim.
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 ⸤Yesos-ni yambumandu “Eninga lapalenga ungele eni piliiku kene telemele.” nirim mele akili piliikuliinga⸥ Juda-yambuma-ni pundu toku niku mele: “Oliunga lapa kalupa liirimele Eprayam.” niring.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Akiliinga-pe aku naa telemele. Pulu Yili-ni na nimba sirim ungma na piliirindu ung-sikama eni nimbu siliu yili toku kunjingí tekemele. Eprayam-ni aku-sipa mele naa tirim.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Eninga lapale-ni telemú mele eni manda leku telemele.” nirim.
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na Pulu Yili-kene molupu urundele ekupu ya moliáliinga, Pulu Yili yu sika eninga Lapale molkanje eni na numanu monjulkemela. Na-nanu numanale-ni piliipu kene naa urundu. Yu-ni na liipa mundurum-na urundu.
42 Jesus disse a eles:
43 Na-ni ung niliumanga pulele nambimuna sumbi-siku naa piliilimiliye? ‘Ung-pulele naa piliimulú.’ niku piliiku naa liilimele akiliinga nanga ungele eni naa piliilimili.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Eni ⸤kurumanga nuim⸥ Depollale-nga kangambulama, Seten eninga lapale. Eninga lapale-ni kanupa kaí piliilimú mele ‘teamili.’ niku kene yu-ni “Eni teai.” nilimú mele ‘Aima teamili.’ nilimele. Ui-pulu-pulu mulú-masele koela wendu urum kene yu yambu topa kunjuli yili mulurum mele aku-siliele yandupa ekupu we molemú. Yu ung-pulu sika te naa pirim-na sika-ung te walsekale kepe aima naa nirim. Yu gólu tolemú yili; yu sika gólu tuli ungeliinga pulu-yili molemáliinga ui yu gólu turum mele yandupa ekupu kepe penga kepe gólu mindi tolemú tomba.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Akiliinga-pe na-ni ung-sikama nimbu siliáliinga eni naa piliiku ‘Gólu tolemú.’ niku piliilimili.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 “Nae-ni nanga numanuna ulu-pulu-kis tilu kepe pelemú nimba manda liipa ora simbaye? ⸤Te naa pelemú akiliinga-pe⸥ na-ni ung-sikale niliu lem ‘Sika nikem.’ niku eni nambimuna naa piliilimiliye?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Pulu Yili-nga kangambulama-ni Pulu Yili-ni nilimú ungele piliiku liilimele. Eni Pulu Yili-nga kangambulama naa molku kene yunga ungele na-ni nimbu siliuma “Naa piliimulú.” niku, piliiku naa liilimele.” nirim.
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Juda yi-aulima-ni yundu pundu toku niku mele:
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Niring mele piliipa kene Yesos-ni pundu topa eninindu nimba mele: “Nanga numanuna kuru te naa molemú. Na-ni Tatanga bili paka tonjuliu, akiliinga-pe eni nanga bili teku kis-sinjilimele.
49 Jesus respondeu:
50 Na-nanu ‘Bi ola mulupili.’ naa niliu, akiliinga-pe yi te molemú akili-ni ‘Na bi ola mulupili.’ nimba nanga bili paka tonjulemú. Yi kanili-ni na-ni niliu mele kepe eni nilimele mele kepe mimi-sipa piliipa apurupa te-ni ‘Sika nikem.’ nimba piliipa molemú.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu te nanga ungele piliipa liipa tepa molumba yambale aima kamu naa kolupa, molupa mindi pumba.” niker.” nirim.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Juda yi-aulima-ni yundu niku mele: “Ekupu oliu piliikumulu, kuru te aima sika nunga numanuna molemú. Anda-kolepa Eprayam kulurum; Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima kuluringko. Akiliinga-pe nu-ni nikunu mele: “Nanga ungele piliipa liipa molumba yambale kamu naa kolumba.” nikinu.
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Eprayam-nga bili mania mele molupa nunga bili ola molemúye? Yunga bili aima ola, akiliinga-pe yu kepe kulurumko. Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yambuma kepe bi ola mulurum akiliinga-pe kuluringko. Nunga bili ola-kilia, eninga bima mania-kiliaye? Aima mólu! Nu yi-korupa-wele.” niring.
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nanga bili na-nanu paka tolkanje na bi aima sika ola naa molka, na we mindi nilka. Akiliinga-pe akili mólu. Tata, yundu eni “Oliunga Pulu Yili.” nilimele kanili-ni nanga bili paka tonjulemú.
54 Ele respondeu:
55 Eni yu naa kanuku piliilimili akiliinga-pe na-ni yu kanupu piliiliu. Na-ni “Yu naa kanupu piliiliu.” nilkanje eni gólu túlima molemele mele na aku-sipu molka. Akiliinga-pe na-ni yu aima sika kanupu piliipu, yunga ungele piliipu liipu tepu moliu.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Eninga anda-kolepa Eprayam-ni ‘Na mana-mania ombá enale kanombu.’ nimba piliipaliinga numanu sipa mulurum. Ena kanili kamu kanupa kene numanu sirim.” nirim.
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Kanu-kene Juda yi-aulima-ni yundu niku mele: “Nunga punie tokapu tale ui naa pora nili. Nu kang-yili mindi. Pe nu “Eprayam kanurundu.” nikinuye? Nu-ni yu kapula naa kanurunele. Gólu tokunu.” niring.
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eprayam sika aima kórunga-ui molupa kulurum akiliinga-pe yu ui naa mulupili na mulurundu.” niker.” nirim.
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Aku nirim-na piliikuliinga ⸤Pulu Yili marake tepa ‘Pulu Yili moliu.’ nimba nirim-na piliikuliinga⸥ enini “Yu topu konjamili.” niku ku-mulú liiku yu tungí tiring. Akiliinga-pe Yesos mo topa kene, lku-tembolluna kiyang nimba omba ulsu purum.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.